{"id":8,"date":"2024-04-04T08:41:26","date_gmt":"2024-04-04T05:41:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/mets-ja-kliima\/"},"modified":"2024-05-19T19:58:18","modified_gmt":"2024-05-19T16:58:18","slug":"mets-ja-kliima","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/mets-ja-kliima\/","title":{"rendered":"Mets ja kliimamuutused"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1292\" height=\"373\" class=\"alignnone wp-image-128\" title=\"666_01.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/666_01.jpg\" alt=\"Noored ja keskealised puistud on suured s\u00fcsiniku sidujad\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/666_01.jpg 1292w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/666_01-300x87.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/666_01-1024x296.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/666_01-768x222.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1292px) 100vw, 1292px\"><\/p>\n<p><strong>Kellele on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud?<\/strong><\/p>\n<p>\u00d5ppematerjal on m\u00f5eldud p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi astme loodusteadlikele noortele.<\/p>\n<p><strong>\u00d5ppematerjali tutvustus<\/strong><\/p>\n<p>\u00d5piobjekt annab \u00fclevaate kliimamuutuste ja metsa vahelistest seostest. Selgitatakse kuidas kliimamuutused m\u00f5jutavad metsade arengut ja tuuakse v\u00e4lja metsade olulisus kliimamuutuste leevendamises ehk kuidas j\u00e4tkusuutlik metsandus aitab s\u00e4ilitada ja suurendada s\u00fcsiniku varusid- ja sidumist metsades ning miks on kliima seisukohalt olulised kauakestvad puittooted.<\/p>\n<p>K\u00e4esolev \u00f5piobjekt k\u00e4sitleb metsa ja kliima omavahelisi suhteid. Seda on v\u00f5imalik kasutada eraldiseisvalt, kuid teema p\u00f5hjalikumaks ja laiapindsemaks k\u00e4sitluseks soovitame \u00f5pilastega l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tada ka \u00f5piobjekt \u201cPilk ajalukku l\u00e4bi puu aastar\u00f5ngaste.\u201d<\/p>\n<p><strong>P\u00f5his\u00f5numid<\/strong>:<\/p>\n<ul>\n<li>Metsal on v\u00f5ime kliimamuutusi l\u00e4bi s\u00fcsiniku sidumise ja talletamise leevendada. Siiski ei suuda mets kogu inimkonna fossiilsete materjalide kasutamisest tulenevat s\u00fcsiniku emissiooni \u00e4ra siduda.<\/li>\n<li>Nii olemasolevaid kui ka tulevasi metsi tuleks majandada s\u00e4\u00e4stvalt ja nii, et need kohanduksid muutuva kliimaga.<\/li>\n<li>Puit on s\u00fcsinikuneutraalne materjal, millest saab valmistada kauakestvaid, mitmek\u00fclgseid, keskkonnas\u00f5bralikke tooteid. Puitu on v\u00f5imalik taaskasutada ja \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda.<\/li>\n<li>Metsade j\u00e4tkusuutlik majandamine aitab s\u00e4ilitada v\u00f5i suurendada s\u00fcsinikuvarusid taimses biomassis ja mullas.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>K\u00e4sitletud m\u00f5isted<\/strong>: j\u00e4tkusuutlik metsade majandamine, metsa s\u00fcsinikuringe, kauakestvad puittooted<\/p>\n<p><strong>Meetodid<\/strong>: loeng, \u00fclesande lahendamine, arutelu<\/p>\n<p><strong>T\u00f6\u00f6vahendid<\/strong>: lisavahendeid ei n\u00f5ua.<\/p>\n<p><strong><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/mets-ja-kliima#opetajale\">Materjalid \u00f5petajale<\/a><\/strong><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/mets-ja-kliima#opilasele\"><strong>Materjalid \u00f5pilasele<\/strong><\/a><\/p>\n<p><strong>Autorid<\/strong>: <a href=\"mailto:mikko.buht@emu.ee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Mikko Buht<\/a> ja J\u00fcrgen Aosaar<\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb34eb9d7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb34eb9d7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb34eb9d7-collapse\">\u00a0\u00d5petajale:\u00a0Metsa olulisus\u00a0<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb34eb9d7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb34eb9d7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><strong>Metsa olulisus \u00fchiskonnas<\/strong><\/p>\n<p>Mets oma mitmek\u00fclgsuses ja keerukuses pakub \u00fchiskonnale ohtralt h\u00fcvesid ning t\u00e4idab seel\u00e4bi\u00a0mitmeid funktsioone. Metsa v\u00e4\u00e4rtuseid v\u00f5ib liigitada mitmeti, \u00fcks v\u00f5imalus on jagada need nelja kategooriasse \u2013 majanduslikud, \u00f6koloogilised, sotsiaalse ja kultuurilised.<\/p>\n<p>Metsad reguleerivad kliimat, aidates nii teistel liikidel, sealhulgas inimesel, keeruliste ilmastikutingimustega toime tulla. N\u00e4iteks pakuvad puud ja metsad varju ja niisutavad \u00f5hku, aidates paremini hakkama saada kuumaperioodidega nii linnades kui maapiirkondades. Metsad reguleerivad veeringlust ja v\u00e4hendavad tuulekiirust, kaitstes muldi erosiooni eest. Degradeerunud maa taasmetsastamine aitab parandada mullakvaliteeti ja liigirikkust. Kalda\u00e4\u00e4rsed metsad (sh mangroovid) kaitsevad muldi ja asulaid tormide ja lainete eest. Mets pakub tervislikku toitu marjade, seente ja ulukiliha n\u00e4ol, mis on heaks t\u00e4ienduseks p\u00f5llumajandusest saadavale toidule.<\/p>\n<p><strong>Metsa s\u00fcsinikuringe<\/strong><\/p>\n<p>Metsa s\u00fcsinikuringe on s\u00fcsiniku liikumine atmosf\u00e4\u00e4ri ja metsataimestiku\u00a0vahel, mis toimub t\u00e4nu fotos\u00fcnteesile ja mullahingamisele. Fotos\u00fcnteesi k\u00e4igus tarbib kasvav mets atmosf\u00e4\u00e4ris olevat s\u00fcsihappegaasi ning seob selle endasse. Mulla orgaanilise aine lagunemise ehk mullahingamise, puidu lagunemise v\u00f5i p\u00f5lemise tagaj\u00e4rjel vabaneb aga sama kogus s\u00fcsihappegaasi tagasi atmosf\u00e4\u00e4ri. Et suurendada s\u00fcsiniku sidumist ning hoida s\u00fcsinikku seotuna, tuleb metsi majandada targalt ning v\u00e4\u00e4rindada puitu, et selle eluiga pikeneks.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1280\" height=\"720\" class=\"alignnone wp-image-129\" title=\"susinikuringlus.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikuringlus.jpg\" alt=\"S\u00fcsinikuringe nooltega\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikuringlus.jpg 1280w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikuringlus-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikuringlus-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikuringlus-768x432.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1280px) 100vw, 1280px\"><\/p>\n<p><strong>Joonis 1<\/strong>. S\u00fcsinikuringlus\u00a0nooltega. Joonis: Eesti Metsaselts<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><a id=\"opetajale\"><\/a><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb34eba09-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb34eba09-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb34eba09-collapse\">\u00a0\u00d5petajale:\u00a0Metsad kliimamuutuste keskmes\u00a0<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb34eba09-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb34eba09-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><strong>Kuidas kliimamuutused m\u00f5jutavad metsi?<\/strong><\/p>\n<p>Kliimamuutused m\u00f5jutavad metsade s\u00fcsiniku sidumise v\u00f5imet l\u00e4bi peamiste taimede produktiivsust m\u00e4\u00e4ravate keskkonnafaktorite (Zhang jt. 2018). \u00dchelt poolt v\u00f5ivad k\u00f5rgemad \u00f5hutemperatuurid (Kollo jt. 2023), pikem kasvuperiood (Pulliainen jt. 2017) ja k\u00f5rgem CO2 sisaldus atmosf\u00e4\u00e4ris soosida taimede biomassi produktsiooni. Kuid teisalt v\u00f5ivad suvised p\u00f5uad taimestiku kasvu p\u00e4rssida ja v\u00e4hendada seel\u00e4bi nende s\u00fcsiniku sidumist (Angert jt. 2005, Aldea jt. 2022).<\/p>\n<p>Lisaks nendivad teadlased (Patacca jt. 2022), et alates eelmise sajandi keskpaigast on \u00fcha tihenenud looduslike h\u00e4iringute (n\u00e4iteks tormide ja p\u00f5udade) esinemine, mis suurendab kahjustusi metsades. Soojemad talved soosivad nii kodumaiste kui siia l\u00f5una poolt j\u00f5udvate putukkahjurite ja seenhaiguste hulga suurenemist ja levikut. Sagenevad suvised p\u00f5uaperioodid suurendavad metsades tulekahjude v\u00f5imalust. Samuti on t\u00f5en\u00e4oline, et tulevikus esineb metsades rohkem tormikahjustusi (Lindner jt. 2014, Hlasny jt. 2021, Aldea jt. 2022, Patacca jt. 2022).<\/p>\n<p>Tuleb meeles pidada, et metsad ei ole staatilised. Intensiivne s\u00fcsiniku sidumine toimub \u00fcksnes noortes ja keskealistes metsades, kuna puude juurdekasv on kiire. Kui puud vananevad, nende kasvukiirus langeb, samuti muutuvad nad vastuv\u00f5tlikumaks putukkahjuritele, haigustele ja h\u00e4iringutele. Kui puud surevad, hakkavad nad lagunema ja seni puidus olnud s\u00fcsinik hakkab CO2 kujul atmosf\u00e4\u00e4ri eralduma. Samuti eraldub t\u00fcvem\u00e4daniku korral s\u00fcsinikku puust juba selle kasvu ajal, mis on sage just vananevate lehtpuude (Liepin\u0161 et al. 2023, Arhipova et al. 2012) ja kuuskede puhul (Hietala et al. 2015).<\/p>\n<p><strong>Kas mets ja metsandus aitavad kliimamuutuseid leevendada?<\/strong><\/p>\n<p>Metsad ja metsandus saavad panustada kliimamuutuste leevendamisse kahel viisil. \u00dchelt poolt on v\u00f5imalik l\u00e4bi targa metsa majandamise t\u00f5sta metsade s\u00fcsinikusidumise v\u00f5imet metsa kasvu ajal. Ning teiselt poolt saab h\u00e4sti majandatud metsadest kvaliteetset puitu, mis v\u00f5imaldab asendada suure s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljega fossiilseid materjale ehituses, tekstiilide ja pakendite valmistamisel, energia tootmisel ja mujalgi.<\/p>\n<p>Rahvusvaheline teadlaste r\u00fchm John Stanturfi (2015) juhtimisel on s\u00f5nastanud viis strateegiat, kuidas rakendada metsi kliimamuutuste leevendamiseks:<\/p>\n<ol>\n<li>s\u00e4ilitada olemasolevaid metsaalasid;<\/li>\n<li>laiendada metsade pindala;<\/li>\n<li>suurendada metsade poolt seotava s\u00fcsiniku hulka;<\/li>\n<li>s\u00e4ilitada metsades olevat s\u00fcsiniku kogust;<\/li>\n<li>suurendada metsades olevat s\u00fcsiniku kogust.<\/li>\n<\/ol>\n<p>\u00dcRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC 2007) kohaselt\u202f leevendab kliimamuutusi t\u00f5husaimalt s\u00e4\u00e4stva metsamajandamise strateegia. Selle eesm\u00e4rk on s\u00e4ilitada v\u00f5i suurendada metsade s\u00fcsinikuvarusid, kasutades metsi samal ajal p\u00fcsivalt puidu- ja energia tootmiseks.<\/p>\n<p>Puidukasutus ja puidu eelistamine uute materjalide tootmisel aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisel. T\u00e4nap\u00e4eval eeldame, et kasutame toodete valmistamiseks v\u00e4ikese keskkonnajalaj\u00e4ljega tooteid. Taastuv ja Eestis laialdaselt k\u00e4ttesaadav puit on selline materjal mitmesugusel kujul. Puidust saab valmistada kauakestvaid, mitmek\u00fclgseid, keskkonnas\u00f5bralikke tooteid, puitu on v\u00f5imalik taaskasutada ja \u00fcmber t\u00f6\u00f6delda.<\/p>\n<p>Puitu kasutatakse n\u00e4iteks ravimites abiainena tselluloosi kujul. R\u00f5ivat\u00f6\u00f6stuses toodetakse tselluloosist viskoosi, mis asendab fossiilsetest materjalidest tehtavaid kangaid. Toiduainet\u00f6\u00f6stuses lisatakse tselluloosi vorstikesta sisse. R\u00e4\u00e4kimata traditsioonilistest ja teada-tuntud toodetest nagu puidust ehitusmaterjalid, m\u00f6\u00f6bel, paber, puitk\u00fctus jt.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><a id=\"opilasele\"><\/a><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb34eba0f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb34eba0f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb34eba0f-collapse\">\u00d5pilasele<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb34eba0f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb34eba0f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><strong>Grupit\u00f6\u00f6.<\/strong> Metsa v\u00e4\u00e4rtuseid saame jaotada neljaks: \u00f6koloogilised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised. Moodustage neli t\u00f6\u00f6gruppi ning proovige leida v\u00f5imalikult palju metsa v\u00e4\u00e4rtuseid.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1113\" height=\"789\" class=\"alignnone wp-image-126\" title=\"joonis_erametsaliit.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/joonis_erametsaliit.jpg\" alt=\"Metsa v\u00e4\u00e4rtused\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/joonis_erametsaliit.jpg 1113w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/joonis_erametsaliit-300x213.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/joonis_erametsaliit-1024x726.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/joonis_erametsaliit-768x544.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1113px) 100vw, 1113px\"><\/p>\n<p><strong>Joonis 2<\/strong>. Metsa v\u00e4\u00e4rtused. Allikas: Erametsaliit<\/p>\n<p><strong>\u00dclesanne 1<\/strong>. Lisa joonisele 2 nooled, et moodustuks s\u00fcsinikuringlus.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1280\" height=\"720\" class=\"alignnone wp-image-130\" title=\"susinikuringlus_noolteta.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikuringlus_noolteta.jpg\" alt=\"S\u00fcsinikuringe noolteta\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikuringlus_noolteta.jpg 1280w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikuringlus_noolteta-300x169.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikuringlus_noolteta-1024x576.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikuringlus_noolteta-768x432.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1280px) 100vw, 1280px\"><\/p>\n<p><strong>Joonis 3<\/strong>. S\u00fcsinikuringlus.\u00a0Joonis: Eesti Metsaselts<\/p>\n<p><strong>\u00dclesanne 2<\/strong>. Arutle, milline on sinu kodukoha \u00fcmbruses laiuvate metsade tervis. Kas ja milliseid muutuseid looduses m\u00e4rkad? Milliseid muutusi on kaasa toonud metsades tormituuled? Kas\u00a0 oled m\u00e4rganud suuremas koguses puude suremist metsas? Millest see on p\u00f5hjustatud?<\/p>\n<p><strong>\u00dclesanne 3.<\/strong> Kasuta internetti, et leida milliseid uudseid kasutusv\u00f5imalusi lisaks traditsioonilistele on puidule viimastel aastatel leitud ning millised on puidu tulevikukasutusvaldkonnad.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb34eba1b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb34eba1b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb34eba1b-collapse\">Allikad<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb34eba1b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb34eba1b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><strong>Allikad<\/strong><\/p>\n<p>Aldea J., Ruiz-Peinado R., Rio M., Pretzsch H., Heym M., Brazaitis G., Jansons A., Metslaid M., Barbeito I., Bielak K., Hylen G., Holm S. O., Nothdurft A., Sitko R., L\u00f6f M. (2022). Timing and duration of drought modulate tree growth response in pure and mixed stands of Scots pine and Norway spruce. Journal of Ecology. 110, 2673-2683. 10.1111\/1365-2745.13978.<\/p>\n<p>Angert A., Biraud S., Bonfils C., Henning C.C., Buermann W., Pinzon J., Tucker C.J., Fung I. (2005). Drier summers cancel out the CO2 uptake enhancement induced by warmer springs. Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A 102: 10823\u201310827. https:\/\/doi.org\/10.1073\/ pnas.0501647102\u00a0BOREAL ENVIRONMENT RESEARCH 28: 169\u2013180<\/p>\n<p>Arhipova N., Gaitnieks T., Donis J., Stenlid J., Vasaitis R. (2012). Heart-rot and associated fungi in Alnus glutinosa stands in Latvia, Scandinavian Journal of Forest Research, 27:4, 327-336, DOI: <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1080\/02827581.2012.670727\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">10.1080\/02827581.2012.670727<\/a><\/p>\n<p>Canadell J. G., Raupach M.R. (2008). Managing forests for climate change mitigation. Science. 13;320(5882):1456-7. doi: 10.1126\/science.1155458. PMID: 18556550.<\/p>\n<p>Griffiths A.J.F., Miller J.H., Suzuki D.T., Lewontin R.C. (2000) An introduction to genetic analysis. New York: W. H. Freeman.<\/p>\n<p>Hietala A. M., D\u00f6rsch P., Kvaalen H., Solheim H. (2015). Carbon Dioxide and Methane Formation in Norway Spruce Stems Infected by White-Rot Fungi. Forests 6, 3304-3325. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.3390\/f6093304\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/doi.org\/10.3390\/f6093304<\/a><\/p>\n<p>Hl\u00e1sny, T., K\u00f6nig, L., Krokene, P. et al. (2021). Bark Beetle Outbreaks in Europe: State of Knowledge and Ways Forward for Management. Current Forestry Reports, 7, 138\u2013165. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1007\/s40725-021-00142-x\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/doi.org\/10.1007\/s40725-021-00142-x<\/a><\/p>\n<p>IPCC, (2007). Climate Change 2007: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Fourth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change [Solomon, S., D. Qin, M. Manning, Z. Chen, M. Marquis, K.B. Averyt, M. Tignor and H.L. Miller (eds.)]. Cambridge University Press, Cambridge, United Kingdom and New York, NY, USA, 996 pp.<\/p>\n<p>IPCC, (2019). Climate Change and Land: an IPCC special report on climate change, desertification, land degradation, sustainable land management, food security, and greenhouse gas fluxes in terrestrial ecosystems [P.R. Shukla, J. Skea, E. Calvo Buendia, V. Masson-Delmotte, H.-O. P\u00f6rtner, D. C. Roberts, P. Zhai, R. Slade, S. Connors, R. van Diemen, M. Ferrat, E. Haughey, S. Luz, S. Neogi, M. Pathak, J. Petzold, J. Portugal Pereira, P. Vyas, E. Huntley, K. Kissick, M. Belkacemi, J. Malley, (eds.)]. In press.<\/p>\n<p>Jasinevi\u010dius G., Lindner M., Verkerk P., Aleinikovas M. (2017). Assessing Impacts of Wood Utilisation Scenarios for a Lithuanian Bioeconomy: Impacts on Carbon in Forests and Harvested Wood Products and on the Socio-Economic Performance of the Forest-Based Sector. Forests 8:133. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.3390\/f8040133\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/doi.org\/10.3390\/f8040133<\/a><\/p>\n<p>Kollo J., Metslaid S., Padari A., Hordo M., Kangur A., Noe S. M. (2023). Trends in thermal growing season length from years 1955\u20132020 \u2014 A case study in hemiboreal forest in Estonia. Boreal Environment Research.<\/p>\n<p>Liepi\u0146\u0161 J.,\u202fJaunslaviete I.,\u202fLiepi\u0146\u0161 K.,\u202fJansone L.,\u202fMatisons R.,\u202fLazdi\u0146\u0161 A.,\u202fJansons \u0100.\u202f(2023). Effect of stem rot on wood basic density, carbon, and nitrogen content of living deciduous trees in hemiboreal forests.\u202fSilva Fennica\u202fvol.\u202f57\u202fno.\u202f3\u202farticle id\u202f23040.\u202f<a href=\"https:\/\/doi.org\/10.14214\/sf.23040\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/doi.org\/10.14214\/sf.23040<\/a><\/p>\n<p>Lindner M., Fitzgerald J.B., Zimmermann N.E., Reyer C., Delzon S., van der Maaten E., Schelhaas M. J., Lasch P., Eggers J., van der Maaten-Theunissen M., Suckow F., Psomas A., Poulter B., Hanewinkel M. (2014). Climate change and European forests: what do we know, what are the uncertainties, and what are the implications for forest management? Journal of Environmental Management, 15;146:69-83. doi: 10.1016\/j.jenvman.2014.07.030.<\/p>\n<p>Metsa v\u00e4\u00e4rtused. Eesti Erametsaliit. <a href=\"https:\/\/erametsaliit.ee\/2018\/01\/26\/mis-on-metsa-vaartused\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/erametsaliit.ee\/2018\/01\/26\/mis-on-metsa-vaartused\/<\/a> (20.10.2023)<\/p>\n<p>Patacca M., Lindner M., Lucas-Borja M. E., Cordonnier T., Fidej G., Gardiner B., Hauf Y., Jasinevi\u010dius G., Labonne S., Linkevi\u010dius E., Mahnken M., Milanovic S., Nabuurs G.J., Nagel T. A., Nikinmaa L., Panyatov M., Bercak R., Seidl R., Ostrogovi\u0107 Sever M. Z., Socha J., Thom D., Vuletic D., Zudin S., Schelhaas M.J. (2023). Significant increase in natural disturbance impacts on European forests since 1950. Global Change Biology, 29(5):1359\u20131376. doi: 10.1111\/gcb.16531.<\/p>\n<p>Pihelgas E. (1983). Metsabioloogia. Tallinn \u201cValgus\u201d. 54-156.<\/p>\n<p>Pulliainen J., Aurela M., Laurila T., Aalto T., Takala M., Salminen M., Kulmala M., Barr A., Heimann M., Lindroth A., Laaksonen A., Derksen C., M\u00e4kel\u00e4 A., Markkanen T., Lemmetyinen J., Susiluoto J., Dengel S., Mammarella I., Tuovinen J.-P., Vesala T. (2017). Early snowmelt significantly enhances boreal springtime carbon uptake. Proc. Natl. Acad. Sci. U.S.A. 114: 11081\u201311086. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1073\/%20pnas.1707889114\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-wplink-url-error=\"true\">https:\/\/doi.org\/10.1073\/ pnas.1707889114<\/a><\/p>\n<p>Raport \u201eMets ja kliimamuutused\u201c, (2020) <a href=\"https:\/\/keskkonnaagentuur.ee\/uudised\/raport-kliimamuutused-ohustavad-tuleviku-eesti-metsa-kasvamist-ja-tervist\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/keskkonnaagentuur.ee\/uudised\/raport-kliimamuutused-ohustavad-tuleviku-eesti-metsa-kasvamist-ja-tervist<\/a><\/p>\n<p>Stanturf J. A., Kant P., Barnekow Lilles\u00f8 J. P., Mansourian S., Kleine M., Graudal L., Madsen P. (2015). Forest Landscape Restoration as a Key Component of Climate Change Mitigation and Adaptation. IUFRO World Series Volume 34. Vienna 72 p<\/p>\n<p>Verkerk P.J., Costanza R., Hetem\u00e4ki L., et al. (2020). Climate-Smart Forestry. For Policy Econ 115:102164. <a href=\"https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.forpol.2020.102164\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/doi.org\/10.1016\/j.forpol.2020.102164<\/a><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kellele on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud? \u00d5ppematerjal on m\u00f5eldud p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi astme loodusteadlikele noortele. \u00d5ppematerjali tutvustus \u00d5piobjekt annab \u00fclevaate kliimamuutuste ja metsa vahelistest seostest. Selgitatakse kuidas kliimamuutused m\u00f5jutavad metsade arengut ja tuuakse v\u00e4lja metsade olulisus kliimamuutuste leevendamises ehk kuidas j\u00e4tkusuutlik metsandus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2595,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/2595"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}