{"id":60,"date":"2024-04-04T08:41:32","date_gmt":"2024-04-04T05:41:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/1-osa-kliimamuutused-ja-elurikkus\/"},"modified":"2024-05-29T13:06:49","modified_gmt":"2024-05-29T10:06:49","slug":"1-osa-kliimamuutused-ja-elurikkus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/1-osa-kliimamuutused-ja-elurikkus\/","title":{"rendered":"1. osa: Kliimamuutused ja elurikkus. Elurikkuse m\u00f5iste"},"content":{"rendered":"<p><strong>1.1 K\u00f5igepealt m\u00f5tiskle\u00a0iseseisvalt elurikkuse ning kliima seoste \u00fcle\u00a0<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Meenuta kliimamuute p\u00f5hjuseid ja inimese rolli selles.<\/li>\n<li>Kuidas on seotud elurikkus ja kliimamuutused?<\/li>\n<li>Kuidas m\u00f5istad \u201celurikkust\u201d? Mis see on Sinu jaoks?<\/li>\n<li>Kuidas elurikkus Sinu arvates v\u00e4lja paistab?<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69e11fb3678bc-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69e11fb3678bc-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69e11fb3678bc-collapse\"><strong>Kl\u00f5psa tekst lahti ja v\u00f5rdle enda vastuseid teaduskirjanduses leitava infoga<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69e11fb3678bc-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69e11fb3678bc-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Maakeral toimuvate protsesside (kliimas\u00fcsteem, aineringete k\u00e4ivitamine, \u00a0energeetiline sisend tuleb P\u00e4ikeselt. Maa <strong>kliimas\u00fcsteem<\/strong> koosneb viiest omavahel seotud komponendist (\u00f5hk, vesi, j\u00e4\u00e4, maapind ja elusloodus). Kliimast r\u00e4\u00e4kimisel keskendume tavaliselt esimesele \u2013<strong> atmosf\u00e4\u00e4rile<\/strong>, kus muutused toimuvad palju kiiremini kui teistes sf\u00e4\u00e4rides. Kliimas\u00fcsteem on oma olemuselt tasakaalus s\u00fcsteem \u2013 sama palju energiat, kui tuleb P\u00e4ikeselt, kiiratakse atmosf\u00e4\u00e4ri \u00fclemistest kihtidest maailmaruumi tagasi. \u00dcheks oluliseks komponendiks selle tasakaalu juures on <strong>atmosf\u00e4\u00e4ri koostis<\/strong>. Viimasel paarisaja aasta v\u00e4ltel oleme fossiilk\u00fctuseid p\u00f5letades ja maakasutust praktikaid muutes h\u00e4irinud kliimas\u00fcsteemi tasakaal niiv\u00f5rd palju, et maakera kliima on hakanud soojenema \u2013 atmosf\u00e4\u00e4ris on varasemast rohkem nn kasvuhoonegaase. Peamised <strong>kasvuhoonegaasid<\/strong> on s\u00fcsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), l\u00e4mmastikoksiidid (N2O), fluoritud gaasid ja veeaur. Inimtegevuse tulemusena on suurenenud nende k\u00f5igi sisaldus atmosf\u00e4\u00e4ris. Lisandunud kasvuhoonegaasi kogus teeb maapinnalt kiirguva elektromagnetkiirguse lahkumise raskemaks ja p\u00f5hjustab temperatuuri t\u00f5usu. Kliima soojenemise inimtekkelisust t\u00f5endavad m\u00f5\u00f5tmised ja selge loodusteaduslik arusaam soojenemise p\u00f5hjustest (loe l\u00e4hemalt Kliima ABC-st).<\/p>\n<p><strong>Veeaur <\/strong>on tegelikult palju suurema m\u00f5juga kasvuhoonegaas kui CO2. Oluline erinevus on selles, et vett ei mahu atmosf\u00e4\u00e4ri piiramatult \u2013 l\u00f5puks sajab see vihmana maha. K\u00fcll aga mahutab soojem \u00f5hk rohkem veeauru \u2013 \u00fche kraadi v\u00f5rra k\u00f5rgem temperatuur suurendab mahutavust ligikaudu 7% v\u00f5rra. Kliima soojemaks muutumine toob kaasa veeaurust p\u00f5hjustatud suurema kasvuhoonefekti ning sageli ka paduvihmad maailma osades, kus eelnevalt on olnud kuumalaine ja p\u00f5ud. Seega on kliimamuutuste tagaj\u00e4rjed ja pohjused tihedalt seotud ka teise meie jaoks \u00e4\u00e4rmiselt olulise teemaga \u2013 <strong>veeringe<\/strong> ja selle toimimisega meile harjumusp\u00e4rasel moel. Lisaks veeringele on kliimamuutustel tugev m\u00f5ju <strong>\u00f6kos\u00fcsteemile<\/strong> ja <strong>elurikkusele<\/strong> ning samas on \u00f6kos\u00fcsteemil v\u00e4ga oluline roll nii kliimamuutuse kui selle m\u00f5ju leevendamisel.<\/p>\n<p><strong>Loodus<\/strong> \u2013 toimivad ja elurikkad \u00f6kos\u00fcsteemid \u2013 on inimese eksisteerimiseks \u00e4\u00e4rmiselt olulised, kuna tagavad meile toidu, joogivee, puhta \u00f5hu, ehitusmaterjalid, ravimid ja muud vajalikud ressursid (IPBES 2019). Tehnoloogia ja t\u00f6\u00f6stuse areng on k\u00fcll toonud meile rohkelt materiaalseid h\u00fcvesid, kuid need on saavutatud looduskeskkonna arvelt (UNEP MPN 2021). Elurikkus aitab kaasa kliima stabiliseerimisele \u2013 elurikkad \u00f6kos\u00fcsteemid, nagu metsad ja ookeanid, m\u00e4ngivad olulist rolli s\u00fcsinikdioksiid sidumisel. Elurikkus tagab \u00f6kos\u00fcsteemide vastupanuv\u00f5ime kliimamuutustele \u2013 mitmekesised \u00f6kos\u00fcsteemid suudavad paremini taluda \u00e4\u00e4rmuslikke ilmastikutingimusi ja kliimamuutustest tingitud h\u00e4ireid \u2013 n\u00e4iteks vastupanuv\u00f5ime haigustele v\u00f5i kuumalainetele. Seega saab \u00f6elda, et elurikkuse s\u00e4ilitamine ja taastamine on \u00fcks peamiseid.\u00a0<\/p>\n<p><strong>Elurikkuse all m\u00f5eldakse elusorganismide ohtrust planeedil Maa \u2013 see h\u00f5lmab elu selle kogu mitmekesisuses: k\u00f5iki organisme ja nende elupaiku. Elurikkusel on kolm tasandit \u2013 liigiline elurikkus, \u00f6kos\u00fcsteemide (funktsionaalne) elurikkus ja geneetiline (liigisisene) elurikkus.<\/strong>\u00a0\u00a0<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><strong>1.2 N\u00fc\u00fcd saad uurida edasi elurikkuse kohta<\/strong><\/p>\n<p><strong>Elurikkus<\/strong><\/p>\n<p><strong>Siin on erinevad elurikkuse definitsioonid. Loe need l\u00e4bi ja kirjuta oma vastused kastidesse. Kl\u00f5psates sinisel taustal olevale noolele, saate salvestada vastused faili.\u00a0\u00a0<\/strong><\/p>\n<p><strong>Liigilise elurikkuse<\/strong> all m\u00f5eldakse mingis piirkonnas elavate liikide arvu. Olulisel kohal on elutingimused \u2013 mida mitmekesisemad need on, seda arvukam on \u00f6kos\u00fcsteemi elustik. Seega looduslikest tingimustest s\u00f5ltub, milline elustik mingis maakera paigas kujuneb, kas see on liigirikas v\u00f5i elavad seal vaid v\u00e4hesed liigid, sest keskkonnatingimused on keerulised. Sellega on tihedalt seotud <strong>\u00f6kos\u00fcsteemide elurikkus<\/strong>, mis t\u00e4hendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle j\u00e4rgi, kui palju on seal erinevaid \u00f6kos\u00fcsteeme. M\u00f5nes paigas on neid palju, m\u00f5nes v\u00e4he. Milline kooslus kuskil kujuneb, s\u00f5ltub v\u00e4ga palju kliimast (vt kliimav\u00f6\u00f6ndid, bioomid), pinnasest, reljeefist ja paljudes muudest teguritest. <strong>Geneetiline elurikkus (liigisisene elurikkus)<\/strong> all m\u00f5eldakse sama liigi isendite omavahelist erinevust \u2013 evolutsiooni k\u00e4igus kujunenud geneetilist koosseisu, mida iga liigi isend kannab veidi erinevalt edasi. Samal p\u00f5hjusel on ka n\u00e4iteks inimesed omavahel m\u00f5nev\u00f5rra erinevad. See mitmekesisus tagab populatsiooni kohanemisv\u00f5ime, n\u00e4iteks vastupidavuse haigustele ja keskkonna muutustele.<br>Vaata lisaks ka <a href=\"https:\/\/rikaselu.blogspot.com\/2016\/05\/geneetiline-elurikkus.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/rikaselu.blogspot.com\/2016\/05\/geneetiline-elurikkus.html<\/a><\/p>\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<hr>\n<p><strong>1.3. Loetu kinnistamiseks ja paremaks m\u00f5istmiseks tee ka j\u00e4rgmised \u00fclesanded<\/strong><\/p>\n<p><strong>V\u00f5rdle:<\/strong> Oled n\u00fc\u00fcd m\u00f5testanud kliima ja elurikkuse teemasid ka teaduskirjanduse toel. Vaata uuesti enda kirjeldusi, mille esitasid esimeses \u00fclesandes ning m\u00f5tiskle, milliseid komponente sisaldas Sinu arusaam? Kas midagi teadsid \u201cteisiti\u201d?\u00a0<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rka enda \u00fcmbrust:<\/strong> Mine astu \u00f5ue ja kirjelda 10 meetri raadiuses, et kes seal elavad. Milliseid ja mitut kasvukohta m\u00e4rkad? Kuiv\u00f5rd elurikas on Sinu \u00fcmbrus? Kust Sa tead? Milliseid elurikkuse m\u00e4\u00e4ratlusi selleks kasutasid?<\/p>\n<p><strong>M\u00e4rka olulisust:<\/strong> elurikkus erinevates valdkondades: Kuidas on elurikkus kasulik selles valdkonnas, mida Sina \u00f5petad? Pane kirja 3-5 erinevat v\u00f5imalust.<\/p>\n<hr>\n<p><strong>1.4 L\u00f5petuseks planeeri\u00a0selles teemas k\u00e4sitletu rakendamist enda \u00f5pilastega alustades vastamist j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele:\u00a0<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Kui Sina peaksid neid teemasid edasi andma, siis mida t\u00e4psemalt pead oluliseks \u00f5petada?<\/li>\n<li>Miks oleks seda vajalik \u00f5petada?<\/li>\n<li>Kuidas saaks seda \u00f5petada Sinu \u00f5ppeainega seonduvalt?<\/li>\n<li>Kuidas maailm l\u00e4heb paremaks, kui ka Sina seda \u00f5petaksid?\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p dir=\"ltr\" role=\"presentation\"><strong>Liigu edasi \u00f5piobjekti teiste peat\u00fckkide\u00a0juurde:<\/strong><\/p>\n<p><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/2-osa-kusimused\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/2-osa-kusimused\">2. osa: Kuidas aitavad k\u00fcsimused kaasa t\u00f5husale \u00f5ppimisele?<\/a><br><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/3-osa-nutivahendid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/3-osa-nutivahendid\">3. osa: Kuidas aitavad nutivahendid t\u00f5husalt \u00f5petada?<\/a><br><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/4-osa-avastusraja-rakendus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/4-osa-avastusraja-rakendus\">4. osa: Avastusraja rakendus<\/a><br><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/5-osa-avastusraja-kasutamine\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/5-osa-avastusraja-kasutamine\">5. osa: Avastusraja kasutamine p\u00f5hikooli II kooliastmes<\/a><br><a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/6-osa-oppematerjali-kasutamine-tunnis\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/6-osa-oppematerjali-kasutamine-tunnis\">6. osa: \u00d5piobjekti kasutamine \u00f5pilastega<\/a><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>1.1 K\u00f5igepealt m\u00f5tiskle\u00a0iseseisvalt elurikkuse ning kliima seoste \u00fcle\u00a0 Meenuta kliimamuute p\u00f5hjuseid ja inimese rolli selles. Kuidas on seotud elurikkus ja kliimamuutused? Kuidas m\u00f5istad \u201celurikkust\u201d? Mis see on Sinu jaoks? Kuidas elurikkus Sinu arvates v\u00e4lja paistab? Kl\u00f5psa tekst lahti ja v\u00f5rdle &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-60","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/60","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=60"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/60\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3000,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/60\/revisions\/3000"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=60"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}