{"id":59,"date":"2024-04-04T08:41:32","date_gmt":"2024-04-04T05:41:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/metoodilised-soovitused-opetajale\/"},"modified":"2024-05-20T09:54:46","modified_gmt":"2024-05-20T06:54:46","slug":"metoodilised-soovitused-opetajale","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/metoodilised-soovitused-opetajale\/","title":{"rendered":"Metoodilised soovitused \u00f5petajale"},"content":{"rendered":"


\nKliimamuutused: Sotsiaalselt tundlik ning vastuoluline probleem<\/strong><\/p>\n

Ajaloost v\u00f5ib tuua mitmeid n\u00e4iteid, kus rahva seas on levinud vastuolulised seisukohad seoses mingi teadusalase k\u00fcsimusega. Kliimamuutused on \u00fcks selline n\u00e4ide. Samas on teadus n\u00fc\u00fcdseks kindlalt kinnitanud, et kliimamuutused, sh globaalne soojenemine toimub ning et inimtegevusel on selles oluline roll, avaldades negatiivset m\u00f5ju nii \u00f6koloogilistele kui ka sotsiaalsetele s\u00fcsteemidele (National Research Council, 2010). Majanduslikult edukatest riikidest levivad USA avalikkuses arvamused, mis on \u00fchelt poolt vastuolulised ning teiselt poolt muretud (Leiserowitz, Maibach, Roser-Renouf & Hmielowski, 2012). Ka paljud poliitikakujundajad (eriti USA-s) eitavad vajadust astuda samme kasvuhoonegaaside heitkoguste v\u00e4hendamiseks (Brownstein, 2010).<\/p>\n

Kliimamuutuste eitajad ei aktsepteeri t\u00f5endeid, mis toetavad kliimamuutuste olemasolu, inimkonna rolli globaalse soojenemise p\u00f5hjustamisel ja\/v\u00f5i kliimam\u00f5jude t\u00f5sidust. Skeptisism, polariseeritus, eriarvamused ning kahtlused on m\u00f5isted, mida v\u00f5ib kasutada sellise olukorra iseloomustamiseks (Cook, 2017).<\/p>\n

Kliimaalast v\u00e4\u00e4rinfot p\u00f5hjustavad suuresti massimeedias esinevad v\u00e4\u00e4rarusaamad kliimamuutuste olemuse kohta (McCright & Dunlap, 2010), m\u00f5jutades nii poliitilisi arutelusid kui ka l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes, kliimateadust.<\/p>\n

Sellest tingitult ringleb kliimamuutustega seoses mitmeid k\u00fcsimusi, nt:<\/p>\n

    \n
  1. Kas s\u00fcsihappegaasi t\u00f5us p\u00f5hjustab Maa temperatuuri t\u00f5usu v\u00f5i Maa temperatuuri t\u00f5us p\u00f5hjustab s\u00fcsihappegaasi t\u00f5usu?<\/li>\n
  2. Kas inimtegevuse tulemusena tekib sama suur kogus, v\u00e4hem v\u00f5i rohkem s\u00fcsihappegaasi kui looduslike protsesside tulemusena?<\/li>\n
  3. Kas kliima on muutunud aegade jooksul? Kui jah, siis kas praegune kliimamuutus on ajutine muutus, nagu on olnud ka varasemad?<\/li>\n
  4. Kas liikide massiline v\u00e4ljasuremine on t\u00e4nap\u00e4eval kliimamuutuste tagaj\u00e4rg v\u00f5i tavaline n\u00e4htus?<\/li>\n<\/ol>\n

    Kasutatud allikad<\/strong>
    \nhttps:\/\/www.youtube.com\/watch?v=u9KxE4Kv9A8<\/a>
    \n    https:\/\/www.researchgate.net\/publication\/274306932_Climate_Change_Skepticism_and_Denial_An_Introduction<\/a>
    \nCook, J. (2017).<\/strong> Understanding and countering climate science denial. Journal & Proceedings of the Royal Society of New South Wales<\/em>, 150.
    \nMcCright, A. M. & Dunlap, R. E. (2010).<\/strong> Anti-reflexivity: The American conservative movement\u2019s success in undermining climate science and policy. Theory, Culture & Society<\/em>, 27(2-3), 100-133.
    \nKarakas, L. D. & Mitra, D. (2020).<\/strong> Believers vs. deniers: Climate change and environmental policy polarization. European Journal of Political Economy<\/em>, 65, 101948.
    \nCorry, O. & J\u00f8rgensen, D. (2015).<\/strong> Beyond \u2018deniers\u2019 and \u2018believers\u2019: Towards a map of the politics of climate change. Global Environmental Change<\/em>, 32, 165-174.<\/p>\n

    Kliimamuutuste eitamise taktikad<\/a><\/strong><\/p>\n

    Kliimamuutuste kohta k\u00e4iva v\u00e4\u00e4rinfo rohkuse t\u00f5ttu on oluline \u00f5petada \u00f5pilasi paremini \u00e4ra tundma taktikaid, mida kliimamuutuste eitajad kasutavad teaduslike seisukohtade diskrediteerimiseks. \u00d5ppematerjalis v\u00e4ljatoodud teaduse eitamise taktikad on levinud ka muude vastuoluliste k\u00fcsimuste puhul, kuid antud juhul avatakse neid eelk\u00f5ige kliimamuutuste kontekstis.\u00a0 Nende kohta on v\u00f5imalik vaadata ka video\u00fclevaadet<\/a>. Lisaks on v\u00f5imalik kasutada kirjalikku materjali koos n\u00e4idetega<\/a>, mis on suures osas v\u00f5etud Eesti Ekspressi artiklist \u201cAkadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama!\u201d<\/a>\u00a0(17.10.2008, intervjueerija Mart Zirnask).<\/p>\n

    Kliimamuutustega seotud m\u00fc\u00fcdid<\/strong><\/p>\n

    <\/p>

    \n
    \n

    \n