{"id":769,"date":"2024-04-04T13:11:02","date_gmt":"2024-04-04T10:11:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/?page_id=769"},"modified":"2024-04-04T13:11:02","modified_gmt":"2024-04-04T10:11:02","slug":"sonastik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/sonastik\/","title":{"rendered":"S\u00f5nastik"},"content":{"rendered":"<\/a>
All<\/a> | I<\/a> K<\/a> L<\/a> M<\/a> P<\/a> <\/div>
<\/div>
<\/a>Ilm<\/strong>

(weather) <\/em>- Atmosf\u00e4\u00e4ri l\u00fchiajaline seisund mingis kindlas paigas. Ilma saab iseloomustada \u00f5hutemperatuuri, -niiskuse, -r\u00f5hu, tuulte re\u017eiimi ja tugevuse, sademete ja teiste meteoroloogiliste n\u00e4itajate abil.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kasvuhoonegaasid<\/strong>

(greenhouse gas)<\/em> - Soojuskiirgust neelavad gaasid, nagu s\u00fcsinikdioksiid, veeaur, metaan, dil\u00e4mmastikoksiid, osoon jt. Tekivad peamiselt fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisel, elektri- ja soojusenergia tootmisel, transpordis, energiamahukas t\u00f6\u00f6stuses, aga ka intensiivses p\u00f5llumajanduses (eriti loomakasvatuses) ning pr\u00fcgilates. Kasvuhoonegaasid p\u00f5hjustavad kliima soojenemist (SEI). Kuigi ka veeaur on oluline kasvuhoonegaas, on veeauru hulga muutus atmosf\u00e4\u00e4ris looduslik tagasisidemehhanism inimtekkelisele soojenemisele, sest veeauru hulk atmosf\u00e4\u00e4ris s\u00f5ltub ilmatingimustest ja veeauru eluiga atmosf\u00e4\u00e4ris on l\u00fchike.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kliima<\/strong>

(climate) -\u00a0<\/em>Laiemas m\u00f5ttes globaalse kliimas\u00fcsteemi olekute kogum pikema aja jooksul. Kliimas\u00fcsteem koosneb atmosf\u00e4\u00e4rist (\u00f5hk), h\u00fcdrosf\u00e4\u00e4rist (vesi), kr\u00fcosf\u00e4\u00e4rist (j\u00e4\u00e4), litosf\u00e4\u00e4rist (maakoor ja maapind) ja biosf\u00e4\u00e4rist (elusloodus) (vt joonist A1.1). Kitsamas m\u00f5ttes mingi paiga ilmade pikaajaline laad ja r\u00fctm.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kliimamuutused<\/strong>

(climate change)\u00a0<\/em>- Kliima soojenemisest tingitud muutused Maa kliimas. Kliimamuutused avalduvad n\u00e4iteks merevee taseme t\u00f5usuna, veeringe muutustena, \u00f5huringluse ja ookeanihoovuste muutustena, sagedasemate ja tugevamate \u00fcleujutuste, p\u00f5udade ja kuumalainetena.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kliimamuutustega kohanemine<\/strong>

(climate change adaptation)<\/em> - Tegevused, mille eesm\u00e4rk on suurendada looduskeskkonna ja inim\u00fchiskonna vastupanuv\u00f5imet kliimamuutustele. Sellega on h\u00f5lmatud kogu \u00fchiskond nii kodumajapidamiste, asumite ja ettev\u00f5tete kui ka majandussektorite ja riikide tasandil. N\u00e4iteks rannaalade kaitsmine meretaseme t\u00f5usu ja \u00fcleujutuste eest, \u00fcleujutatavatelt aladelt elanike \u00fcmberasustamine, \u00fcleminek uute p\u00f5llukultuuride kasvatamisele, kuumalainete eest varajase hoiatuss\u00fcsteemi loomine ja kliimateadlikkuse suurendamine (SEI).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kliimamuutuste leevendamine<\/strong>

(climate change mitigation<\/em>) - Tegevused, mille eesm\u00e4rk on kliimamuutuste ulatuse v\u00e4hendamine, v\u00e4hendades kasvuhoonegaaside heidet ning suurendades kasvuhoonegaaside sidumist. N\u00e4iteks kortermajade renoveerimine energiatarbimise v\u00e4hendamiseks ning \u00fchistranspordi ja kergliikluss\u00fcsteemide arendamine nende kasutamise soodustamiseks eras\u00f5idukite asemel.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kliimaprojektsioonid<\/strong>

(climate projections)\u00a0<\/em>- T\u00e4ppisteaduslikud tuleviku kliimatingimuste prognoosid, mis s\u00f5ltuvad tulevastest inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest ja on kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise teaduslikuks aluseks. Kliimateadlased koostavad kliimaprognoose nii kasvavate inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste, heitkoguste kiire ja laiaulatusliku v\u00e4hendamise kui ka vahepealsete inimtegevuse arengu stsenaariumide jaoks.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Kliima soojenemine ehk globaalne soojenemine<\/strong>

(global warming)<\/em> - Inimtekkelisest kasvuhooneefektist p\u00f5hjustatud energia akumuleerumine kliimas\u00fcsteemis, mis on m\u00f5\u00f5detav Maa temperatuuri t\u00f5usuna. Kliima soojenemine p\u00f5hjustab omakorda kliimamuutusi.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Looduse h\u00fcved ehk \u00f6kos\u00fcsteemiteenused<\/strong>

(ecosystem services)<\/em> - \u00d6kos\u00fcsteemide tagatavad h\u00fcved inimkonnale. N\u00e4iteks kliima reguleerimine, toit, joogivesi, ehitusmaterjalid ja ravimid.<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Maa taluvuspiirid<\/strong>

(planetary boundaries)<\/em> - Arusaam, et Maa s\u00fcsteemil on taluvuspiirid inimtegevuse keskkonnam\u00f5ju suhtes. Nende piiride \u00fcletamine v\u00f5ib maas\u00fcsteemi j\u00e4\u00e4ajaj\u00e4rgsest tasakaaluolekust v\u00e4lja l\u00fckata. Taluvuspiir kehtib kliimamuutuste k\u00f5rval ka keskkonna saastatusele, osoonikihi h\u00f5renemisele, \u00f5husaasteosakeste hulgale, ookeanide hapestumisele, fosfori- ja l\u00e4mmastikukoormusele, magevee- ja maakasutusele ning elurikkuse v\u00e4henemisele (joonis S1.2).<\/p><\/div><\/div>

<\/a>Pariisi kliimalepe<\/strong>

(Paris Climate Accords)<\/em> - Rahvusvaheline leping globaalse soojenemise piiramiseks. Selle v\u00f5tsid 2015. aastal Pariisis toimunud kliimakonverentsil vastu 195 riiki. Euroopa Liit ja k\u00f5ik selle liikmesriigid on selle allkirjastanud ja ratifitseerinud. Kliimaleppe p\u00f5hielemendid on j\u00e4rgmised:
\u25cf Suur eesm\u00e4rk on hoida \u00fclemaailmse keskmise temperatuuri t\u00f5us tunduvalt alla 2 \u00b0C, v\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonieelse tasemega, ja teha j\u00f5upingutusi, hoidmaks soojenemist alla 1,5 \u00b0C;
\u25cf Riigid uuendavad regulaarselt oma plaane ja tegevuskavu heitkoguste v\u00e4hendamiseks, seejuures aja jooksul heitkoguste v\u00e4hendamise ambitsioon j\u00e4rjest kasvab;
\u25cf J\u00f5ukamad riigid toetavad v\u00e4hem j\u00f5ukaid inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste v\u00e4hendamisel ja aitavad neil suurendada vastupanuv\u00f5imet kliimamuutustele.<\/p><\/div><\/div><\/div><\/div>