{"id":97,"date":"2024-04-04T08:41:36","date_gmt":"2024-04-04T05:41:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/elurikkus-0\/"},"modified":"2024-05-19T11:33:43","modified_gmt":"2024-05-19T08:33:43","slug":"elurikkus-0","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/elurikkus-0\/","title":{"rendered":"Elurikkus"},"content":{"rendered":"

\u00dclevaade elurikkuse ja kliimamuutuste seosest<\/strong><\/p>\n

Oleme Maa loodust oluliselt kahjustanud. Globaalselt on inimtegevuse m\u00f5jul \u00fchel v\u00f5i teisel moel \u00fcmber kujundatud 75% maismaa pinnast ning 66% maailmamerest (IPBES 2019<\/a><\/u>). Ligikaudu iga kaheksas liik ehk miljon taime- ja loomaliiki on inimtegevuse m\u00f5jude, sh kliimamuutuste t\u00f5ttu, v\u00e4ljasuremisohus: n\u00e4iteks on ohus 41% kahepaiksetest ja 39% mereimetajatest (IPBES 2019<\/a><\/u>). Ka elurikkus Euroopas ja Eestis on selges langustrendis sarnaselt \u00fclej\u00e4\u00e4nud maailmaga (IPBES 2018<\/a><\/u>). 27 aastaga kaotasid Saksamaa looduskaitsealad enam kui 75% lendavatest putukatest (Hallmann jt 2017<\/a>). Eesti maastikest on viimase 70 aastaga kadunud 95% niidukooslustest (Kukk ja Kull 1997<\/a>) ja v\u00e4ljasuremisohus on 20% k\u00f5igist liikidest. \u00dcleilmne liikide v\u00e4ljasuremine toimub praegu v\u00e4hemalt sada korda kiiremini v\u00f5rreldes loodusliku v\u00e4ljasuremise fooniga viimase 10 miljoni aasta jooksul.<\/p>\n

Elurikkuse kadu p\u00f5hjustavad j\u00e4rgnevad inimtekkelised m\u00f5jutegurid: (1) maakasutuse muutus ja sellest tulenev elupaikade kadu, nende kvaliteedi kahanemine ja fragmenteerumine; (2) invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide levik; (3) saaste, sh p\u00f5llumajanduskemikaalid; (4) looduslike ressursside \u00fclekasutus, sh \u00fclep\u00fc\u00fck, metsade raadamine, muldade kvaliteedi langemine,\u00a0\u00fclek\u00fcttimine; (5) kliimamuutus. Nendest teguritest on seni olnud k\u00f5ige ulatuslikuma m\u00f5juga maakasutusmuutusest tingitud elupaikade kadu.<\/p>\n

Kliimamuutused on t\u00f5usmas elupaikade h\u00e4vimise k\u00f5rval suurimaks elurikkuse kao p\u00f5hjuseks (IPBES 2019<\/a>; Newbold, 2018<\/a>). Kliimamuutused m\u00f5jutavad ise otseselt elusloodust ja v\u00f5imendavad teisi eelmainitud elurikkust v\u00e4hendavaid m\u00f5jutegureid. Kliimamuutused muudavad liikidele olulisi keskkonnatingimusi nagu temperatuur ja sademete hulk. Kuna k\u00f5ik \u00f6kos\u00fcsteemid ja nendega seotud liigid on kohanenud teatavate keskkonnatingimustega, nihkuvad v\u00f5i kaovad koos muutuva kliimaga ka \u00f6kos\u00fcsteemidele ja liikidele sobivad tingimused. Kliimamuutus m\u00f5jutab nii loodust kui ka loodusega tugevalt seotud majandusvaldkondi nagu toidutootmine, metsandus ja kalandus. Elurikkuse kadu v\u00e4hendab loodush\u00fcvede k\u00e4ttesaadavust ja kahjustab meid endid.<\/p>\n

Elurikkuse hoidmine saab alguse meie enda koduhoovist, kogukonnast\u00a0ning kodumaast. Elurikkust m\u00f5jutab enim inimese poolt otsene eluslooduse tarbimine toiduks, joogiks ning elamiseks (fosiilk\u00fctused) ning looduspaikade \u00fcmberkujundamine kultuurmaaks, mille t\u00f5ttu\u00a0ei saa elurikkus oma loomup\u00e4rases kasvukeskkonnas enam eksisteerida. Elurikkuse hoidmine inimkonna tuleviku kindlustamisel (toidu-ja elupaikade s\u00e4ilimisel) on sama t\u00e4htis\u00a0kui toimetulek ja v\u00f5itlus kliimamuutustega. Parim viis elurikkust hoida on \u00f5ppida seda m\u00e4rkama. K\u00f5ige paremaks \u00f5petajaks on elurikkad paigad (p\u00f5lismetsad, niidud), kus laps saab kogeda k\u00f5igi oma meelte abil elurikkuse erinevaid vorme, alustades mikroorganismidest kuni suurte elukooslusteni (Ader, 2020<\/a><\/u>).<\/p>\n

Loodusekeskkonna kogemus on oluline tingimus \u00fcmbritseva keskkonna suhtes vastustustundliku k\u00e4itumise kujundamisel (Finger, 1993; Sobel, 2007). Need t\u00e4iskasvanud, kellel on lapsep\u00f5lves olnud\u00a0looduskeskkonnaga vahetud kogemused, teevad keskkonnas\u00f5bralikumaid valikuid\u00a0kui need, kellele on kaheksaaastaselt esitletud kliima soojenemist kajastavaid slaide. Tuleks luua sisukad kohap\u00f5hised programmid kodul\u00e4hedase looduse tundma\u00f5ppimiseks ning teha seda autentses keskkonnas (Sobel, 2007<\/a>)<\/u>.<\/p>\n

Hea \u00fclevaate Eesti elurikkusest ja selles valdkonnas\u00a0tehtavast tegevusest saab veebilehelt E-elurikkus<\/a><\/u>. E-elurikkus koondab \u00fchte portaali Eesti looduse andmed. Praegu\u00a0leiab sealt 33 265 liiki ja 6,8 miljonit andmekirjet. Portaali loojad Urmas K\u00f5ljalg, Aavo Kuslapuu ja Ivar Puura annavad teada, et E-elurikkuses kuvatavad andmed on valdavalt vabalt allalaetavad ja kasutatavad. T\u00e4pseid kasutuslitsentse saab vaadata men\u00fc\u00fcst Andmeressursid<\/em>, sest andmebaasidel v\u00f5ivad olla veidi erinevad litsentsid. Andmete kasutamine anal\u00fc\u00fcsimiseks vm otstarbeks on vaba, aga eeldab neile viitamist. Lehel kuvatud multimeediafailide (pildid, helid ja videod) \u00f5igused kuuluvad faili omanikule ja\/v\u00f5i autorile.<\/p>\n

\u00dclevaade kliimamuutuste m\u00f5just elurikkusele<\/strong><\/p>\n

Kliimamuutused panustavad looduslike liikide elupaikade kadumisse ja paljude looduslike liikide arvukuse v\u00e4henemisse. Samal ajal v\u00e4hendavad looduslike liikide arvukust ka maakasutuse muutus, elupaikade killustumine, reostus, v\u00f5\u00f5rliikide sissetoomine ja muudetud elupaikades levivad uued haigused. K\u00f5ik need tegurid kokku moodustavad inimtekkeliste keskkonnamuutuste komplekti. On t\u00f5si, et kliima on ka varem muutunud, kuid kunagi varem pole kliima muutunud nii kiiresti ning looduslikud liigid pole varem pidanud samaaegselt toime tulema nii kliimamuutuste kui ka teiste nimetatud inimtekkeliste keskkonnamuutustega.<\/p>\n

Looduslikud liigid suudavad muutustega toime tulla\u00a0vaid siis, kui muutuste tempo ja ulatus on m\u00f5\u00f5dukad\u00a0v\u00f5imaldades kohanemist ja kohastumist.<\/p>\n

Oluline on meeles pidada, et kliimamuutused on \u00fcks osa inimese poolt p\u00f5hjustatud keskkonnamuutustest. V\u00e4\u00e4r on\u00a0vaadata seda tegurit lahutatuna teistest teguritest, mis samuti p\u00f5hjustavad elupaikade kadu ja liikide v\u00e4ljasuremist. Muidu v\u00f5ib\u00a0j\u00f5uda olukorda, kus kliima p\u00e4rast muretsedes h\u00e4vitatakse elupaiku. N\u00e4iteks on viga nimetada metsi taastuvaks energiaallikaks, mitte elupaigaks. Samamoodi on viga p\u00e4ikesepaneele, tuulikuid v\u00f5i h\u00fcdroelektri tootmiseks vajalikke tammesid paigutades mitte arvesse v\u00f5tta nende tegevuste m\u00f5ju kohalikule loodusele, kohalikele elupaikadele. Elupaikade h\u00e4vitamise kaudu ei saa lahendada kliimaprobleeme, sest nii hoopis v\u00f5imendame kliimamuutuste kahjulikku m\u00f5ju elupaikadele.<\/p>\n

Keskkonnamuutustega sammu pidamiseks on looduslikel liikidel kolm v\u00f5imalust. Esiteks, r\u00e4nnata. Leida\u00a0paik, kus liigile sobivad elupaigan\u00f5uded on t\u00e4idetud. Teiseks, kohaneda. Muuta oma k\u00e4itumist v\u00f5i kehasiseseid protsesse nii, et need uutesse tingimustesse paremini sobituksid. K\u00fclmal talvel kasvatada paksem karvkate\u00a0ja soojema ilma korral otsida varju. Kolmandaks, kohastuda. Kuna k\u00f5ik isendid ei ole \u00fchesugused, nende vahel esineb varieeruvus, sobitub m\u00f5ni isend muutunud keskkonda paremini kui teine. See teine saab rohkem j\u00e4rglasi kui esimene ning j\u00e4rgmises p\u00f5lvkonnas on juba rohkem muutunud keskkonnaga paremini sobituvaid elusolendeid.<\/p>\n

Kliimamuutuste m\u00f5ju elupaikadele<\/strong><\/p>\n

Muutuv kliima kujundab \u00fcmber elupaiku, millega liigid on kohanenud ja kohastunud. Elupaikade v\u00e4henemise ja killustumise tulemusena on liikidel raske nende muutustega toime tulla, sest neil pole sageli v\u00f5imalik endale uut sobivamat elupaika otsida. M\u00f5ned n\u00e4ited kliimamuutuste m\u00f5just elupaikadele.\u00a0Sagenevad tormid seavad ohtu rannikualade v\u00f5i meresaarte elupaigad. Pisikesed merelaiud on merelindude pesitsuskolooniate asukohtadeks. Tormid takistavad merelindudel pesitsuse ajal toiduotsinguile minemist ning suurendavad koloonia sisest konkurentsi ja kisklust. Tormide korral v\u00f5i merevee taseme\u00a0j\u00e4rsu t\u00f5usu tulemusena ujutatakse paljud pesad laidudel \u00fcle. Troopilistes meredes h\u00e4vitavad t\u00f5usvad temperatuurid ja happesus korallrahusid, mis on liigirikkuse tulipunktideks.<\/p>\n

Kliimamuutustega sagenevad lisaks tormidele ka p\u00f5uaperioodid, mil sajab v\u00e4ga v\u00e4he vihma. Selle tulemusena kuivavad taimed, mis on toiduahelate aluseks. P\u00f5uaperioodidel tuleb selgelt v\u00e4lja, miks ei tohi n\u00e4iteks linnade rohealasid liiga sageli niita. Sellised \u00fcleniidetud rohealad kuivavad p\u00f5uaperioodil kiiresti, taimed surevad ning ei paku toetust linnaloomadele, kelle toidulaud ja varjepaigad taimestikust s\u00f5ltuvad. P\u00f5uaga kaovad ka ajutised ja v\u00e4iksemad veekogud, mis on olulisteks elupaikadeks ning joogivee allikateks paljudele looduslikele liikidele. N\u00e4iteks kahepaiksed, kelle arvukus k\u00f5ikjal kiiresti langeb, s\u00f5ltuvad kevadisel sigimishooajal tugevalt ajutiste veekogude, lompide ja tiigikeste olemasolust. Lisaks p\u00f5uaperioodidele sagenevad kliimamuutuste tulemusena ka maastikutulekahjud, mis h\u00e4vitavad elustiku oma teel. Uuri edasi! V\u00f5imalikud otsingus\u00f5nad on\u00a0climate change + habitat loss<\/em>.<\/p>\n

Kliimamuutused m\u00f5jutavad loomade r\u00e4ndeid<\/strong><\/p>\n

R\u00e4nnetel v\u00f5ib olla mitmeid p\u00f5hjuseid. Loomad v\u00f5ivad r\u00e4nnata uue elupaiga leidmiseks. Kliimamuutuste tulemusena vahetavad loomad enda elupaiku, et leida r\u00e4nde abil paik, mis on nende elupaigavajadustele sobivam. Nii toimub praegu paljude l\u00f5unapoolsete liikide asualade nihkumine p\u00f5hja poole. Ka meile Eestisse j\u00f5uab \u00fcha rohkem l\u00f5unapoolsete alade liike. Meie enda piirkonna lindudel on natuke ruumi kliimamuutuste\u00a0ja konkurentide\u00a0eest kolida, kuid\u00a0siitki kaugele minna pole. K\u00f5ige ohustatumate r\u00e4ndlindude kategooriasse kuuluvadki arktilises v\u00f6\u00f6ndis pesitsevad liigid, sest neil on n\u00f6 selg vastu seina \u2013 edasi p\u00f5hja poole liikuda pole v\u00f5imalik.<\/p>\n

Palju loomad r\u00e4ndavad ka iga-aastaselt. Evolutsioon on r\u00e4nded v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud lahendusena aastaaegade vaheldumisega toime tulekuks. Kiiresti muutuvas keskkonnas on r\u00e4ndavad loomad raskete valikute ees. Nende elu s\u00f5ltub keskkonna ette ennustatavatest muutustest, t\u00e4psest ajastusest, paljude p\u00f5lvkondade jooksul paika loksunud oskustest. Selles peenelt paika rihitud r\u00e4nnete ajastamise ja peatuskohtade valimise s\u00fcsteemis ei ole kuigi palju ruumi ootamatuste jaoks, mida kliimamuutused p\u00f5hjustavad.<\/p>\n

Paljud liigid s\u00f5ltuvad oma r\u00e4nnete otsustes keskkonnasignaalidest. Kui temperatuurid v\u00e4ga kiiresti muutuvad, ei tea loomad enam, millal on \u00f5ige aeg liikuda talvitusaladele v\u00f5i millal tulla tagasi pesitsusaladele. Putukad kooruvad kliimamuutuste tulemusena varem ja seega peaksid n\u00e4iteks linnud ka pesitust alustama varem, kuid signaalid r\u00e4ndeks v\u00f5ivad s\u00f5ltuda hoopis p\u00e4eva pikkusest. Nii v\u00f5ib pesituse \u00f5ige ajastus paigast nihkuda. R\u00e4ndeid m\u00f5jutavad ka muutlikud ilmaolud. Sagenenud tormid p\u00f5hjustavad r\u00e4ndlindude hukkumise v\u00f5i \u00f5igetelt r\u00e4ndeteedelt k\u00f5rvalekaldumise. Uuri edasi! V\u00f5imalikud otsingus\u00f5nad on\u00a0climate change + animal migration.<\/em><\/p>\n

Kliimamuutused, loomade toit ja haigused<\/strong><\/p>\n

Muutunud temperatuurid l\u00f6\u00f6vad paigast \u00e4ra harjumusp\u00e4rased aastaaegade r\u00fctmid. Looduse r\u00fctmid on paika pandud aastamiljonite jooksul \u2013 taimede kasvust ja \u00f5itsemisest s\u00f5ltuvad putukad, putukate rohkusest ja liigirikkusest linnud, pisiimetajad, kahepaiksed ja roomajad. Nende arvukusest s\u00f5ltuvad omakorda toiduahela j\u00e4rgmised l\u00fclid kuni tippkiskjateni v\u00e4lja. Loomad on kohastunud saama j\u00e4rglasi, kui neile toiduks sobivaid taimi v\u00f5i loomi on k\u00f5ige rohkem saadaval. Kliimamuutused l\u00f6\u00f6vad ajastuse paigast \u00e4ra. Kui n\u00e4iteks putukate rohkuse ajastus ei klapi kliimamuutuste tulemusena enam linnupoegade koorumise ajastusega, j\u00e4\u00e4vad linnupojad n\u00e4lga.<\/p>\n

Samamoodi v\u00f5ib kliimamuutus kujundada \u00fcmber taimekoosluse. Soojeneva kliimaga pikeneb vegetatsiooniperiood ehk aeg, mille jooksul taimed saavad kasvada. See on paljude taimeliikide jaoks isegi soodus. Samal ajal on soojem kliima soodus\u00a0taimekahjurite ja taimehaiguste levikuks. Taimedest toituvad putukad saavad laiendada oma levikupiirkonda p\u00f5hja poole ning rohkem putukaid elab \u00fcle pehmemaks muutunud talveperioodi. Taimi m\u00f5jutavad lisaks kahjurputukatele ka sagenevad p\u00f5uad ja tulekahjud. Inimese p\u00f5hjustatud keskkonnamuutused m\u00f5jutavad haiguste levikut loomulikult ka loomadel. Kliimamuutus pole siin ehk t\u00e4htsaim tegur \u2013 elupaikade kadu, reostus, v\u00e4henenud arvukusest ja elupaikade killustumisest tingitud geneetilise mitmekesisuse kadu ja kokkupuuted uute liikidega aitavad k\u00f5ik kaasa haiguste laiemale levikule. Siiski on ka kliimamuutused haiguste levikut soodustavad. Paljud haigused ja parasiidid levivad vaheperemeeste ehk vektoritega (n\u00e4iteks s\u00e4\u00e4sed), kelle levikupiirkonnad kliimamuutuste tulemusena laienevad. Kokku kuivavad elupaigalaigud ja veekogud, kuhu loomad kogunevad p\u00f5udade ajal joogipoolist leidma, on paigad, kus haigused saavad levida ka \u00fchelt liigilt teisele.<\/p>\n

Uuri edasi! V\u00f5imalikud otsingus\u00f5nad on\u00a0climate change + phenology \/ animal disease \/parasites.<\/em><\/p>\n

Autor:<\/strong> Tuul Sepp<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dclevaade elurikkuse ja kliimamuutuste seosest Oleme Maa loodust oluliselt kahjustanud. Globaalselt on inimtegevuse m\u00f5jul \u00fchel v\u00f5i teisel moel \u00fcmber kujundatud 75% maismaa pinnast ning 66% maailmamerest (IPBES 2019). Ligikaudu iga kaheksas liik ehk miljon taime- ja loomaliiki on inimtegevuse m\u00f5jude, …<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-97","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/97","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=97"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/97\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2528,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/97\/revisions\/2528"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=97"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}