\n\tAnneli Poska
Vanemteadur
TalTech\n<\/p>\n
\n\tKliimamuutused ja inimkonna osa nendes on t\u00e4nap\u00e4eva \u00fcks enim kajastust leidnud teemasid maailmas. Geoloogilises ajas ei ole kliimamuutused midagi erilist, sest mitmesugused looduslikud protsessid\u00a0 on aastatuhandete (v\u00f5i ka miljonite) v\u00e4ltel viinud maakera kliima soojenemise v\u00f5i ka jahenemiseni. Siiski arvatakse, et suurim osa hetkel n\u00e4htavatest kliimamuutustest on tingitud fossiilsete k\u00fctuste \u00fcha kasvavast kasutusest inimese poolt ja sellega seonduvast kasvuhoonegaaside (eriti CO2<\/sub>) osakaalu suurenemisest Maa atmosf\u00e4\u00e4ris.\n<\/p>\n \n\tInimtekkelisi kliimamuutusi seostatakse \u00fcldiselt viimase 100-200 aastaga, ning varasemat v\u00f5imaliku inimtegevuse m\u00f5ju kliimale peetakse sageli t\u00fchiseks. Samas on teada, et inimese tegevus on juba aastatuhandeid m\u00f5jutanud Maa pinnakatet. Ka k\u00f5ige esimese Eesti pinnalt teada oleva asula, P\u00e4rnumaal Sindi j\u00f5e kaldal asuva Pulli asulakoha, kiviaegsetest k\u00fcttidest ja korilastest elanikud elanikud kasutasid elupaiga \u00fcmbruses leiduvat puituitu ehitus ja k\u00fcttematerjalina, muutes oluliselt asula l\u00e4hi\u00fcmbruse taimkatet. Sellistest pisikestest ajutistest asulatest j\u00e4etud j\u00e4lg oli v\u00e4ike ja ebap\u00fcsiv. Koos p\u00f5llunduse levikuga ja laiaulatusliku metsade raadamisega nii Euroopas kui ka mujal maailmas muutus aga inimese tegevus maastiku \u00fcmberkujundamisel \u00fcha m\u00e4rgatavamaks ja p\u00fcsivamaks ning m\u00f5ju Maa s\u00fcsinikuringele \u00fcha ilmsemaks. Aastatuhandete jooksul maaharimisest tingitud globaalsed arvestuslikud s\u00fcsinikuemissioonid ulatuvad 500 GtC-ini ja t\u00f5stsid CO2<\/sub> hulka atmosf\u00e4\u00e4ris juba aastatuhandeid tagasi. Metsade asendumine p\u00f5ldude ja rohumaadega muudab maapinna p\u00e4ikesekiirguse tagasipeegeldamise v\u00f5imet (albeedot) ja veeringega seotud soojusenergiavooge. Viimased uuringud n\u00e4itavad, et maakatte muutusest tingitud suve ja talvetemperatuuride muutus v\u00f5ib ulatud \u00b11\u00b0C kesk ja p\u00f5hja Euroopas.\n<\/p>\n \n\tKokkuv\u00f5tteks v\u00f5ib \u00f6elda, et inimtekkeliste kliimamuutuste algusaeg on oluliselt varasem \u00fcldiselt arvatust ning mitmekesisemate tekkemehhanismidega. Seega peavad ka meie pingutused praeguste kliimamuutuste leevendamiseks olema p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5eldud ja erinevaid tegureid arvestavad.\n<\/p>\n \n\t<\/p>