{"id":94,"date":"2024-04-04T08:41:36","date_gmt":"2024-04-04T05:41:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/muutused-keskkonnas\/"},"modified":"2024-05-19T19:45:25","modified_gmt":"2024-05-19T16:45:25","slug":"muutused-keskkonnas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/muutused-keskkonnas\/","title":{"rendered":"Muutused keskkonnas"},"content":{"rendered":"

\u00dclevaade ilmastikutingimuste ja kliimamuutuste seosest<\/strong><\/p>\n

Ilm n\u00e4itab teatud piirkonna igap\u00e4evaseid temperatuuri ja tingimuste muutumist (n\u00e4iteks, milline on n\u00e4htavus v\u00f5i palju sademeid v\u00f5ib \u00fche \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul \u00fches kindlas piirkonnas maha sadada). N\u00e4iteks Tartus v\u00f5ib sadada vihma, kuid samal ajal v\u00f5ib P\u00e4rnus hoopis paista p\u00e4ike. Kliima n\u00e4itab meile, milline ilm on igale aastaajale vastav teatud piirkonnas. N\u00e4iteks Eestis on meil neli aastaega, kuid suved ei ole meil eriti kuumad, kuid talved on meil k\u00fcllaltki lumised ja k\u00fclmad. Kliima v\u00f5ib igal aastaajal olla erinev, kuid meil on kujunenud arusaam, milline on Eesti talvine v\u00f5i suvine ilm.<\/p>\n

Mis on kliimamuutus?<\/strong><\/p>\n

Kui mingis piirkonnas, nt Eestis, hakkavad ilmnema teatud aastaajale mitteiseloomulikud ilmastikutingimused, on selle p\u00f5hjuseks enamasti kliimamuutus. Sellised n\u00e4htused nagu varasemast tugevamad kuumalained suvel v\u00f5i senisest tugevamad paduvihmad Eestis on ilmselge m\u00e4rk kliima muutumisest.<\/p>\n

Kliimamuutus ei t\u00e4henda aga ainult varasemast soojemat ilma, kliimamuutusega kaasnevad ka \u00e4\u00e4rmuslikud ilmastikun\u00e4htused, nagu tugevamad tormid, mis toovad kaasa tuulega kaasnevaid kahjustusi, m\u00f5nel pool ka \u00fcleujutusi. S\u00fcndmused, nagu suured \u00fcleujutused v\u00f5i metsatulekahjud, mida me k\u00f5ikjal maailmas n\u00e4eme, h\u00e4vitavad kodusid ja kogukondi ning nende sagenemine ja tugevnemine on p\u00f5hjustatud otseselt kliima soojenemisest (Enson, 2022<\/a><\/u>).<\/p>\n

Maas\u00fcsteem ehk kliimas\u00fcsteem koosneb viiest komponendist: atmosf\u00e4\u00e4r (\u00f5hk), h\u00fcdrosf\u00e4\u00e4r (vesi), kr\u00fcosf\u00e4\u00e4r (j\u00e4\u00e4), litosf\u00e4\u00e4r (maakoor ja maapind) ja biosf\u00e4\u00e4r (elusloodus). K\u00f5ik komponendid on omavahel seotud ehk m\u00f5jutavad \u00fcksteist vastastikku. Kliima kitsamas m\u00f5ttes ongi defineeritud kui ilmatingimuste ajaline kogum konkreetses piirkonnas. Kitsamas m\u00f5istes ei ole kliima pelgalt keskmine ilm, vaid sisaldab ka \u00e4\u00e4rmuslikke ilmaolusid (Viide<\/em>: Kliimamuutuste ABC<\/a>).<\/p>\n

Umbes \u00fchekraadine soojenemine on v\u00e4hemalt viimase paari tuhande aasta jooksul enneolematu ja on juba kaasa toonud m\u00e4rgatavad kliimamuutused k\u00f5ikjal maailmas. Viimased neli aastak\u00fcmmet on olnud j\u00e4rjepanu soojemad kui mistahes eelnenud k\u00fcmnend aastast 1850. Lisaks soojenevad troposf\u00e4\u00e4ri k\u00f5rgemad \u00f5hukihid ja maailmameri, kahaneb Arktika merej\u00e4\u00e4 ja sulavad liustikud, atmosf\u00e4\u00e4ri veeringe intensiivistub ehk \u00fcleujutused ja p\u00f5uad sagenevad ja meretase t\u00f5useb (Viide:<\/em> Kliimamuutuste ABC, lk 9<\/a>).<\/u><\/p>\n

Globaalsest soojenemisest tingitud kliimamuutused ei ole k\u00f5ikjal maailmas \u00fchesugused. Euroopas on \u00f5hutemperatuur t\u00f5usnud viimasel kolmek\u00fcmnel aastal 0,5\u00b0C k\u00fcmnendi kohta: see on \u00fcle kahe korra kiiremini kui globaalne keskmine (WMO, 2022). Eestis on sagenenud nii kuumap\u00e4evad kui ka troopilised \u00f6\u00f6d (BACC II). K\u00f5ige enam on soojenenud kevaded, varakevad saabub j\u00e4rjest varem. Eestis on v\u00e4henenud nii lumikatte kestus kui ka paksus, p\u00fcsiv lumikate sulab s\u00f5ltuvalt piirkonnast 10 kuni 30 p\u00e4eva varem (Viru ja Jaagus, 2020).
\nViide:\u00a0<\/em>Kliimamuutuste ABC, lk 10<\/a><\/u><\/p>\n

Paljud kliima soojenemisest tingitud muutused j\u00e4tkuvad sajandite ja aastatuhandete v\u00e4ltel, isegi kui me fossiilk\u00fctuste kasutamise l\u00f5petame ja kasvuhoonegaase enam atmosf\u00e4\u00e4ri ei lisa. Mandrij\u00e4\u00e4 sulamine, nt Gr\u00f6\u00f6nimaal, j\u00e4tkub pika aja jooksul. T\u00e4naseks on globaalne keskmine temperatuur juba t\u00f5usnud \u00fcle \u00fche kraadi.<\/p>\n

Maa kliima tulevik s\u00f5ltub k\u00f5ige enam meie k\u00e4itumisest ja valikutest. Oluline on \u00fchelt poolt see, kuidas me oma majandust korraldame, energiat ja toitu toodame, muldi ja metsi majandame, kui energias\u00e4\u00e4stlikes majades elame, milliseid transpordivahendeid kasutame, poliitilisel tasandil muutusi n\u00f5uame ja kui palju me \u00fcldse loodusressursse kasutame. Teiselt poolt on oluline ka see, mis m\u00e4\u00e4ral me elusloodust hoiame ja taastame. Mida rohkem kasvuhoonegaase inimtegevus atmosf\u00e4\u00e4ri lisab, seda tugevam on kliima soojenemine.
\nViide:<\/em> Kliimamuutuste ABC, lk 14<\/a><\/u><\/p>\n

\u00dclevaade keskkonnamuutustega kohanemise olulisusest<\/strong><\/p>\n

Elame praegu kliimas, mis on inimesele sobiv. See ei t\u00e4henda, et meil oleks kogu aeg m\u00f5nus ja mugav ilm. Tuleb ette v\u00e4ga k\u00fclmi talvesid, pikemaid k\u00fclma- ja kuumaperioode, torme, orkaane ja p\u00f5uda. \u00dcldiselt siiski midagi hullu pole ja inimene saab siin planeedil koos teiste loomade, taimede, seente ja samblikega enam-v\u00e4hem ilusasti hakkama. Meil on v\u00e4lja kujunenud suhteliselt stabiilsed ja omavahel seotud aineringed. \u00dcks selliseid on s\u00fcsinikuringe, kus toimub pidev s\u00fcsinikuvahetus elava ja elutu vahel. Taimed, vetikad ja k\u00f5ik muud fotos\u00fcnteesivad organismid seovad CO2 ja toodavad sellest orgaanilist materjali, taimede ja loomade hingamisel ning orgaanilise materjali lagunemisel v\u00f5i p\u00f5lemisel, nt metsatulekahjude korral see vabaneb. Viide: (Anger-Kraavi, 2019<\/a><\/u>).<\/p>\n

Eestis ja Euroopas tuleb valmis olla nii meie piirkonnas aset leidvateks kliimamuutusteks kui arvestada ka kliimamuutuste m\u00f5judega, mis j\u00f5uavad meieni mujalt maailmast. \u201eEesti kliimamuutustega kohanemise arengukava\u201c seab muu hulgas eesm\u00e4rgiks \u00e4\u00e4rmuslike ilmaolude korral seire ja hoiatuss\u00fcsteemide arendamise ning p\u00e4\u00e4stev\u00f5imekuse t\u00f5stmise, planeerimistegevuse k\u00e4igus \u00fcleujutusriskide maandamise, muutuva kliima tingimustesse sobilike p\u00f5llukultuuride kasvatamise ja kliimahariduse arendamise. Iga\u00fcks saab valmistuda kliimamuutusteks ja \u00e4\u00e4rmuslikeks ilmaoludeks valmis olla. N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00f5ppida, kuidas k\u00e4ituda loodus\u00f5nnetuse korral v\u00f5i siis, kui taristu ei toimi, ja valmis olla kriisiolukordadeks. Viide: (Kliimamuutuste ABC, lk 25<\/a><\/u>).<\/p>\n

Kuigi kliimamuutused j\u00e4tavad tugevama pitseri ekvaatoril\u00e4hedastes piirkondades, m\u00f5jutavad kliimamuutused ka meid Eestis ja Euroopas. Euroopas on ohus l\u00e4\u00e4nepoolsete alade rannikupiirkonnad ja lammid, sest merepinna t\u00f5usu ja tormiajude v\u00f5imaliku sagenemise t\u00f5ttu suureneb nende \u00fcleujutusrisk- (Euroopa Keskkonnaagentuur 2017). Juba praegu p\u00f5hjustavad sagenenud kuumalained Euroopas k\u00fcmneid tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid (Euroopa Keskkonnaagentuur 2017). Eestis kasvab p\u00f5llusaagi h\u00e4vimise oht, kuumalained p\u00f5hjustavad liigsuremust ja \u00fcleujutused ohustavad infrastruktuuri (Kliimamuutustega kohanemise arengukava). Viide: (Kliimamuutuste ABC, lk 20<\/a><\/u>).<\/p>\n

Kliima soojenemise tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad olla nii negatiivsed kui ka positiivsed. Soojem kliima ei ole \u00fcheselt halvem v\u00f5i eluvaenulikum kui k\u00fclmem, kuid selle negatiivsed m\u00f5jud on siiski \u00fclekaalus kuna \u00f6kos\u00fcsteemid ja \u00fchiskond on kohanenud senise veidi k\u00fclmema kliimaga. Muutustega kohanemine v\u00f5tab aega, sest inimestel puuduvad varasemad kogemused soojema kliimaga kaasnevate olukordade ja tingimustega toimetulekuks (Rahmstorf & Schellnhuber, 2021, lk 95 \u2013 101<\/a><\/u>).<\/p>\n

Kliimas\u00f5bralikum energeetika, n\u00e4iteks tuule- ja p\u00e4ikeseenergia kasutamine, on kliima soojenemise peatamiseks m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu. Aga sama oluline on tootmist ja tarbimist \u00fcle\u00fcldiselt v\u00e4hendada (IPCCAR6 WGIII; UNEP MPN 2021). See t\u00e4hendab p\u00f5him\u00f5ttelist majanduslikku ja sotsiaalset muutust, et suudaksime heaolu luua loodust kahjustamata ja kliimat soojendamata (UNEP MPN 2021). Muutused peavad toimuma \u00fcksikisikute, kohalike omavalitsuste, ettev\u00f5tete ja riikide tasandil, seejuures on \u00fclioluline rahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 (vt C3). L\u00fchiajalisest majanduskasvust viimase v\u00e4ljapigistamise asemel peavad \u00fchiskonnad heaolu tagama kliimat ja loodust hoides (UNEP MPN 2021). Kindlasti ei tohi heitkoguseid v\u00e4hendada elurikkuse arvelt. See teeks muu hulgas keeruliseks v\u00e4ltimatu kliimamuutustega kohanemise. Viide: (Kliimamuutuste ABC, lk 25<\/a><\/u>).<\/p>\n

Kliima ja keskkonna p\u00e4rast muretsemine on j\u00e4rjest suurem proovikivi vaimsele tervisele. Kliimastressist on saanud omaette ps\u00fchholoogia uurimisvaldkond (Climate Psychology Alliance, 2020), mis vaatleb seda n\u00e4iteks pretraumaatilise stressina (Kaplan, 2015) ehk p\u00fcsiva murena eesootavate kliima\u0161okkide p\u00e4rast. Kliimamuret k\u00e4ivitab kogemus, et \u00fchiskondlikud institutsioonid ei tegele kliimaprobleemi haldamise ja v\u00e4ltimisega piisavalt. Kliimastress erineb paljudest \u00e4revuse vormidest selle poolest, et selle taga on reaalelu stressiallikas \u2013 tegelik probleem, millele inimene vastab mure v\u00f5i hirmuga (O\u2019Brien ja Elders, 2021). Seet\u00f5ttu peab \u00fcksikisiku vaimset tervist m\u00f5jutavate aspektidega tegelema samal ajal kui tegelikke sotsiaalseid muutusi ellu viima (Clayton, 2020). Just konkreetsete lahenduste otsimine toetavates v\u00f5rgustikes viib kliimaagentsuseni (Pearse jt, 2010) ehk kliimamuutuste vastu tegutsemise v\u00f5imekuse saavutamiseni. Seet\u00f5ttu tuleks kombineerida \u00e4revust v\u00e4hendavaid tehnikaid (vt ka Climate Psychology Alliance) reaalse kollektiivse tegevusega, nt liitudes kogukondadega, mis konkreetseid kohanemisplaane v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tavad ja kliimamuutuste m\u00f5judeks koos valmistuvad, survestavad valitsusi ja ettev\u00f5tteid kliimakriisiga viivitamata tegelema, kliima- ja keskkonnateadlikkust suurendavad v\u00f5i arendavad ringmajanduse jms teenuseid, et v\u00e4hendada inimtegevuse keskkonnam\u00f5ju (Viide: <\/em>Kliimamuutuste ABC, lk 27)<\/a><\/u><\/p>\n

Kliimamuutus on \u00fcks suuremaid muresid, mis puudutab igas eas inimesi \u00fcle maailma. Kliimamuutusega kaasnevatele probleemidele m\u00f5tlemine v\u00f5ib olla v\u00e4ga raske ja hirmutekitav, seda nii neile, kes aktiivselt nende probleemidega tegelevad kui ka neile, kelleni j\u00f5uab info meedia vahendusel.\u00a0Kliima\u00e4revuse ja -stressi kujunemine v\u00f5ib alguse saada lihtsalt teadlikkuse t\u00f5usust. Teadlikkuse t\u00f5us on v\u00e4ga oluline, et asuda probleemi lahendama \u2013 aga samuti on oluline, et teadlikkus ja isegi mure kliimamuutuse p\u00e4rast ei s\u00fcveneks sedav\u00f5rd, et sellest tekiks reaalne ps\u00fc\u00fchiline probleem \u2013 \u00e4revus ja stress. Sellisele negatiivsele asjade k\u00e4igule aitavad kaasa ajakirjanduses avaldatavad artiklid, mis ei soodusta inimestes avatust muutustele ja \u00fcmberkorraldustele. Samal ajal pommitatakse inimesi segadusttekitava ja ebas\u00fcstemaatilise infoga sotsiaalmeedias. Selline info m\u00f5jutab negatiivselt paljusid meediatarbijaid kuna elanikkonna kliimateadlikkus on v\u00e4ike ja sellet\u00f5ttu ei osata hinnata edastatava informatsiooni t\u00f5esust. (Rahmstorf & Schellnhuber, 2021, lk 104 \u2013 114). Igap\u00e4evasel infov\u00e4ljal r\u00f5hutatakse sageli takistusi muutusteks, kinnitatakse vananenud \u00fchiskonna ja majanduse korraldamise viiside paratamatust ning demoniseeritakse neid, kes rajavad lahendustele teed. On arusaadav, et uute oludega kohanemine v\u00f5ib olla keeruline ja tekitada vaimseid probleeme. K\u00f5ige suuremat hirmu tekitab kriisiolukorras see, kui \u00fchiskond seda ei m\u00e4rka ega sellega ei tegele. Eriti vastuv\u00f5tlikud on nendele m\u00f5jutustele noorema p\u00f5lvkonna esindajad, kellel on v\u00e4hem elukogemusi, aga ka suurem oht kriisis tuleviku n\u00e4ol ees ootamas. Tundes suurt vastutust enda ja teiste inimeste tuleviku ees v\u00f5idakse v\u00f5tta endale \u00fcle j\u00f5u k\u00e4ivaid kohustusi \u2013 muutuste elluviimine, valupunktide teadvustamine, enda elu \u00fcmberkorraldamine ja teiste m\u00f5jutamine. K\u00f5ik need tegevused on kliimamuutuse m\u00f5ju v\u00e4hendamise v\u00f5itluses olulised, kuid selle k\u00f5rval unustatakse iseenda eest hoolt kanda ja see toob kaasa \u00e4revusseisundi. Just sellega seoses on v\u00e4ga oluline juhtida t\u00e4helepanu sellele, kui kahjulik on, et negatiivselt kujutatakse ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias sageli ka kliimaaktiviste. Ometi on nende roll tegelikult v\u00e4ga suur nii teadlikkuse t\u00f5stmisel (n\u00e4iteks Suurbritannias on kliimateadlikkus kahekordistunud just protestide m\u00f5jul), poliitikute survestamisel muutuste elluviimiseks (poliitikasse on j\u00f5udnud \u00fcha enam kliimaeesm\u00e4rke nii teaduse kui protestide m\u00f5jul) ja kolmandaks \u2013 kliimaaktivism on suureks toeks kliima p\u00e4rast muretsevate inimeste vaimsele tervisele. Kliimaaktivistide gruppides on fookus vaimsele tervisele v\u00e4ga selge, lisaks pakutakse \u00fcksteisele tuge sarnaselt m\u00f5tlevate inimeste seltskonna ning \u00fchiselt lahenduste nimel tegutsemisega (vt ka Annist jt 2023 Kliimamure kui inimeste ja keskkonna suhete vahendaja, Inimarengu aruanne 2023: Vaimne tervis ja heaolu. Tallinn: Eesti Koost\u00f6\u00f6 Kogu.<\/a><\/u>).<\/p>\n

Kliima\u00e4revuse ennetamiseks on oluline kujundada lastel juba varasest east alates eakohase sisu ja meetodite toel terviklikku arusaama \u00fcmbritsevast looduskeskkonnast ja inimese tegevuse m\u00f5just sellele. Oluline on teadlikkus looduskeskkonna toimimiseks vajalikust tasakaalust, aga v\u00e4hem t\u00e4htis pole ka valmisolek paratamatuteks muutusteks. Muutustega aitavad hakkama saada erinevad toimetuleku strateegiad. Eesti inimarengu aruanne 2023<\/a>\u00a0<\/u> soovitab kasutada terminit \u201ckliimamure\u201d, kuna see viitab tegeliku olukorraga p\u00f5hjendatud ja stressi tekitavale murele reaalsete kliimamuutustest tulenevate ohtude ees. Kliima\u00e4revus ei kirjelda piisava selgusega, et emotsionaalse reaktsiooni taga on reaalne ja t\u00f5sine probleem.<\/p>\n

Euroopa uuring (EIB 2022<\/a>) osutab, et 67% Eesti elanikest on veendunud, et nad ise teevad oma igap\u00e4evaelus k\u00f5ik, mida v\u00e4hegi saavad, et kliimamuutuste vastu v\u00f5idelda. Samas usub vaid 35%, et ka kaaskodanikud seda teevad. Kliimamure kogemine on oluline samm kliimaagentsuseni (Pearse jt 2018, lk 340\u2013342<\/a>) ehk kliimamuutuse vastu tegutsemise v\u00f5imekuse saavutamiseni. Kliimaagentsus eeldab kliimaprobleemide abstraktsuse \u00fcletamist nii, et inimene hakkab otsima konkreetseid viise lahendusteks ja toetavaid v\u00f5rgustikke. Kliimateadlikud inimesed on enamasti teadlikud ka vaimse tervise hoidmise olulisusest. Kliimamuutuse ja keskkonnakahjude t\u00f5siselt v\u00f5tmine ja sellele lahenduste rakendamine peaks olema Eesti \u00fchiskonna \u00fchine eesm\u00e4rk. Siis saab kliimakohanemisega p\u00e4riselt tegeleda ja see omakorda aitab leevendada kliimamuutusest tekkinud kogetavaid tagaj\u00e4rgi, aga ka toetada teadusp\u00f5hist keskkonna- ja kliimateadlikkust, soodustada kliimamurelike inimeste koondumise soodustamist \u00fchise eesm\u00e4rgi nimel tegutsemiseks ning nende inimeste hulgas vaimse tervise hoidmise edendamist. Viide: (Annist<\/a>, A., Pl\u00fcschke-Altof<\/a>, B., Vacht<\/a>, P., Rennit<\/a>, M.,\u00a0Plaan<\/a>, J. (2023). Kliimamure kui inimeste ja keskkonna suhete vahendaja. Eesti inimaregu aruanne<\/a>).<\/u><\/p>\n

\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dclevaade ilmastikutingimuste ja kliimamuutuste seosest Ilm n\u00e4itab teatud piirkonna igap\u00e4evaseid temperatuuri ja tingimuste muutumist (n\u00e4iteks, milline on n\u00e4htavus v\u00f5i palju sademeid v\u00f5ib \u00fche \u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul \u00fches kindlas piirkonnas maha sadada). N\u00e4iteks Tartus v\u00f5ib sadada vihma, kuid samal ajal v\u00f5ib P\u00e4rnus …<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-94","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/94","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/94\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2592,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/94\/revisions\/2592"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}