\n\tV\u00e4ltimatute kliimamuutustega tuleb nende kahjulike m\u00f5jude v\u00e4hendamiseks kohaneda. \u00dchelt poolt on kliimamuutused juba kohal ja tuleb arvestada juba muutunud kliimatingimustega, teiselt poolt aga kasvab globaalne inimtekkeline kasvuhoonegaaside heitkogus endist viisi ja peame juba valmistuma ees ootavateks t\u00f5sisemateks kliimamuutusteks. Ees ootavateks muutusteks on v\u00f5imalik teadusp\u00f5hiselt valmistuda, toetudes kliimaprojektsioonide anal\u00fc\u00fcsile. H\u00e4sti planeeritud kohanemine s\u00e4\u00e4stab nii ressursse kui ka inimelusid (IPCC AR6 WGII<\/a>). Selleks tuleb p\u00f5hjalikult l\u00e4bi m\u00f5elda kliimamuutustega kaasnevad riskid ning riske maandada, suurendades vastupanuv\u00f5imet (IPCC AR6 WGII<\/a>). N\u00e4iteks tuleb m\u00f5elda, kuidas arstiabi oleks k\u00e4ttesaadav ka \u00e4\u00e4rmuslike ilmaolude korral ja iga inimene oskaks kaitsta oma tervist, n\u00e4iteks kuumarabandust \u00e4ra hoida. Infrastruktuuri ja vara saab kaitsta senisest tugevamaid \u00fcleujutusi ja maastikup\u00f5lenguid ette n\u00e4hes.<\/p>\n Eestis ja Euroopas tuleb valmis olla nii meie piirkonnas aset leidvateks kliimamuutusteks kui arvestada ka kliimamuutuste m\u00f5judega, mis j\u00f5uavad meieni mujalt maailmast. \u201eEesti kliimamuutustega kohanemise arengukava<\/a>\u201c seab muu hulgas eesm\u00e4rgiks \u00e4\u00e4rmuslike ilmaolude korral seire- ja hoiatuss\u00fcsteemide arendamise ning p\u00e4\u00e4stev\u00f5imekuse t\u00f5stmise, planeerimistegevuse k\u00e4igus \u00fcleujutusriskide maandamise, muutuva kliima tingimustesse sobilike p\u00f5llukultuuride kasvatamise ja kliimahariduse arendamise. Iga\u00fcks saab valmistuda kliimamuutusteks ja \u00e4\u00e4rmuslikeks ilmaoludeks valmis olla. N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00f5ppida, kuidas k\u00e4ituda loodus\u00f5nnetuse korral v\u00f5i siis, kui taristu ei toimi, ja valmis olla kriisiolukordadeks (vt ka k\u00e4itumisjuhiseid kriisiolukordadeks<\/a>).<\/p>\n Looduse hoidmisel ja taastamisel on oluline roll kliimamuutustega kohanemisel (IPCC AR6 WGII<\/a>). Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus aitab puhverdada kliimamuutuste negatiivseid m\u00f5jusid. Liigilisel mitmekesisusel on seos funktsioonide rohkuse ja mitmekesisusega. Liigivaene puistu on kliimamuutuste m\u00f5judele, sh kahjuripuhangutele, p\u00f5udadele ja teistele \u00e4\u00e4rmuslikele ilmaoludele, palju v\u00e4hem vastupidav kui liigirikas puistu. Mitmekesine p\u00f5llumajandusmaastik, kus leiavad elupaiga paljud organismir\u00fchmad, on kliimamuutuste m\u00f5jude ja h\u00e4iringute korral vastupidavam. Kliimamuutustega kaasnevad \u00e4\u00e4rmuslikumad ilmaolud, mis toovad omakorda kaasa suureneva ikaldusohu, tormikahjustusi ja liigniiskusest tingitud probleeme. Oskuslik elurikkuse ja looduse h\u00fcvede l\u00f5imimine maastikku aitab v\u00e4hendada \u00e4\u00e4rmuslike ilmaolude m\u00f5ju ning samal ajal pidurdada kliimamuutusi.\n<\/p>\n M\u00f5tle, mida peaks Eestis veel tegema, et kliimamuutusteks paremini valmis olla! Vaata ka lisa\u00fclesandeid \u201eT3 Soojussaared\u201c<\/a> ja \u201eT4 \u00dcleujutusalad\u201c<\/a>! \n\t\tP\u00f5his\u00f5numid<\/strong>\n\t<\/p>\n \n\t Euroopa kliimamuutustega kohanemise portaal Climate-ADAPT<\/a> Milliste kliimamuutustega oled juba kohanenud ja kuidas? V\u00f5ib-olla oled juba n\u00e4iteks tegutsenud tervise hoidmiseks kuumalainete ajal. Millega ja kuidas pead t\u00f5en\u00e4oliselt tulevikus kohanema? V\u00e4ltimatute kliimamuutustega tuleb nende kahjulike m\u00f5jude v\u00e4hendamiseks kohaneda. \u00dchelt poolt on kliimamuutused juba kohal ja tuleb arvestada …<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-55","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=55"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":640,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/55\/revisions\/640"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=55"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n\tKujutle, et satud ekstreemse lumetormi t\u00f5ttu olukorda, kus puudub elekter ning poed on suletud. Kui pikaks ajaks on sul sellises olukorras toimetulekuks varud olemas? Millest j\u00e4\u00e4b puudu? Kui kaua saaksid \u00fcksi v\u00f5i l\u00e4hedastega hakkama? Millest see s\u00f5ltub? Millised v\u00f5iksid olla pikemaajalised lahendused?\n<\/h4>
\n\n<\/p>\n
\n
Lisamaterjal<\/strong><\/p>\n
ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia<\/a>
Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava<\/a>
IPCC AR6 WGII SPM<\/a>
\u00dchinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammi raportid kliimamuutustega kohanemise kohta<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"