{"id":84,"date":"2024-04-04T08:41:35","date_gmt":"2024-04-04T05:41:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/tootmine-ja-tarbimine\/"},"modified":"2024-06-18T11:17:53","modified_gmt":"2024-06-18T08:17:53","slug":"tootmine-ja-tarbimine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/tootmine-ja-tarbimine\/","title":{"rendered":"Tootmine ja tarbimine"},"content":{"rendered":"

\u00dclevaade tootmisest tingitud kliimamuutuste sisust loodusele ja inimkonnale<\/strong><\/p>\n

Peatamaks meie kahjulikku m\u00f5ju loodusele, peab inimkonna tegevusruum j\u00e4\u00e4ma Maa taluvuspiiridesse. Taluvuspiir on lisaks kliimamuutustele ka elurikkuse v\u00e4henemisel, keskkonna saastatusel, osoonikihi h\u00f5renemisel, \u00f5husaasteosakeste hulgal, maailmamere hapestumisel, aineringete h\u00e4iringutele, magevee- ja maakasutusel (Steffen jt 2015<\/a><\/u>). Oleme juba \u00fcletanud kliimamuutuste, elurikkuse v\u00e4henemise, maakasutuse muutuste, aineringete h\u00e4iringute, magevee tarbimise ja uute inimtekkeliste m\u00f5jurite kuhjumise taluvuspiiri.<\/p>\n

Tehnoloogia ja t\u00f6\u00f6stuse areng pakub meile \u00fcha rohkem materiaalseid h\u00fcvesid, aga paraku on need h\u00fcved tulnud suuresti looduskeskkonna kahjustamise arvelt (UNEP MPN, 2021). Viide: (Kliimamuutuste ABC, lk 6<\/a>).<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stusrevolutsioonij\u00e4rgse kliima soojenemise peamiseks p\u00f5hjustajaks oleme meie, inimesed (joonis A4.1). T\u00e4psemalt meie tegevused, mille tagaj\u00e4rjel satub atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhoonegaase: t\u00f6\u00f6stus, p\u00f5llumajandus, transport, ehitustegevus jm. Looduslike tegurite t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonij\u00e4rgne kliimam\u00f5ju on v\u00e4hem kui k\u00fcmnendik inimtegevuse kliimam\u00f5just (joonis A4.1; IPCC AR6 WGI). Kasvuhoonegaasid nagu s\u00fcsihappegaas, metaan, dil\u00e4mmastikoksiid ja osoon neelavad soojuskiirgust ja soojendavad seel\u00e4bi Maa kliimat (joonis A1.2). Lisades atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhoonegaase, soojeneb kliima, kuni maailmaruumi kiiratav soojusenergia hulk saab taas v\u00f5rdseks neelduva p\u00e4ikesekiirguse\u00a0 hulgaga. Me teame, kui palju kasvuhoonegaase oleme atmosf\u00e4\u00e4ri lisanud (joonis A4.2) ja teame, kui palju soojuskiirgust kasvuhoonegaasid neelavad. Sellega on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendava m\u00f5ju ulatus v\u00e4ga t\u00e4pselt teada. Viide: (Kliimamuutuste ABC, lk 11<\/a>).<\/p>\n

Suurem osa inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitest p\u00e4rineb fossiilk\u00fctustest. Praegu toodame globaalselt umbes 85% energiast fossiilk\u00fctustest, peamiselt kivis\u00f6est, naftast ja maagaasist. Maailma rahvastiku ning majanduse kasv on toonud kaasa energiatarbimise kasvu, mis on p\u00f5hjustanud kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu. Viide: (Kliimamuutuste ABC, lk 13<\/a>). See energia kulub suurel m\u00e4\u00e4ral tootmisele ja transpordile \u2013 majade ehitamisele, tehaste k\u00e4igushoidmisele, mis meile asju toodavad, infrastruktuuride rajamisele, intensiivp\u00f5llumajanduse k\u00e4igushoidmisele, eriti lihat\u00f6\u00f6stusele, mis n\u00f5uab v\u00e4ga suurt energiakulu \u2013 aga ka teenustele, nt serverite k\u00e4igushoidmisele, mis meile interneti toimimise tagavad vms. Osa fossiilk\u00fctustele p\u00f5hinevaid tooteid ja teenused on v\u00e4ga vajalikud \u2013 arstiabist alustades ja oluliste infrastruktuuri elementidega l\u00f5petades \u2013 aga v\u00e4ga suur osa on t\u00e4iesti mittevajalikud, loodud tahtmistele r\u00f5huvas turus\u00fcsteemis, milles pidev keskkonnaressursside muutmine asjadeks kasumi nimel on nii \u00fcksiku ettev\u00f5tja kui terve riigi peamine tegevus. Mida kiiremini me loodusressursid \u00e4ra kasutame, seda v\u00e4hem on k\u00e4ttesaadavad p\u00e4riselt vajalikud teenused ja tooted tulevikus \u2013 juba t\u00e4na on osad loodusvarad ammendunud v\u00f5i ammendumas. (Kliimamuutuse ABC) J\u00e4rgmised p\u00f5lvkonnad kogevad seda \u00fcha intensiivsemalt, ja \u00fcha intensiivistuva kliimaprobleemi kontekstis.<\/p>\n

\u00d6kos\u00fcsteemiteenuste kaudu kirjeldatakse looduse pakutavate h\u00fcvede majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust. Loodus on meie majanduse alus. Arvestades sellega saame teha palju sisukamaid ja kaalutletumaid majandamisotsuseid ning hinnata l\u00fchiajalise majanduskasu ja loodusele tehtava kahju vahekorda (IPBES 2019). Niisugune l\u00e4henemine aitab m\u00f5ista, et praegune majanduse ja heaolu kasv tuleb suuresti looduse arvelt. \u00d6kos\u00fcsteemiteenustel ei ole hinda \u2013 need on hindamatu elu alus. Samas, majandusekeskses \u00fchiskonnas on v\u00f5imalik ja praegu veel ka vajalik arvutada kaudsete meetoditega nende majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust. On oluline m\u00f5ista, et selle kaudu kirjeldame pelgalt looduse kasutusv\u00e4\u00e4rtust. Veelgi olulisem on looduse isev\u00e4\u00e4rtus \u2013 loodus on v\u00e4\u00e4rtuslik olenemata selle ainelisest v\u00f5i mitteainelisest kasust meie jaoks.\u00a0Viide: (Kliimamuutuste ABC, lk 18<\/a><\/u>) \u2013 ja meie katastroofilise olukorrani viinud suhtumine loodusesse on tekkinud osalt meie utilitaarsest ehk kasutusv\u00e4\u00e4rtusest tulenevast m\u00f5tlemisest, mis loodust vaid ressursiallikana kujutab. Selline suhtumine v\u00f5ib tunduda idealistlik, eriti ajal, kus inimestel on niigi raske elu ja majandusteemad tunduvad ainuoluliselt. Tegelikult on aga looduskeskkond ka majanduse alus ja looduskeskkonna \u00e4rakasutav kohtlemine viib k\u00f5ige kindlamalt majanduse h\u00e4vinguni. Keskkond ja loodus saab suurep\u00e4raselt hakkama majanduseta, majandust aga looduse ja keskkonnata olemas olla ei saa.<\/p>\n

Ehkki inimkonna heaolu on otseselt seotud \u00f6kos\u00fcsteemi toimimisega, ei arvesta praegusaja tarbimis\u00fchiskond alati \u00f6kos\u00fcsteeme elu s\u00e4ilimise alusena, mis seab ohtu loodush\u00fcvede s\u00e4ilumise tulevastele inimp\u00f5lvedele. Inimeste majandustegevusel on \u00f6kos\u00fcsteemile seet\u00f5ttu sageli otsene kahjulik m\u00f5ju, n\u00e4iteks elukeskkondi h\u00e4vitades ja saastades. Inimkonnal on aga ka kaudne m\u00f5ju \u00f6kos\u00fcsteemidele, n\u00e4iteks kliimamuutuste kaudu. Juba praeguseks on kliimamuutused olulisel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutanud \u00f6kos\u00fcsteeme ja nende pakutavaid teenuseid. Viide: (Kliimamuutuste ABC, lk 18<\/a>).<\/p>\n

Mida inimkond teha saab?<\/span><\/strong><\/h2>\n

Kahtlemata on oluline prahi koristamine mererannas ja metsa all, plastpudelite sorteerimine ja plastk\u00f5rtest loobumine. Kliimamuutustele vastu astumiseks on vaja mastaapsemaid riikide\u00fcleseid otsuseid, et leida inimkonnana v\u00f5imalusi \u00f5hku paiskuva s\u00fcsiniku ja ka muude kasvuhoonegaaside v\u00e4hendamiseks ja sidumiseks. Head n\u00e4ited on \u00fcha suurenev tuule- ja p\u00e4ikeseenergia kasutamine. Sealt saadava energia kasutamine elektriautodes kasutada, siis on meil s\u00fcsinikuvaba transport. Viide: (Anger-Kraavi, 2019<\/a><\/u>).<\/p>\n

Paraku ei ole lahendused nii lihtsad ja k\u00e4ttesaadavad, et saaksime nafta v\u00f5i p\u00f5levkivi tarbimise p\u00e4eva pealt l\u00f5petada. Alternatiivseid lahendusi kliimamuutuste vastu v\u00f5itlemiseks veel napib. Kui j\u00e4tame mingid inimgrupid ja regioonid, olgu need araabia naftariigid v\u00f5i meie Eesti Ida-Virumaa, ilmse sissetulekuta, v\u00f5ivad tagaj\u00e4rjeks olla r\u00e4ngad ja mastaapsed konfliktid, mis kliimaprobleemidega tegelemise varju j\u00e4tavad. K\u00f5ige kiirem ja kohe k\u00e4ttesaadav v\u00f5imalus on meist iga\u00fchel teha midagi, mis seda olukorda natuke muudaks. Siiski annavad v\u00e4ikesed kasvuhoonegaase v\u00e4hendavad teod kokku suure muudatuse, mist\u00f5ttu on iga\u00fche keskkonnak\u00e4itumine oluline. Viide:\u00a0(Anger-Kraavi, 2019<\/a><\/u>).<\/p>\n

Meeles tuleb aga pidada keskselt olulist fakti: tuule- ja p\u00e4ikeseenergia ei tule meile pihku loodusressursse kasutamata: tuulepargid ja p\u00e4ikesepaneelid tuleb samuti toota loodusvaradest, nende loomiseks (p\u00e4ikesepaneelide tootmine), teenindamiseks (infrastruktuurid tuuleparkide \u00fcmber) ja k\u00e4igushoidmisel (nt paljude liikide ohtusattumine tuuleparkide \u00fcmbruses) kahjustatakse looduskeskkonda. Seega on keskne eesm\u00e4rk tarbimise ja tootmise v\u00e4hendamine, mitte lihtsalt samas mahus aga uutest allikatest energia ammutamine.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stusriikides elab viiendik maailma elanikkonnast ja seal toodetakse \u00fcle poole atmosf\u00e4\u00e4risaastest. Kliimamuutused ei pruugi kohe neid piirkondi k\u00f5ige tugevamalt m\u00f5jutada, kuid pikemas perspektiivis m\u00f5jutavad kliimamuutused k\u00f5iki planeedi Maa elanikke. Esmaj\u00e4rjekorras ja k\u00f5ige t\u00f5sisemalt kannatavad k\u00f5ige vaesemad inimesed arengumaades, kuna nad elavad kliimamuutuste suhtes k\u00f5ige haavatavamates regioonides (Aafrika, Aasia suurte j\u00f5esuudmete piirkonnad, v\u00e4ikesed saareriigid). Nende elatis s\u00f5ltub otseselt loodusvaradest. Raha ja tehnika puudumise t\u00f5ttu on nendel madal v\u00f5imekus muutlike ja \u00e4\u00e4rmuslike ilmaolude ning muude kliimamuutustega toime tulla. Paljudes arenguriikides valitseb pikaajalise kolonisatsiooni m\u00f5jul aset leidnud \u00fchiskonnastruktuuride ja -suhete murenemisel ning kolonistide eeskujul ja m\u00f5jul tekkinud korruptsioon ning m\u00f5nel pool on takistuseks ka relvastatud konfliktid. K\u00f5ik see m\u00f5jutab suutlikkust tegeleda kliimamuutustega. Piirkonniti on kliimamuutustega seotud raskused erinevad ja kujutavad endast keerukat eri tegurite koosm\u00f5ju\u00a0(Kalle, Koppel, Saetalu jt<\/a><\/u>)<\/p>\n

\u00dclevaade tarbimise v\u00e4hendamise olulisusest kliimamuutuste kontekstis<\/strong><\/p>\n

\u00dcheks t\u00f6\u00f6stus- ja tarbimis\u00fchiskonna ohtra ressursikasutuse tagaj\u00e4rjeks on kliimamuutused (UNEP MPN 2021<\/a>; IPCC AR6<\/a><\/u>). Holotseen ehk viimasele j\u00e4\u00e4ajale j\u00e4rgnenud periood, mis algas u 12 000 a tagasi, t\u00f5i kaasa kliimatasakaalu, mille toel on inimtsivilisatsioon v\u00e4lja kujunenud ja p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud (Steffen jt 2015<\/a>; stockholmresilience.org<\/a><\/u>). Kui kliimatasakaal kaob, on ohus looduse h\u00fcvede \u2013 sh toidu ja joogivee \u2013 k\u00e4ttesaadavus ja terve inimtsivilisatsioon. Tasakaalu p\u00fcsimiseks peab kogu meie majandustegevus j\u00e4\u00e4ma Maa taluvuspiiridesse. Viide: (\u00d5ppematerjalid projektist KLIIMATEADLIK. Sissejuhatus<\/a><\/u>).
\nMaa tasakaalu s\u00e4ilimiseks tarvilik taluvuspiir on kliimamuutuste k\u00f5rval seatud ka keskkonna saastatusele, osoonikihi h\u00f5renemisele, \u00f5husaasteosakeste hulgale, ookeanide hapestumisele, fosfori- ja l\u00e4mmastikukoormusele, magevee- ja maakasutusele ning elurikkuse v\u00e4henemisele (joonis S1.2; Steffen<\/u> jt 2015<\/a>). Enamiku piiride puhul oleme juba ohupiiri \u00fcletanud ja peame inimm\u00f5ju looduskeskkonnale selgelt v\u00e4hendama (stockholmresilience.org<\/a><\/u>). L\u00fchiajalise majanduskasvu maksimeerimise asemel peame enesele looma heaolu viisil, mis Maa tasakaalu paigast ei nihuta (UNEP MPN 2021<\/a><\/u>). Viide: (\u00d5ppematerjalid projektist KLIIMATEADLIK. Sissejuhatus<\/a><\/u>).<\/p>\n

Peatamaks meie kahjulikku m\u00f5ju loodusele, peab inimkonna tegevusruum j\u00e4\u00e4ma Maa taluvuspiiridesse. Taluvuspiir on lisaks kliimamuutustele ka elurikkuse v\u00e4henemisel, keskkonna saastatusel, osoonikihi h\u00f5renemisel, \u00f5husaasteosakeste hulgal, maailmamere hapestumisel, aineringete h\u00e4iringutele, magevee- ja maakasutusel (Steffen jt 2015<\/a><\/u>). Oleme juba \u00fcletanud kliimamuutuste, elurikkuse v\u00e4henemise, maakasutuse muutuste, aineringete h\u00e4iringute, magevee tarbimise ja uute inimtekkeliste m\u00f5jurite kuhjumise taluvuspiiri. Viide: (\u00d5ppematerjalid projektist KLIIMATEADLIK. Sissejuhatus<\/a><\/u>).<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni j\u00e4rel ehk viimase paarisaja aasta jooksul oleme kliimas\u00fcsteemi tasakaalu fossiilk\u00fctuseid p\u00f5letades j\u00e4rjest enam h\u00e4irinud ja kliimat soojendanud. Milles kliimas\u00fcsteemi tasakaal ikkagi seisneb? Energia j\u00f5uab kliimas\u00fcsteemi P\u00e4ikeselt ja lahkub Maa poolt kiiratava soojuskiirgusena (joonis A1.2). Tasakaal on olemas siis, kui on v\u00f5rdsed kliimas\u00fcsteemis neelduv ja sealt lahkuv energia hulk ehk ei toimu tugevat kliima soojenemist ega jahtumist. Kui miski energiatasakaalu paigast nihutab, nagu n\u00e4iteks meie tegevus, muutub ka kliima. Kliima soojeneb, kui kliimas\u00fcsteem saab P\u00e4ikeselt rohkem energiat, kui ise \u00e4ra annab. Viide: (\u00d5ppematerjal projektist KLIIMATEADLIK. Kliima ja kliimas\u00fcsteem<\/a><\/u>).<\/p>\n

Globaalsest soojenemisest tingitud kliimamuutused ei ole k\u00f5ikjal maailmas \u00fchesugused. Euroopas on \u00f5hutemperatuur t\u00f5usnud viimasel kolmek\u00fcmnel aastal 0,5 \u00b0C k\u00fcmnendi kohta, see on \u00fcle kahe korra kiiremini kui globaalne keskmine (WMO 2022<\/a><\/u>). Eestis on sagenenud nii kuumap\u00e4evad kui ka troopilised \u00f6\u00f6d (BACC II<\/a><\/u>). K\u00f5ige enam on soojenenud kevaded, varakevad saabub j\u00e4rjest varem (Jaagus, 2006<\/a><\/u>). Sademete hulk P\u00f5hja-Euroopas on kasvanud, eriti talvel (IPCC AR6 WGI Euroopa kliima<\/a><\/u>). Eestis on v\u00e4henenud nii lumikatte kestus kui ka paksus, p\u00fcsiv lumikate sulab s\u00f5ltuvalt piirkonnast 10 kuni 30 p\u00e4eva varem (Viru ja Jaagus, 2020<\/a><\/u>). Viide: (\u00d5ppematerjalid projektist KLIIMATEADLIK.\u00a0Senised kliimamuutused P\u00f5hja-Euroopas ja Eestis<\/a><\/u>).<\/p>\n

T\u00f6\u00f6stusrevolutsioonij\u00e4rgse kliima soojenemise peamiseks p\u00f5hjustajaks oleme meie, inimesed (joonis A4.1). T\u00e4psemalt meie tegevused, mille tagaj\u00e4rjel satub atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhoonegaase: t\u00f6\u00f6stus, p\u00f5llumajandus, transport, ehitustegevus jm. Looduslike tegurite t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonij\u00e4rgne kliimam\u00f5ju on v\u00e4hem kui k\u00fcmnendik inimtegevuse kliimam\u00f5just (joonis A4.1; IPCC AR6 WGI<\/a><\/u>). Kasvuhoonegaasid nagu s\u00fcsihappegaas, metaan, dil\u00e4mmastikoksiid ja osoon neelavad soojuskiirgust ja soojendavad seel\u00e4bi Maa kliimat (joonis A1.2). Lisades atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhoonegaase, soojeneb kliima, kuni maailmaruumi kiiratav soojusenergia hulk saab taas v\u00f5rdseks neelduva p\u00e4ikesekiirguse hulgaga. Me teame, kui palju kasvuhoonegaase oleme atmosf\u00e4\u00e4ri lisanud (joonis A4.2) ja teame, kui palju soojuskiirgust kasvuhoonegaasid neelavad. Sellega on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendava m\u00f5ju ulatus v\u00e4ga t\u00e4pselt teada. Viide: (\u00d5ppematerjal projektist KLIIMATEADLIK. Kliima soojenemine on inimtekkeline<\/a><\/u>).<\/p>\n

Suurem osa inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitest p\u00e4rineb fossiilk\u00fctustest (joonis A5.1). V\u00e4iksem osa p\u00e4rineb p\u00f5llumajandusest, j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusest, inimtegevuse m\u00f5just maakasutusele ja tsemendi tootmisest (IPCC AR6 WGIII). Praegu toodame globaalselt umbes 85% energiast fossiilk\u00fctustest, peamiselt kivis\u00f6est, naftast ja maagaasist. Maailma rahvastiku ning majanduse kasv on toonud kaasa energiatarbimise kasvu, mis on p\u00f5hjustanud kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu (IPCC AR6 WGIII; joonis A5.1). Maailma rahvaarv on 150 aastaga umbes kuuekordistunud ja tarbime ligi kaksk\u00fcmmend korda rohkem energiat kui 150 aastat tagasi. Samas ei ole rahvaarvu kasv kasvuhoonegaaside heitkogustele mitte igal pool sama m\u00f5juga: madalama sissetulekuga piirkondade emissioon moodustab ainult v\u00e4ikse osa globaalsetest heitkogustest. Kui keskmise aafriklase s\u00fcsihappegaasi heide on aastas 1,1 tonni aastas, siis keskmise p\u00f5hjaameeriklase panus on 17,6 tonni, keskmise eurooplase oma aga 7,6 tonni (Our World in Data). Teisis\u00f5nu, m\u00e4\u00e4ravam on inimeste elustiil kui nende hulk. Viide: (\u00d5ppematerjal projektist KLIIMATEADLIK. Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid<\/a><\/u>).<\/p>\n

Maa kliima tulevik s\u00f5ltub k\u00f5ige enam meie k\u00e4itumisest ja valikutest. Oluline on \u00fchelt poolt see, kuidas me oma majandust korraldame, energiat ja toitu toodame, muldi ja metsi majandame, kui energias\u00e4\u00e4stlikes majades elame, milliseid transpordivahendeid kasutame, poliitilisel tasandil muutusi n\u00f5uame ja kui palju me \u00fcldse loodusressursse kasutame. Teiselt poolt on oluline ka see, mis m\u00e4\u00e4ral me elusloodust hoiame ja taastame. Mida rohkem kasvuhoonegaase inimtegevus atmosf\u00e4\u00e4ri lisab, seda tugevam on kliima soojenemine (joonis A6.1). Sarnaselt kasvuhoonegaaside heitkogustega s\u00f5ltub \u00f6kos\u00fcsteemide seisund meie k\u00e4itumisest: tootmis- ja tarbimisviisidest, rahvastikumuutustest jne. Teadlased on hinnanud, kui palju inimkond t\u00f5en\u00e4oliselt 21. sajandi jooksul veel kasvuhoonegaase atmosf\u00e4\u00e4ri paiskab (IPCC AR6 WGI<\/a><\/u>). Selle p\u00f5hjal on kliimateadlased koostanud kliimaprognoosid inimk\u00e4itumise eri stsenaariumide ehk kasvuhoonegaaside heitkoguste jaoks (IPCC AR6 WGI<\/a><\/u>). Viide: (\u00d5ppematerjal projektist KLIIMATEADLIK. Kliima tulevik s\u00f5ltub meist endist<\/a><\/u>).
\nK\u00f5ige optimistlikum stsenaarium eeldab, et saavutame kiiresti olukorra, kus me enam kasvuhoonegaase atmosf\u00e4\u00e4ri summaarselt ei lisa. See t\u00e4hendaks, et suudame veel sel aastak\u00fcmnel kasvuhoonegaaside heitkoguseid v\u00e4hendada rohkem kui poole v\u00f5rra (IPCC AR6 WGIII<\/a><\/u>). Paraku ei ole seda enam realistlik saavutada, kuna heitkogused j\u00e4tkavad kasvu (UNEP 2022<\/a><\/u>). K\u00f5ige pessimistlikum stsenaarium eeldab, et kasvuhoonegaaside heitkogused aina kasvavad ehk meil ei \u00f5nnestu heitkoguseid \u00fcldse v\u00e4hendada. \u00dclej\u00e4\u00e4nud stsenaariumid j\u00e4\u00e4vad nende kahe vahele. Niisuguseid heitkogustest s\u00f5ltuvaid kliimaprognoose kutsutakse kliimaprojektsioonideks (IPCC s\u00f5nastik<\/a><\/u>). Viide: (\u00d5ppematerjal projektist KLIIMATEADLIK. Kliima tulevik s\u00f5ltub meist endist<\/a><\/u>).<\/p>\n

\u00dcletarbimine on probleem, mis tekib siis, kui inimesed kasutavad rohkem ressursse ja tarbivad rohkem kui on vajalik nende rahuloluks ja heaoluks. See on kompleksne probleem. Esmaj\u00e4rjekorras on see seotud osade piirkondade elanikele normiks saanud tarbimis\u00fchiskonna \u2013 sisuliselt \u00fcletarbimis\u00fchiskonna \u2013 ootustega: pidevalt osta uusi esemeid, selle asemel, et vanu l\u00f5puni kasutada, parandada v\u00f5i leida r\u00f5\u00f5mu asjade asemel sellest, milleks asjad tegelikult vajalikud on;: inimsuhetest, vaimsest ergutusest, uutest kogemustest, v\u00f5imalusest luua ja mingeid uusi oskusi omandada. Ehkki sageli v\u00e4idetakse, et probleemi p\u00f5hjuseks on maailma rahvastiku kasv, on kasvava rahvastikuga piirkondades (esmaj\u00e4rjekorras Aafrikas) tarbimine v\u00f5rreldes rikaste maadega t\u00e4iesti t\u00fchine ja igati maa kandev\u00f5ime piires. Rikaste riikide kasvava majanduse j\u00e4tkuva fossiilk\u00fctuste ja loodusressursside ainelisteks inimestele suunatud asjadeks muutmine t\u00e4hendab aga, et j\u00e4tkuvalt kasvab ka fossiilk\u00fctuste kasutamine \u2013 kasutatava energia kogus, pr\u00fcgi hulk, autos\u00f5ltuvus, toodete transport jms. Selliste \u00fchiskondade individualism ja inimese v\u00e4\u00e4rtuse s\u00f5ltuvus asjade hulgast, millega ta ennast \u00fcmbritseb, muudab v\u00e4ga keeruliseks ka asjademaailmast loobumise \u2013 see tundub \u00f5\u00f5nestavat inimese identiteeti, enesev\u00e4\u00e4rikust, iseendastm\u00f5istetavaks muutunud mugavusi jms.<\/p>\n

LOE VEEL:\u00a0<\/b><\/p>\n

Minutiloeng: kuidas v\u00e4hendada \u00fcletarbimist?<\/a>
\n<\/u>Kuidas v\u00e4hendada j\u00e4\u00e4tmeid?<\/a>\u00a0<\/u><\/p>\n

\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dclevaade tootmisest tingitud kliimamuutuste sisust loodusele ja inimkonnale Peatamaks meie kahjulikku m\u00f5ju loodusele, peab inimkonna tegevusruum j\u00e4\u00e4ma Maa taluvuspiiridesse. Taluvuspiir on lisaks kliimamuutustele ka elurikkuse v\u00e4henemisel, keskkonna saastatusel, osoonikihi h\u00f5renemisel, \u00f5husaasteosakeste hulgal, maailmamere hapestumisel, aineringete h\u00e4iringutele, magevee- ja maakasutusel (Steffen …<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-84","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=84"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3035,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/84\/revisions\/3035"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=84"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}