\n\tKaarel Vanam\u00f6lder
Dotsent ja teadur
Tallinna \u00dclikool<\/p>\n
Ettekandes vaadeldi \u00fchiskonna reageeringuid kliimamuutustele, mis toimusid nn v\u00e4ikese j\u00e4\u00e4aja (14.\/16.\u201318.\/19. sajand) ja eriti selle k\u00fclmimal nn Maunderi miinimumi (1645\u20131715) perioodil. Tollane eelindustriaalne maailm oli temperatuurimuudatuste osas t\u00e4nasest m\u00e4rksa tundlikum eriti just p\u00f5llumajanduses, kus domineeris teraviljakasvatus. \u00dcldine jahenemine t\u00f5i kaasa saagikuse v\u00e4henemise, ikaldused, taudid ja k\u00f5rge suremuse, mis vallandasid mitmesuguseid, konflikte rahutusi ja ekstsesse. Samas langeb samasse perioodi ka n\u00e4iteks teadusrevolutsioon, mille k\u00e4igus p\u00fc\u00fcti vaatluse teel m\u00f5ista maailma ja universumi toimemehhanisme, s\u00f5nastati loodusseadusi jms. Taolist tegevust v\u00f5ib vaadelda samuti \u00fchiskonna reaktsioonina muutuvale keskkonnale. Juba v\u00e4ikesel j\u00e4\u00e4ajal \u00fcritati m\u00f5ista, mis n\u00e4iteks p\u00f5hjustab p\u00f5uda\/vihma v\u00f5i kas komeedid on ilmtingimata h\u00e4da ennustavad Jumala saadikud, v\u00f5i lihtsalt kosmoses liikuvad kehad. Teadusliku taimearetuse ning -kultuuride mitmekesistamise kaudu \u00fcritati minimeerida n\u00e4ljah\u00e4dade riski jms. Seega ei t\u00e4hendanud kliima \u00fcldine jahenemine varauusajal mitte \u00fcksnes katakl\u00fcsme, vaid selle n\u00e4itel on v\u00f5imalik j\u00e4lgida ka \u00fchiskonna kohanemisstrateegiaid.\n<\/p>\n
\n\t<\/p>