{"id":95,"date":"2024-04-04T08:41:36","date_gmt":"2024-04-04T05:41:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kaduv-toit-info-opetajale\/"},"modified":"2024-05-29T13:05:29","modified_gmt":"2024-05-29T10:05:29","slug":"kaduv-toit-info-opetajale","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kaduv-toit-info-opetajale\/","title":{"rendered":"1. Info \u00f5petajale: Keskkonnamuutus on kliimamuutus"},"content":{"rendered":"<p dir=\"ltr\" style=\"margin-top: 0pt; margin-bottom: 0pt;\"><span style=\"line-height: 1.38;\"><span style=\"vertical-align: baseline;\"><br><strong>Eesm\u00e4rk:<\/strong> <\/span><span style=\"vertical-align: baseline;\">Terviklikuma arusaama tekkimine kliimamuutuste ja toidu seostest ning kliimamuutuste olemusest \u00f5petajal, et olla valmis sel teemal \u00f5pilastega dialoogis olema.<\/span><\/span><\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-top: 0pt; margin-bottom: 0pt;\">M\u00f5tle hetkeks, kuidas sina suhestud kliimateemadega?<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"margin-top: 0pt; margin-bottom: 0pt;\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 790px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<br>\u00dcLESANNE PEEGELDAMISEKS:<\/p>\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p dir=\"ltr\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb334d4e9-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb334d4e9-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb334d4e9-collapse\">S\u00d5NASELETUSED \u2013 uute m\u00f5istete selgitused \u00f5pilastele<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb334d4e9-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb334d4e9-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p dir=\"ltr\"><strong>Kliima: <\/strong>pika aja jooksul (v\u00e4hemalt 30 aastat) mingis kohas valitsevad t\u00fc\u00fcpilised ilmastikuolud.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>V\u00e4etised:<\/strong> ained, mida lisatakse mullale, et taimed paremini kasvaks ja rohkem saaki annaks.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Saagikus:<\/strong> saagi kogus kindlalt maa-alalt.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Taimekaitsevahendid:<\/strong> umbrohtude, haiguste ja putukate (nii heade kui halbade) t\u00f5rjumiseks m\u00f5eldud ained.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Monokultuur:<\/strong> maa-alal kasvatatakse ainult \u00fchte sorti taimi (n\u00e4iteks kartulip\u00f5ld). See v\u00f5ib muuta saagi haigustele ja kahjuritele vastuv\u00f5tlikumaks.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Vegetatsiooniperiood:<\/strong> aeg mil ilmastikutingimused (temperatuur ja sademed) on taimede kasvuks sobivad.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Kohanemine:<\/strong> valmisolek muutuvate oludega toimetulemiseks (pikad kuumaperioodid ja p\u00f5uad, \u00fcleujutused, haigused, toidupuudus jne)<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Veetarve:<\/strong> vee hulk, mida taimed, loomad v\u00f5i inimesed vajavad.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Toidutaim:<\/strong> taim, mida kasvatatakse inimestele v\u00f5i loomadele s\u00f6\u00f6miseks.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>P\u00f5llukultuur:<\/strong> taimed, mida kasvatakse nii toiduks kui muudel eesm\u00e4rkidel (n\u00e4iteks riiete v\u00f5i k\u00fctuse valmistamiseks).<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Kasvuhoonegaasid:<\/strong> \u00f5hus olevad gaasid, mis aitavad Maal soojust kinni hoida. Kui neid on liiga palju, muutub Maa liiga soojaks, kui liiga v\u00e4he, siis jaheneb.<\/p>\n<p><strong>Heitkogused:<\/strong> saasteainete hulgad, mida inimesed \u00f5hku lasevad (n\u00e4iteks fossiilseid k\u00fctuseid p\u00f5letades <b id=\"docs-internal-guid-88ae01ed-7fff-9db9-72d0-69e969c3908a\" style=\"font-weight: normal;\">\u2013<\/b> autodes, elektrijaamades, tehastes). Kui v\u00e4hendame heitkoguseid, aitame hoida Maa jahedamana ja \u00f5hu puhtamana. <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><strong>1.1 Kliima<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Maakeral toimuvate protsesside (kliimas\u00fcsteem, aineringete k\u00e4ivitamine) energeetiline sisend tuleb P\u00e4ikeselt. Maa kliimas\u00fcsteem koosneb viiest omavahel seotud komponendist (\u00f5hk, vesi, j\u00e4\u00e4, maapind ja elusloodus). Kliimast r\u00e4\u00e4kimisel keskendume tavaliselt esimesele \u2013 atmosf\u00e4\u00e4rile, kus muutused toimuvad palju kiiremini kui teistes sf\u00e4\u00e4rides. Kliimas\u00fcsteem on oma olemuselt tasakaalus s\u00fcsteem \u2013 sama palju energiat, kui tuleb P\u00e4ikeselt, kiiratakse atmosf\u00e4\u00e4ri \u00fclemistest kihtidest maailmaruumi tagasi. \u00dcheks oluliseks komponendiks selle tasakaalu juures on atmosf\u00e4\u00e4ri koostis. Viimasel paarisaja aasta v\u00e4ltel oleme fossiilk\u00fctuseid p\u00f5letades ja maakasutuspraktikaid muutes h\u00e4irinud kliimas\u00fcsteemi tasakaalu niiv\u00f5rd palju, et maakera kliima on hakanud soojenema <b id=\"docs-internal-guid-88ae01ed-7fff-9db9-72d0-69e969c3908a\" style=\"font-weight: normal;\">\u2013<\/b> atmosf\u00e4\u00e4ris on varasemast rohkem nn kasvuhoonegaase. Peamised kasvuhoonegaasid on s\u00fcsinikdioksiid (CO<sub>2<\/sub>), metaan (CH\u2084), l\u00e4mmastikoksiidid (N\u2082O), fluoritud gaasid ja veeaur. Inimtegevuse tulemusena on suurenenud nende k\u00f5igi sisaldus atmosf\u00e4\u00e4ris. S\u00fcsinikdioksiidi taseme t\u00f5us atmosf\u00e4\u00e4ris on peamiselt tingitud fossiilk\u00fctuste kasutamisest energia tootmiseks. Metaani peamised allikad on loomakasvatus, p\u00f5llupidamine, fossiilk\u00fctuste kaevandamine ja ladustamine, pr\u00fcgilad ning reovee k\u00e4itlemine. N\u2082O tekib peamiselt p\u00f5llumajanduses kasutatavate v\u00e4etiste lagunemisel.\u00a0<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Veeaur on tegelikult palju suurema m\u00f5juga kasvuhoonegaas kui CO<sub>2<\/sub>. Oluline erinevus on selles, et vett ei mahu atmosf\u00e4\u00e4ri piiramatult \u2013 peagi sajab see vihmana maha. K\u00fcll aga mahutab soojem \u00f5hk rohkem veeauru \u2013 \u00fche kraadi v\u00f5rra k\u00f5rgem temperatuur suurendab mahutavust ligikaudu 7% v\u00f5rra. Kliima soojemaks muutumine toob kaasa veeaurust p\u00f5hjustatud suurema kasvuhooneefekti ning sageli ka paduvihmad maailma osades, kus eelnevalt on olnud kuumalaine ja p\u00f5ud. See m\u00f5jutab v\u00e4ga tugevalt p\u00f5llumehi ja toidu kasvatamist. Atmosf\u00e4\u00e4ri lisandunud kasvuhoonegaaside kogus teeb maapinnalt kiirgava infrapunakiirguse (soojuskiirgus) lahkumise raskemaks ja p\u00f5hjustab temperatuuri t\u00f5usu.\u00a0<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Kasvuhoonegaasid ass\u00fcmeetrilise ehitus aitab neil kinni p\u00fc\u00fcda aluspinnast l\u00e4htuva pikalainelist infrapunakiirgust (soojuskiirgust), mille v\u00f5nkesagedus on sama, mis vastaval molekulil. Infrapunakiirgus ergastab kasvuhoonegaasi molekuli, kust see energia peagi uuesti vallandub ja keskkonda kiirgub \u2013 sealhulgas ka tagasi Maa suunas, mis toob kaasa t\u00e4iendava soojenemise. Samuti p\u00fc\u00fctakse vallandunud energia uuesti kinni naabruses olevate kasvuhoonegaaside molekulide poolt, j\u00e4ttes selle pikaks ajaks atmosf\u00e4\u00e4ri n\u00f6 l\u00f5ksu. Mida rohkem on atmosf\u00e4\u00e4ris infrapunakiirgust absorbeerida suutvaid kasvuhoonegaaside molekule, seda intensiivsem on soojenemine. Kliima soojenemise inimtekkelisust t\u00f5endavad m\u00f5\u00f5tmised ja selge loodusteaduslik arusaam soojenemise p\u00f5hjustest (loe l\u00e4hemalt Kliimamuutuste ABC-st).<b style=\"font-weight: normal;\"> <\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>\u00dcLESANNE PEEGELDAMISEKS:<\/strong><br>Kuidas keskkonnakriis ja toit teineteist m\u00f5jutavad? Kirjuta kolm n\u00e4idet kastidesse. Kl\u00f5psates sinisel taustal olevale noolele, saate salvestada vastused faili.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>Keskkonnakriis ja toit<\/strong><\/p>\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p dir=\"ltr\"><strong>1.2 Keskkond<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Kliimakriis on vaid osa laiemast keskkonnakriisist. Kuigi inimkond on m\u00f5jutanud keskkonda tuhandete aastate jooksul, on m\u00f5jud mitmetele globaalsetele s\u00fcsteemidele ja aineringetele viimastel aastak\u00fcmnetel dramaatiliselt suurenenud. Maakasutuse muutus ja toidu tootmine on \u00fcks olulisemaid inimtegevusest tulenevaid keskkonnam\u00f5jusid, mis avaldub l\u00e4bi kolme tegevuse \u2013 metsade langetamise, p\u00f5llumajandusmaa laienemise ja linnastumise. Suur osa maakasutuse muutustest viimastel aastak\u00fcmnetel on olnud seotud metsade h\u00e4vitamise ja langetamisega, eriti troopilistes piirkondades nagu Amazonas. Tegemist on kiire ja laialdase metsade kadumisega, mis on suures osas seotud p\u00f5llumajanduse, metsanduse ja linnaehitusega. P\u00f5llumajandusmaa laienemine on \u00fcks olulisemaid maakasutuse muutusi. See on tingitud nii rahvastiku kasvust kui ka tarbimisharjumuste muutumisest, n\u00e4iteks liha ja piimatoodete tarbimise suurenemisest. Olulisel kohal on ka toiduraiskamisest tulenevad m\u00f5jud. Viimastel aastak\u00fcmnetel on kiirenenud ka linnastumine, eriti arengumaades. See t\u00e4hendab, et \u00fcha rohkem maad muudetakse linnapiirkondadeks, looduslikud alad asenduvad tehispinnasega, mis p\u00f5hjustab kuumasaari ning rikub veeringet.<\/p>\n<p>\u00dcLESANNE M\u00d5TISKLEMISEKS:<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">\n\n\n<\/p><div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p dir=\"ltr\"><strong>1.3 Toidu kasvatamine ja kliima<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>1.3.1. Miks me hakkasime p\u00f5ldu pidama?<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Suurema osa inimese, kui liigi, eksisteerimise ajast (u 300 000 aastat) oleme olnud k\u00fctid ja korilased, liikudest pidevalt ringi ja otsides igap\u00e4evaselt elluj\u00e4\u00e4miseks s\u00fc\u00fca. Ebastabiilne ja jahe kliima oli \u00fcheks p\u00f5hjuseks. Umbes 11 000 aastat tagasi hakkas kliima soojenema ja stabiliseerus soojemal tasemel kui varem. See stabiilsus l\u00f5i alguse p\u00f5llumajanduse arengule erinevates piirkondades \u00fcle maailma. Esimest korda hakkasid inimeste grupid organiseeruma ja koonduma, sest esmakordselt \u00fcletas toidu tootmine ka suurema inimr\u00fchma vahetuid kalorivajadusi. Kuna osa elanikkonnast ei pidanud enam oma aega jahile ja korilusele p\u00fchendama, soodustas see uute ametite, rollide, hierarhiate ja \u00fcldise \u00fchiskonnakorralduse keerukuse tekkimise. See uus d\u00fcnaamika viis laialdase p\u00f5llumajanduse ja suuremahuliste riiklike \u00fchiskondadeni j\u00e4rgnevatel aastatuhandetel. (Gowdy ja Krall, 2014; Hagens, 2020)<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Vanimad seniavastatud (nisu)p\u00f5llud on leitud Karacadagis (t\u00e4nap\u00e4eva T\u00fcrgi aladelt). Nende vanuseks 8000 aastat eKr. Seda peetakse mullaharimise ja loomakasvatuse alguseks. Teravili on inimkonna p\u00f5hitoiduks \u2013 t\u00e4nasel p\u00e4eval kasvatatakse seda rohkem kui 50%-l kogu maakera k\u00fclvipinnal. Eestis algas p\u00f5llupidamine hiljem, kuid juba umbes 4300-3500 a eKr on Eesti alalt andmeid maaviljeluse kohta: kaera \u00f5ietolmu on leitud P\u00f5hja-Eestist, p\u00e4rinedes u 4000 a eKr. Veidi hilisemast ajast on esimesed m\u00e4rgid odrast Hiiumaalt K\u00f5pu poolsaarelt ja nisust P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4ne-Eestist u 3500 a eKr. Seega olid ka Eesti alal esimesed viljeldavad taimed teraviljad. (Eesti Ents\u00fcklopeedia, 2011) Muutused Eesti alade p\u00f5llumajanduses leidsid aset u 1000 a eKr, kui hoogustus metsade mahav\u00f5tmine ja aletegemine, saadud metsamullal hakati kasvatama kultuuristatud taimi. Kasutusele v\u00f5eti konksader ning kuuselatv- ja karu\u00e4ke; samuti hakati kasutama veoloomi. Teraviljade kasvatamine on olulisel kohal olnud l\u00e4bi kogu ajaloo \u2013 17. ja 18. sajandil oli kogu Eesti majanduselu rajatud teraviljakaubandusele. (Vikipeedia, s.a.) Teravilja kogusaak oli 120 000 t, millest u kolmandik veeti v\u00e4lja (peamiselt rukis ja oder). Ka t\u00e4nasel p\u00e4eval kasvatatakse Eestis otra, rukist, kaera ja nisu, sest need on temperatuuri suhtes v\u00e4hen\u00f5udlikud (Eestis kas\u00advatatavate sortide soodsaim temperatuur on 13-15\u00b0C), kuid suh\u00adteliselt p\u00f5uakartlikud.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>1.3.2. Kus mida kasvatatakse?<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\">\u00dcLESANNE:<br>Tutvu FAO andmebaasiga: <a href=\"https:\/\/www.fao.org\/faostat\/en\/#data\/QCL\/visualize\">https:\/\/www.fao.org\/faostat\/en\/#data\/QCL\/visualize<\/a><br>Tutvu p\u00f5llukultuuride p\u00e4ritolu tutvustava kaardirakendusega: <a href=\"https:\/\/blog.ciat.cgiar.org\/origin-of-crops\/\">https:\/\/blog.ciat.cgiar.org\/origin-of-crops\/<\/a><br>Milliste taimede puhul sa enim \u00fcllatusid nende kasvupiirkonda avastades?<\/p>\n<p>PROOVI J\u00c4RGI:<\/p>\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><strong>N\u00fc\u00fcd kui oled saanud parema \u00fclevaate oma teadmistest, tutvume kasvupaikade ja -tingimustega l\u00e4hemalt.<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Erinevatel taimede eluks ja kasvatamiseks sobilikud tingimused on v\u00e4ga erinevad. P\u00f5llumajanduse arengu ja sordiaretuse abil oleme suutnud muuta meie igap\u00e4evast toidulauda katvate taimede vastupidavust erinevatele tingimustele, kuid teatud piirid on siiski endiselt s\u00e4ilinud. N\u00e4iteks riis on traditsiooniliselt olnud domineeriv p\u00f5llukultuur Aasias, eriti niisketes ja troopilistes piirkondades. Mais ja kartul on p\u00f5hilised p\u00f5llukultuurid Ameerikas ja Euroopas, kus on m\u00f5\u00f5dukas kliima. Euroopas on v\u00e4ga levinud ka nisu ja oder, mis sobivad h\u00e4sti parasv\u00f6\u00f6tme kliimaga. Ajaloo jooksul on p\u00f5llukultuuride valik ja kasvatamine l\u00e4bi teinud olulisi muutusi. Tatar, mis eelistab jahedamat kliimat ja on eriti populaarne Ida-Euroopas ja Aasias, on saanud sordiaretuse abil veelgi laialdasemalt k\u00e4ttesaadavaks. Samas n\u00e4iteks kartul (ja ka tomat), mis tegelikult p\u00e4rineb L\u00f5una-Ameerikast, viidi Euroopasse p\u00e4rast Ameerika avastamist. See sai kiiresti populaarseks ja m\u00f5jutas oluliselt Euroopa p\u00f5llumajandust ja toidukultuuri. Varem oli Euroopas keskendutud peamiselt nisule ja odrakasvatusele, kuid kartuli saabumisega lisandus uus, viljakas, toitev ja h\u00e4stis\u00e4iliv toidutaim, mis aitas kaasa elanikkonna kasvule ja majanduslikule arengule. \u00dcldiselt ongi p\u00f5llukultuuride kasvatamine tihedalt seotud kohalike tingimustega ja ajaloolise arenguga. See on d\u00fcnaamiline protsess, mis on pidevas muutumises ning on m\u00f5jutatud nii looduslikest kui ka inimtekkelistest teguritest.<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Koloniaalajastul, 17. ja 18. sajandil, sai suhkruroog oluliseks kultuuriks. Selle kasvatamine eeldas troopilist kliimat, ja see sai eriti populaarseks koloniaalvaldustes L\u00f5una-Ameerikas ja Aasias, kus oli palju p\u00e4ikest ja niiskust.<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\"><strong>N\u00e4iteid enamlevinud p\u00f5llukultuuridest ja nende kasvukohtadest:<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\"><a title=\"\" href=\"https:\/\/docs.google.com\/spreadsheets\/d\/1afMSAx8MTVKRNVIE-s1Pr5QJrMQJ4VYt9L7ZuDB1NpA\/edit?usp=drive_link\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/docs.google.com\/spreadsheets\/d\/1afMSAx8MTVKRNVIE-s1Pr5QJrMQJ4VYt9L7ZuDB1NpA\/edit?usp=drive_link\">P\u00f5llukultuuride koondtabel (muutmiseks)<\/a><\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\"><a title=\"\" href=\"https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1mPzefXnxf0Bj5pfP1jEQAGbWYIvNLwOe\/view?usp=drive_link\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/drive.google.com\/file\/d\/1mPzefXnxf0Bj5pfP1jEQAGbWYIvNLwOe\/view?usp=drive_link\">P\u00f5llukultuuride kirjeldused \u00f5pilastele jagamiseks<\/a><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"border-collapse: collapse; width: 100%; height: 418px;\">\n<tbody>\n<tr style=\"height: 86px;\">\n<td style=\"width: 50%; height: 86px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1816\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/nisu-150x150.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/nisu-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/nisu-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/nisu-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/nisu.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><span style=\"font-size: revert; font-family: inherit; font-weight: inherit; text-align: var(--bs-body-text-align);\">\u00a0<\/span><strong>Nisu<\/strong> kasvatamiseks sobib k\u00f5ige paremini parasv\u00f6\u00f6tme kliima ja seda kasvatatakse laialdaselt nii Euroopas kui ka P\u00f5hja-Ameerikas. Nisu kasvatamise ajalugu ulatub umbes 10 000 aasta taha L\u00e4his-Idasse, kust see levis teistesse maailmajagudesse.<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 50%; height: 86px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1807\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/riis-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/riis-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/riis-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/riis-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/riis.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Riisi<\/strong> jaoks on ideaalne troopiline ja subtroopiline kliima, eriti selline, mis v\u00f5imaldab \u00fcleujutatud p\u00f5lde. Riisi kasvatamine sai alguse umbes 8000 aastat tagasi Aasias, ja see on praegu eriti levinud Ida- ja Kagu-Aasias.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 44px;\">\n<td style=\"width: 50%; height: 44px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1806\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tatar-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tatar-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tatar-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tatar-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tatar.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Tatar<\/strong> on eriti levinud Ida-Euroopas ja Aasias ning eelistab jahedamat kliimat. See p\u00e4rineb algselt Kesk-Aasiast ja levis 14. sajandil Euroopasse.<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 50%; height: 44px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-1805 aligncenter\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kaer-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kaer-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kaer-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kaer-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kaer.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Kaer<\/strong> kasvab k\u00f5ige paremini parasv\u00f6\u00f6tmes, eriti P\u00f5hja-Ameerikas ja Euroopas. See p\u00e4rineb algselt L\u00e4his-Idast ja levis kiiresti kogu Euroopas.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 127px;\">\n<td style=\"width: 50%; height: 127px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1804\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/mais-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/mais-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/mais-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/mais-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/mais.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Mais<\/strong> vajab sooja ja p\u00e4ikeselist kliimat ning on enim kasvatatud Ameerika \u00dchendriikides. See p\u00e4rineb algselt Mehhikost ja levis 15. sajandil Euroopasse.<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 50%; height: 127px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1803\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kartul-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kartul-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kartul-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kartul-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kartul.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Kartuli <\/strong>kasvatamiseks sobib enim parasv\u00f6\u00f6tme kliima, ja seda kasvatatakse t\u00e4nap\u00e4eval kogu maailmas. Kartul p\u00e4rineb algselt L\u00f5una-Ameerikast ja levis Euroopasse 16. sajandil, kus see sai kiiresti populaarseks t\u00e4nu oma kohanemisv\u00f5imele<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 23px;\">\n<td style=\"width: 50%; height: 23px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-1802 aligncenter\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tomat-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tomat-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tomat-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tomat-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tomat.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Tomat<\/strong> eelistab soojemat kliimat ja on levinud k\u00f5ikjal maailmas, kus on piisavalt p\u00e4ikesevalgust ja soojust. Tomati algup\u00e4ra on L\u00f5una-Ameerika, kuid see levis 16. sajandil Euroopasse ja hiljem kogu maailmas.<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 50%; height: 23px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-1801 aligncenter\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/lehtsalat-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/lehtsalat-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/lehtsalat-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/lehtsalat-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/lehtsalat.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Lehtsalat<\/strong> kasvab k\u00f5ige paremini m\u00f5\u00f5dukas kliimas ja on populaarne eriti Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas. See p\u00e4rineb algselt Aasiast ja levis Euroopasse antiikajal.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 23px;\">\n<td style=\"width: 50%; height: 23px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1834\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/hernes-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/hernes-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/hernes-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/hernes-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/hernes.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Hernes<\/strong> sobib h\u00e4sti parasv\u00f6\u00f6tme kliimaga ja on laialt levinud Euroopas. Kasvatamine sai alguse umbes 7000 aastat tagasi L\u00e4his-Idas.<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 50%; height: 23px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1844\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/oliiv-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/oliiv-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/oliiv-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/oliiv-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/oliiv.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Oliiv<\/strong> kasvab k\u00f5ige paremini Vahemere kliimas, mis on iseloomulik soojadele, kuivadele suvedele ja leigetele, vihmastele talvedele. Need on algselt p\u00e4rit V\u00e4ike-Aasiast ja levisid kiiresti kogu Vahemere piirkonnas.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 23px;\">\n<td style=\"width: 50%; height: 23px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-1843 aligncenter\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/raps-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/raps-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/raps-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/raps-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/raps.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Raps<\/strong> sobib parasv\u00f6\u00f6tme kliimaga ja on laialt levinud Euroopas. See p\u00e4rineb algselt L\u00f5una-Euroopast ja Aasiast ning on kasvatatud sajandeid.<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 50%; height: 23px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1797\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maasikas-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maasikas-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maasikas-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maasikas-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maasikas.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Maasikas<\/strong> eelistab parasv\u00f6\u00f6tme kliimat ja on eriti populaarne Euroopas ja P\u00f5hja-Ameerikas. Selle kultiveerimine sai alguse keskajal.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 23px;\">\n<td style=\"width: 50%; height: 23px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1798\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/s6star-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/s6star-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/s6star-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/s6star-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/s6star.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>S\u00f5strad<\/strong> kasvavad h\u00e4sti parasv\u00f6\u00f6tmes ja taluvad ka k\u00fclmemaid temperatuure. Need on laialt levinud Euroopas ja nende kultiveerimine sai alguse keskajal.<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 50%; height: 23px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1799\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kakao-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kakao-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kakao-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kakao-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kakao.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Kakaopuu<\/strong> vajab troopilist kliimat ja on peamiselt kasvatatud L\u00e4\u00e4ne-Aafrikas ja L\u00f5una-Ameerikas. See p\u00e4rineb algselt Kesk-Ameerikast ja levis Euroopasse 16. sajandil.<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<tr style=\"height: 23px;\">\n<td style=\"width: 50%; height: 23px;\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"aligncenter wp-image-1800\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/suhkruroog-300x300.png\" alt=\"\" width=\"50\" height=\"50\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/suhkruroog-300x300.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/suhkruroog-150x150.png 150w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/suhkruroog-768x768.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/suhkruroog.png 1024w\" sizes=\"auto, (max-width: 50px) 100vw, 50px\"><strong>Suhkruroog<\/strong> eelistab troopilist ja subtroopilist kliimat ning on eriti levinud L\u00f5una-Ameerikas ja Aasias. Kasvatamine sai alguse umbes 10 000 aastat tagasi Uus-Guineas.<\/p>\n<\/td>\n<td style=\"width: 50%; height: 23px;\"><strong>Banaan<\/strong> on p\u00e4rit Kagu-Aasiast ja Paapua Uus-Guineast, kus seda on kasvatatud juba tuhandeid aastaid. Vajab kasvamiseks k\u00f5rgeid temperatuure ja palju vett.<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\"><b id=\"docs-internal-guid-d7eff6f7-7fff-c1ec-adaa-e4eab7a70976\">\u00a0<br><\/b>PROOVI N\u00dc\u00dcD ISE:<\/p>\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p dir=\"ltr\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb334d4f1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb334d4f1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb334d4f1-collapse\">Kl\u00f5psa siia, et n\u00e4ha tabelit toidutaimede kasvatamisest neis viies n\u00e4idispiirkonnas<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb334d4f1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb334d4f1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Seda tabelit saad hiljem ka spikrina kasutada.<br>NB! Tabel on lihtsustatud kujul \u2013 paljud punasega m\u00e4rgitud taimed kasvavad k\u00fcll nendes riikides (sageli seet\u00f5ttu, et suurel maa-alal kliima- ja kasvutingimused varieeruvad), kuid pole peamisteks olulisteks toidutaimedeks.<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"796\" height=\"831\" class=\"alignnone wp-image-293\" title=\"Toidutaimede koondtabel\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/toidutaime_tabel.png\" alt=\"Toidutaimede koondtabel\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/toidutaime_tabel.png 796w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/toidutaime_tabel-287x300.png 287w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/toidutaime_tabel-768x802.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 796px) 100vw, 796px\"><br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\u00a0\n<div>\n<p dir=\"ltr\"><strong>1.3.3.\u00a0Kuidas toidu kasvatamine keskkonda m\u00f5jutab?<\/strong>\u00a0<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Planeedi pinnast on 71% kaetud maailmamerega ja 29% maismaaga. Maismaast omakorda 71% on meie jaoks elamisk\u00f5lblik. Ligi pool sellest (46%) on p\u00f5llumajandusmaa, \u00fclej\u00e4\u00e4nud on metsamaa, p\u00f5\u00f5sastikud, elamumaa ja pinnaveekogud. P\u00f5llumaa alla on kokku 48 miljonit km2, kuid vaid 11 miljonil km2 (23%) kasvatame toitu iseenda jaoks (sellest omakorda 7-8% l\u00e4heb biok\u00fctuste tootmiseks (Transport &amp; Environment, 2023)). \u00dclej\u00e4\u00e4nud 77% p\u00f5llumajandusmaast kasutatakse loomakasvatuseks \u2013 rohumaad, karjamaad ja s\u00f6\u00f6da kasvatamine. (Ritchie &amp; Roser, 2019) (vt graafik). Seega on \u00be p\u00f5llumajandusmaast kasutusel puhtalt liha- ja piimat\u00f6\u00f6stuse vajaduse rahuldamiseks, kuigi samal ajal globaalsest kogukaloraa\u017eist annab see sektor vaid 18%; \u00fclej\u00e4\u00e4nud eluks vajaliku energia saame taimsest toidust.<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1128\" height=\"689\" class=\"alignnone wp-image-291\" title=\"Maakasutuse jagunemine\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maakasutuse_jagunemine.png\" alt=\"Pilt maakasutuse jagunemisest ei laadinud \u00e4ra\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maakasutuse_jagunemine.png 1128w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maakasutuse_jagunemine-300x183.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maakasutuse_jagunemine-1024x625.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maakasutuse_jagunemine-768x469.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1128px) 100vw, 1128px\"><\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Eestis on 2023. aasta seisuga p\u00f5llumajandusmaad 985156 ha, millest 707917 ha (72%) on p\u00f5llumaa. Teravilja kasvatatakse 36% p\u00f5llumaast (ligikaudu poole moodustab nisu), s\u00f6\u00f6dakultuuride all on 26%, raps ja r\u00fcps moodustab 11%, tehnilised kultuurid 12%, kaunviljad 15% ja n\u00e4iteks kartul vaid 0,5%. Ligi veerand p\u00f5llumajandusmaast on Eestis mahetootmise all. (P\u00f5llumajandusstatistika, 2023)<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Teadaolevalt p\u00f5hjustab p\u00f5llumajandus 25-30% globaalsest kasvuhoonegaaside emissioonist ja 70% globaalsest veekasutusest, olles \u00fchtlasi peamiseks veereostuse allikaks (Ritchie, 2021; Ritchie et al., 2021). Loomakasvatusest p\u00e4rinevad emissioonid p\u00f5hjustavad 37% \u00fcleilmsest metaani ja 65% l\u00e4mmastikoksiidi emissioonist (Veromann, 2021).<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Ka ligi 92% maailma veetarbimisest on seotud toidu tootmisega. \u00dche kilo r\u00f6stitud kohvi tootmiseks kulub<br>~18 900 liitrit vett; \u00fche tassi kohvi veekasutuse jalaj\u00e4lg on 130 liitrit. 100 g veiselihasteik \u201csisaldab\u201d 1500 liitrit vett. Keskmine kolmeaastane aeg, mis on vajalik looma kasvatamiseks ja 200 kg kondita liha tootmiseks, n\u00f5uab tema elu jooksul \u00fcle 3 miljoni liitri vett (selles sisaldub looma joomine, s\u00f6\u00f6t, ja teenused, mida see vajab, nagu transport, veterinaararsti teenused jne) (WeAreWater, 2018).<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"line-height: 1.38; margin-top: 0pt; margin-bottom: 10pt;\"><b style=\"font-weight: normal;\"><span style=\"border: none; overflow: hidden; width: 365px; height: 298px;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" style=\"margin-left: 0px; margin-top: 0px;\" src=\"https:\/\/lh7-us.googleusercontent.com\/bSSj3fAwelWsGKfj5NHIyW1YQ0xgcpNMLJSFJ72Fr99jGSOzF92cdR3p5uupI8LBNCChRJjTYvqsegjY3yNkZB7zHMNw4Q0h9AgdL0-JfCXbd_kq-HegOCNg3_glJeLgCQwroDAiYBHGC9vKjAze2ZA\" width=\"365\" height=\"298\"><\/span><\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">See, miks loomas\u00f6\u00f6da kasvatamine v\u00f5tab maailmas 77% kogu p\u00f5llumaast ja omab suurt keskkonnam\u00f5ju, on seotud energiakaoga toiduahelas. \u00d6koloogilise p\u00fcramiidi igale j\u00e4rgnevale astmele j\u00f5uab vaid 10% eelmise aste poolt tarbitud energiast. Seega kui autotroofid (taimed) saavad n\u00e4iteks 100 \u00fchikut energiat, siis 90 \u00fchikut sellest kulub nende enda elutegevuseks. Taimtoidulised loomad (heterotroofid) peavad seega sama energiakoguse saamiseks s\u00f6\u00f6ma 10x rohkem taimi. Toiduahela j\u00e4rgmisel astmel olevad lihatoidulised loomad saavad omakorda algsest energiast vaid 1%. Seega algne energiakogus peab veel omakorda olema 10x suurem (vt joonis). See on ka p\u00f5hjuseks, miks lihat\u00f6\u00f6stuse m\u00f5ju keskkonnale on p\u00f5hjendamatult suur ning enamik p\u00f5llumaad on loomas\u00f6\u00f6da kasvatamiseks.<\/p>\n<p><strong>1.3.4. Kuidas kliimamuutus toidukasvatamist m\u00f5jutab?<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">P\u00f5llumajandus, ning spetsiifilisemalt just toidukasvatamine, on kliimamuutuste poolt v\u00e4ga haavatav. K\u00f5rgemad temperatuurid v\u00f5ivad m\u00f5jutada saagikust, v\u00e4hendades fotos\u00fcnteesi t\u00f5husust ja suurendada veekadusid transpiratsiooni kaudu. M\u00f5ned p\u00f5llukultuurid v\u00f5ivad m\u00f5\u00f5duka temperatuuri t\u00f5usu korral kasu saada, kuid \u00fcldiselt eeldatakse, et saagikus v\u00e4heneb, kui temperatuur t\u00f5useb \u00fcle teatud piiri. Seega v\u00f5ivad muutuvad kasvutingimused m\u00f5nede sortide tavap\u00e4rase kasvupiirkonna neile ebasoodsaks muuta. Eba\u00fchtaseks ja ettearvamatuks muutuv sademete jaotus valmistab p\u00f5llumeestele peavalu kogu maailmas, kaasa arvatud Eestis, juba t\u00e4na. Kui p\u00f5uaperioodid vahelduvad paduvihmade ja \u00fcleujutustega, muudab see lisaks taimede kasvu p\u00e4rssimisele v\u00e4ga keeruliseks nii p\u00f5lluharimise kui ka saagikoristuse. \u00dcleujutuste t\u00f5ttu v\u00f5ib h\u00e4vida kogu saak ning rikutakse v\u00f5i kantakse minema ka muld. Kliimamuutus v\u00f5ib soodustada m\u00f5nede kahjurite ja haiguste levikut, muutes nende leviku piirkondi ja ts\u00fckleid. Ka Eestisse on j\u00f5udnud mitmeid uusi taimekahjureid ja -haigusi. Samuti on t\u00e4heldatud, et umbrohtudel on suurem v\u00f5ime kohanduda keskkonnatingimustega kui toidutaimedel. V\u00f5rreldes toidutaimedega on neil kliimamuutuste tingimustes suurem geneetiline mitmekesisus ja ka suurem eluj\u00f5ulisus (Korres et al., 2016).<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Taimehaigused on maailmas ka varem p\u00f5hjustanud suuri n\u00e4ljah\u00e4dasid (nagu n\u00e4iteks 19. sajandi kartulim\u00e4danik Iirimaal) v\u00f5i meie toidulaualt harjumusp\u00e4raste maitsete kadumist. See viimane juhtus banaanisordiga \u201cGros Michel\u201d, mille istandused nn Panama haigus h\u00e4vitas. T\u00e4nap\u00e4eval saame poest osta sorti \u201cCavendish\u201d, mis ei ole nii magusa maitsega. Samas baseeruvad s\u00fcnteetilised banaanimaitselised toidulisandid vanal sordil, mist\u00f5ttu ongi maitseerinevus p\u00e4ris banaanidel ja nt banaanimaitselistel kommidel. Need m\u00f5lemad juhtumid on seotud seenhaigustega. Kuigi p\u00f5llumajanduses kasutatakse ohtralt fungitsiide ja sorte proovitakse haiguskindlamaks aretada, kaotavad toidukasvatajad igal aastal kogu maailmas 10-23% oma saagist seenhaigustele ning p\u00e4rast koristamist kaotatakse veel t\u00e4iendavad 10-20%. Seenhaigustest tulenev kadu on v\u00f5rdne toidukogusega, millega saaks pakkuda 0,6-4 miljardile inimesele igap\u00e4evaselt 2000 kilokalorit terveks aastaks. K\u00f5ik inimkonna jaoks viis k\u00f5ige t\u00e4htsamat toidutaime \u2013 riis, nisu, mais, sojaoad ja kartul \u2013 on seenhaiguste poolt ohustatud. Kliimamuutuste s\u00fcvenedes kaod suurenevad, sest seened on h\u00e4sti kohastuvad ning soojad ja niisked olud on paljudele neist v\u00e4ga sobivad. (Steinberg &amp; Gurr, 2020) Ka banaan Cavendish on t\u00e4nap\u00e4eval muutunud Panama haigusele \u00fcha vastuv\u00f5tlikumaks. Nii v\u00f5ib juhtuda, et \u00fchel hetkel ei olegi banaan enam harjumusp\u00e4raselt soodsa hinnaga meie lettidel saadaval.<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Kliimamuutustest tingitud haiguste ja kahjurite laiem levik toob kaasa surve taimekaitsevahendite suuremaks kasutamiseks. See omakorda h\u00e4vitab mullaelustiku, kahjustab \u00fcmbritsevaid \u00f6kos\u00fcsteeme ning rikub veestiku, mille kaudu p\u00f5llumajanduskemikaalid ka meile joogivette j\u00f5uavad, olles t\u00e4iendavaks terviseriskiks. Tegu on kliimamuutustest tingitud j\u00e4rjekordse tagasisidemehhanismiga, sest h\u00e4vinev \u00f6kos\u00fcsteem aitab omakorda kliimamuutuste kiirenemisele kaasa.\u00a0<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Lisaks sellele on taimede arengus v\u00e4ga olulisel kohal kindlal perioodil valitsevad tingimused. N\u00e4iteks talinisu, mis on toidujulgeoleku poolest \u00fcks maailma olulisemaid toidutaimi, vajab \u00f5itsemisperioodil kindlat temperatuurivahemikku, mis ei tohi olla liiga k\u00f5rge. Kui mai l\u00f5pus \u2013 juuni alguses on ilmad v\u00e4ga kuumad<br>(\u00fcle 30\u00b0C), langeb viljastumise m\u00e4\u00e4r kiiresti, sest \u00f5ietolm saab kahjustada. Selle tulemusena moodustavad ainult m\u00f5ned terad ja saagikus j\u00e4\u00e4b madalaks. Selliseid ajaperioode on nisu eluts\u00fcklis veel, milles ta reageerib erinevatele keskkonnam\u00f5judele suurema tundlikkusega. (Khadija Sabir et al., 2023) K\u00f5vanisu (durum), mida on vaja pastatoodete tegemiseks, on L\u00f5una-Euroopas toimuva temperatuurit\u00f5usu poolt tugevalt ohustatud ning selle toodang on kahanemas.\u00a0<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Ka mitmele teisele meie toidutaimele m\u00f5juvad liigsoojad ilmad kasvuperioodil saagikust v\u00e4hendavalt, isegi kui n\u00e4iteks veepuudust ei ole ja ka toitaineid on piisavalt saadaval. Kui sellele lisanduvad vee t\u00e4iendavad tegurid (nt niiskustingimused), siis suureneb kogum\u00f5ju veelgi. N\u00e4iteks kakaopuud on ohustatud sellisel m\u00e4\u00e4ral, et ennustatakse \u0161okolaadipuudust juba aastaks 2030. Samaks aastaks ennustatakse ka maap\u00e4hklite k\u00e4ttesaadavuse suurt kahanemist, sest sobivad kasvutingimused (temperatuur ja sademed) on juba muutunud. Lisaks ohustab maap\u00e4hkleid seenhaigus. (Kruchten, 2016)\u00a0<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Eestisse on maasikakasvatajaid kimbutama tulnud uus seenhaigus \u2013 antraknoos. Kuna selle seenhaiguse arenguks on optimaalne temperatuur 25-30\u00b0C, siis oli see varasemalt eelk\u00f5ige Hispaania ja Itaalia maasikakasvatajate probleem. Viimastel aastatel on see aga hakanud levima ka P\u00f5hjamaades ja Eestis. Tegu on kiirest leviva haigusega, mille algfaasis tekivad marjadel alguses helepruunid laigud, mis hiljem muutuvad tumepruuniks ja laienevad ning l\u00f5puks v\u00f5ivad katta kogu vilja. Haiguse l\u00f5ppfaasis viljad mumifitseeruvad. (Moora, 2020)\u00a0<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Haigustest veelgi enam teevad muret uued kahjurid, n\u00e4iteks astelpajuk\u00e4rbes, kes on siia j\u00f5udnud Aasiast. Kuni 2015. aastani ei olnud Eestis astelpaju kasvatamisel vaja taimekaitsevahendeid kasutada, sest olulised haigused ja kahjurid puudusid. Meie kliimav\u00f6\u00f6tmes, kus oleme harjunud, et pikad k\u00fclmad talved on k\u00f5ige m\u00f5jusam tegur kahjurputukate arvukuse reguleerimisel ja l\u00f5unapoolsema levikuga liikide h\u00e4vimisel, on \u00fcks suurimaid v\u00e4ljakutseid uute kahjurputukate ja taimehaiguste saabumine. Euroopas on levinud talirapsi kahjurid \u2013 mardikas nimega varre-peitk\u00e4rsakas \u2013 kes on aktiivsed just s\u00fcgisesel ja talvisel perioodil ning vajavad paljunemiseks rapsivarsi ja lumikattevaba maad. Soojad talved lubavad neil \u00fcha aktiivsemalt ka Eestis tegutseda. (Veromann, 2021)<\/p>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Samas saab Eesti puhul v\u00e4lja tuua m\u00f5ningaid kliimamuutuste positiivseid m\u00f5jusid \u2013 pikenenud vegetatsiooniperiood ja k\u00f5rgem keskmine temperatuur tagab suurema saagikuse ja lubab kasvatada uusi toidutaimi. N\u00e4iteks on \u00fcha populaarsust kogumas tatra kasvatamine. Pikem sobilike oludega kasvuperiood v\u00f5ib ka Eestis v\u00f5imaldama hakata aastas kahe saagi koristamist. (Novaator, s.a.) \u00dcha lihtsam on kasvatada ka viinamarju, uusi ploomisorte ja isegi aprikoose.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Pikemalt saad kliimamuutuste m\u00f5judest p\u00f5llumajandusele lugeda siin: <a href=\"https:\/\/www.kliimamuutused.ee\/pohjused-ja-tagajarjed\/tagajarjed\/moju-naiteid-eestis\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.kliimamuutused.ee\/pohjused-ja-tagajarjed\/tagajarjed\/moju-naiteid-eestis<\/a><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>1.3.5. Mida meie saame ette v\u00f5tta?<\/strong><\/p>\n<p>Iga\u00fcks saab tegutseda keskkonnas\u00f5bralikumalt isegi v\u00e4ikesel m\u00e4\u00e4ral oma tarbimisharjumusi ja -valikuid muutes. Toitumisega seoses saab n\u00e4iteks panustada j\u00e4rgmiseid tegevusi tehes:<\/p>\n<ul style=\"margin-top: 0; margin-bottom: 0; padding-inline-start: 48px;\">\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">V\u00e4hendades toiduraiskamist, planeerides oste ja men\u00fc\u00fcd.<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">Toitu p\u00e4\u00e4stes \u2013 n\u00e4iteks valides poes nn kollase sildiga tooteid, mille s\u00e4ilivust\u00e4htaeg on l\u00e4hedal.<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">Suurendades taimse toidu osakaalu enda men\u00fc\u00fcs.\u00a0<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">Liha s\u00f6\u00f6misel kana v\u00f5i sealiha eelistades; loomaliha tarbida nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik.<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">Toiduj\u00e4\u00e4tmeid komposteerides v\u00f5i eraldi kogudes.<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">Ise toitu kasvatades.<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">V\u00e4ltides s\u00fcgavk\u00fclmutatud valmistoite.<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">V\u00e4ltides kiirtoite.<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">V\u00e4ltides pudelivee ja gaseeritud jookide tarbimist.<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">V\u00e4hempakendatud toite (kaalukaup) eelistades.<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\">Ostes rohkem turult v\u00f5i otse tootjalt.<\/p>\n<\/li>\n<li dir=\"ltr\">\n<p dir=\"ltr\" style=\"line-height: 1.38; margin-top: 0pt; margin-bottom: 0pt;\" role=\"presentation\">Mitte kasutades taimekaitsevahendeid, mis sisaldavad teadaolevalt kahjulike vahendeid.\u00a0<b id=\"docs-internal-guid-31ab01c6-7fff-d1ac-97d1-ce092dee8f8d\" style=\"font-weight: normal;\"><\/b><\/p>\n<\/li>\n<\/ul>\n<p dir=\"ltr\" style=\"text-align: justify;\">Toiduraiskamine on \u00fcks olulisi igap\u00e4evaseid valdkondi, mida saab v\u00e4hendada iga\u00fcks. Eestis l\u00e4biviidud uuringu (Piirsalu et al., 2021) tulemused n\u00e4itavad, et \u00fcks inimene tekitab kodumajapidamiste arvestuses toiduj\u00e4\u00e4tmeid keskmiselt ligikaudu 61 kg aastas, millest natuke alla poole ehk 26 kg v\u00f5ib lugeda raisatud toiduks ehk toidukaoks. Leibkonna kohta arvestatuna tekib toiduj\u00e4\u00e4tmeid keskmiselt 149 kg ja toidukadu 63 kg aastas. V\u00f5rreldes 2014. aasta uuringuga on suurenenud nii kodumajapidamistes tekkiv toiduj\u00e4\u00e4tmete kogus, kuid eriti toidukao osa selles (vastavalt 13% ja 33%). Seega v\u00f5ib v\u00e4ita, et Eesti kodumajapidamised on sissetulekute suurenedes hakanud rohkem toitu \u00e4ra viskama ja raiskama. Rahalises v\u00e4\u00e4rtuses viskab \u00fcks Eesti leibkond \u00e4ra keskmiselt 180 euro v\u00e4\u00e4rtuses toitu (lastega peredes kuni 220 euro v\u00e4\u00e4rtuses). Kokku viskavad kodumajapidamised toidukaona \u00e4ra ligikaudu 98 miljoni euro v\u00e4\u00e4rtuses toitu aastas.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 1004px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb334d4fc-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb334d4fc-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb334d4fc-collapse\">Kasutatud kirjandus<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb334d4fc-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb334d4fc-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Eesti Ents\u00fcklopeedia. (2011). Eesti tera- ja kaunviljakasvatus. Allikas: <a href=\"http:\/\/entsyklopeedia.ee\/artikkel\/eesti_tera-_ja_kaunviljakasvatus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/entsyklopeedia.ee\/artikkel\/eesti_tera-_ja_kaunviljakasvatus<\/a><\/p>\n<p>Gowdy, J. &amp; Krall, L. (2014). Agriculture as a Major Evolutionary Transition to Human Ultrasociality. Journal of Bioeconomics, Vol 16, issue 2,179-202.<\/p>\n<p>Hagens, N. J. (2020). Economics for the Future \u2013 Beyond the Superorganism. Ecological Economics, Vol 169, <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.ecolecon.2019.106520\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.ecolecon.2019.106520<\/a><\/p>\n<p>Korres, N. E., Norsworthy, J. K., Tehranchian, P., Gitsopoulos, T. K., Loka, D. A., Oosterhuis, D. M., Gearly, D. R., Moss, S. R., Burgos, N. R., Miller, M. R. &amp; Palhano, M. (2016). Cultivars to Face Climate Change Effects on Crops and Weeds: a 68 Review. Agronomy for Sustainable Development, Vol 36, Issue 1, 1-22. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1007\/s13593-%20016-0350-5\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-wplink-url-error=\"true\">https:\/\/doi.org\/10.1007\/s13593- 016-0350-5<\/a><\/p>\n<p>Kruchten, L. (2016) 10 Endangered Foods You Need To Appreciate Before They\u2019re Gone. Allikas: <a href=\"https:\/\/spoonuniversity.com\/lifestyle\/endangered-foods-you-need-to-appreciate\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/spoonuniversity.com\/lifestyle\/endangered-foods-you-need-to-appreciate<\/a><\/p>\n<p>Moora, U. (2020). Kliimamuutuste m\u00f5ju aianduses. Allikas: <a href=\"https:\/\/media.voog.com\/0000\/0044\/9600\/files\/Kliimamuutustest%20aianduses-2020(UlviMoorEMY).pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/media.voog.com\/0000\/0044\/9600\/files\/Kliimamuutustest%20aianduses-2020(UlviMoorEMY).pdf<\/a><\/p>\n<p>Novaator. (s.a.). Kliimamuutuste t\u00f5ttu saab Eesti p\u00f5llumees l\u00f5igata kaks saaki aastas. Allikas: <a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1098511\/kliimamuutuste-tottu-saab-eesti-pollumees-loigata-kaks-saaki-aastas\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/novaator.err.ee\/1098511\/kliimamuutuste-tottu-saab-eesti-pollumees-loigata-kaks-saaki-aastas<\/a><\/p>\n<p>OpenAI. (2023). ChatGPT [Large language model]. <a href=\"https:\/\/chat.openai.com\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/chat.openai.com<\/a><\/p>\n<p>Piirsalu, E., Moora, H., V\u00e4li, K., Aro, K., V\u00e4rnik, R. &amp; Lillemets, J. (2021). Toiduj\u00e4\u00e4tmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. SEI Tallinn.<\/p>\n<p>P\u00f5llumajandusstatistika. (2023). Allikas: <a href=\"https:\/\/www.stat.ee\/et\/avasta-statistikat\/valdkonnad\/pollumajandus-kalandus-ja-jahindus\/pollumajandus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.stat.ee\/et\/avasta-statistikat\/valdkonnad\/pollumajandus-kalandus-ja-jahindus\/pollumajandus<\/a><\/p>\n<p>Ritchie, H. (2011). How much of global greenhouse gas emissions come from food?. Our World in Data. Allikas: <a href=\"https:\/\/ourworldindata.org\/greenhouse-gas-emissions-food\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/ourworldindata.org\/greenhouse-gas-emissions-food<\/a><\/p>\n<p>Ritchie, H. &amp; Roser, M. (2019). Global Land Use for Food Production. Allikas: <a href=\"https:\/\/ourworldindata.org\/global-land-for-agriculture\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/ourworldindata.org\/global-land-for-agriculture<\/a><\/p>\n<p>Ritchie, H., Rosado, P. &amp; Roser, M. (2021). Environmental Impacts of Food Production. Allikas: <a href=\"https:\/\/ourworldindata.org\/environmental-impacts-of-food\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/ourworldindata.org\/environmental-impacts-of-food<\/a><\/p>\n<p>Sabir, K., Rose, T., Wittkop, B., Stahl, A., Snowdon, J. R., Ballvora, A., Friedt, W., Kage, H., Le\u00f3n, J., Ordon, F., St\u00fctzel, H., Zetzsche, H. &amp; Chen, T. \u00a0et al. (2023). Stage-Specific Genotype-by-Environment Interactions Determine Yield Components in Wheat. Nature Plants, Vol 9, 1688\u20131696. DOI: 10.1038\/s41477-023-01516-8<\/p>\n<p>Steinberg, G. &amp; Gurr, S. J. (2020). Fungi, fungicide discovery and global food security. Fungal Genet. Biol. 144, 103476.<\/p>\n<p>Transport &amp; Environment. (2023). Land Used for European Biofuels Could Feed 120 Million People Daily. Allikas: <a href=\"https:\/\/www.transportenvironment.org\/discover\/land-used-for-european-biofuels-could-feed-120-million-people-daily\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0066cc;\">https:\/\/www.transportenvironment.org\/discover\/land-used-for-european-biofuels-could-feed-120-million-people-daily\/<\/span><\/a><\/p>\n<p>Veromann, E. (2021). Rohtsete p\u00f5lluservadega kliimamuutuse laastava m\u00f5ju vastu. Allikas: <a href=\"https:\/\/teadus.postimees.ee\/7261827\/rohtsete-polluservadega-kliimamuutuse-laastava-moju-vastu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0066cc;\">https:\/\/teadus.postimees.ee\/7261827\/rohtsete-polluservadega-kliimamuutuse-laastava-moju-vastu<\/span><\/a><\/p>\n<p dir=\"ltr\">Vikipeedia. (s.a.). P\u00f5llumajandus. Allikas: <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5llumajandus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/P%C3%B5llumajandus<\/a><\/p>\n<p>WeAreWater Foundation. (2018). The water footprint: water\u2019s invisible trade. Allikas: <a href=\"https:\/\/www.wearewater.org\/en\/the-water-footprint-water-s-invisible-trade_303981\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.wearewater.org\/en\/the-water-footprint-water-s-invisible-trade_303981<\/a><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Eesm\u00e4rk: Terviklikuma arusaama tekkimine kliimamuutuste ja toidu seostest ning kliimamuutuste olemusest \u00f5petajal, et olla valmis sel teemal \u00f5pilastega dialoogis olema. M\u00f5tle hetkeks, kuidas sina suhestud kliimateemadega? Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega. Muuda n\u00f5usolekut \u00dcLESANNE PEEGELDAMISEKS: S\u00d5NASELETUSED \u2013 uute &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-95","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95"}],"version-history":[{"count":29,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2999,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions\/2999"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}