{"id":54,"date":"2024-04-04T08:41:31","date_gmt":"2024-04-04T05:41:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/c3-rahvusvaheline-kliimapoliitika-heitkoguste-vahendamiseks\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:47","slug":"c3-rahvusvaheline-kliimapoliitika-heitkoguste-vahendamiseks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/c3-rahvusvaheline-kliimapoliitika-heitkoguste-vahendamiseks\/","title":{"rendered":"C3 Rahvusvaheline kliimapoliitika heitkoguste v\u00e4hendamiseks"},"content":{"rendered":"<p>\n\tAastal 1992 s\u00f5lmis enamik maailma riikidest \u00fcheskoos \u00dcRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, mille eesm\u00e4rk on \u00e4ra hoida inimtegevuse ohtlik m\u00f5ju Maa kliimale (<a data-url=\"https:\/\/unfccc.int\/\" href=\"https:\/\/unfccc.int\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">unfccc.int<\/a>). Aastal 2016 s\u00f5lmitud Pariisi kliimaleppe eesm\u00e4rk on hoida t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonij\u00e4rgne globaalse keskmise \u00f5hutemperatuuri t\u00f5us alla kahe kraadi ja teha j\u00f5upingutusi, et hoida soojenemist alla pooleteise kraadi. Kuigi ka pooleteise- ja kahekraadisel soojenemisel on tugev m\u00f5ju \u00f6kos\u00fcsteemidele ja inim\u00fchiskonnale, ei ole need v\u00f5rreldavad kolme- v\u00f5i neljakraadise globaalse soojenemise m\u00f5juga (<a data-url=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/sr15\/chapter\/spm\/\" href=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/sr15\/chapter\/spm\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">IPCC SR15\u00a0SPM<\/a>; <a data-url=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/sixth-assessment-report-working-group-3\/\" href=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/sixth-assessment-report-working-group-3\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">IPCC AR6 WGIII<\/a>). Pariisi kliimaleppe t\u00e4itmine on suur v\u00e4ljakutse. Et piirata globaalset soojenemist alla pooleteise kraadi, tuleb 21. sajandi keskpaigaks saavutada kliimaneutraalsus ehk olukord, kus kasvuhoonegaaside heide ei \u00fcleta sidumist (<a data-url=\"https:\/\/www.unep.org\/resources\/emissions-gap-report-2021\" href=\"https:\/\/www.unep.org\/resources\/emissions-gap-report-2021\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">UNEP EGR 2021<\/a>; <a data-url=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/sixth-assessment-report-working-group-3\/\" href=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/sixth-assessment-report-working-group-3\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">IPCC AR6 WGIII<\/a>). Samuti on t\u00e4htis, et elurikkust ja kliimat puudutavad eesm\u00e4rgid seatakse ja tegevused planeeritakse \u00fcheskoos m\u00f5lemat vajadust arvestades (<a data-url=\"https:\/\/www.unep.org\/resources\/making-peace-nature\" href=\"https:\/\/www.unep.org\/resources\/making-peace-nature\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">UNEP MPN 2021<\/a>). Praeguseks on selge, et riikide seatud konkreetsed kasvuhoonegaaside heitkoguste v\u00e4hendamise eesm\u00e4rgid ei ole piisavad ohtlike kliimamuutuste \u00e4rahoidmiseks.\n<\/p>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\t<span style=\"font-size:13px\"><strong>Joonis C3.1<\/strong><br>Oleme atmosf\u00e4\u00e4ri juba sedav\u00f5rd palju s\u00fcsihappegaasi lisanud, et keeruline on hoida globaalset soojenemist alla pooleteise kraadi. Hoidmaks soojenemist alla pooleteise kraadi, ei tohi me atmosf\u00e4\u00e4ri t\u00e4iendavalt paisata isegi k\u00fcmnendikku seni atmosf\u00e4\u00e4ri paisatud s\u00fcsihappegaasi kogusest.<br><em>Allikas:\u00a0<\/em>stanforddoerr (9. dets 2020). Global carbon budget bucket 2020. YouTube<br><em>Concept by Rob Jackson, Stanford University, with input from Alistair Scrutton, Future Earth. Animation by Jerker Lokrantz\/Azote.<\/em><\/span>\n<\/p>\n<p>\n\tIsegi juhul, kui maailma riigid suudavad t\u00e4ita k\u00f5ik praegu riiklikult kindlaksm\u00e4\u00e4ratud heitkoguste v\u00e4hendamise kohustused (ingl<em> nationally determined contributions<\/em>), soojeneb kliima ikkagi 2,7 kraadi (<a data-url=\"https:\/\/www.unep.org\/resources\/emissions-gap-report-2021\" href=\"https:\/\/www.unep.org\/resources\/emissions-gap-report-2021\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">UNEP EGR 2021<\/a>). Samas, kliimapoliitikata oleks heitkogused olnud eelmisel k\u00fcmnendil veelgi suuremad (<a data-url=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/sixth-assessment-report-working-group-3\/\" href=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/sixth-assessment-report-working-group-3\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">IPCC AR6 WGIII<\/a>). Siis oli inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvutempo aeglasem kui \u00fcle-eelmisel aastak\u00fcmnel (<a data-url=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/sixth-assessment-report-working-group-3\/\" href=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/sixth-assessment-report-working-group-3\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">IPCC AR6 WGIII<\/a>).\u00a0Loodetavasti aitavad \u00fcksikisikute, kogukondade, ettev\u00f5tete ning riikide \u00fchised j\u00f5upingutused tulevikus senisest kiiremini kasvuhoonegaaside heitkoguseid v\u00e4hendada.\n<\/p>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>P\u00f5his\u00f5numid<\/strong>\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\tPraegune kliimapoliitika ei ole ohtlike kliimamuutuste v\u00e4ltimiseks piisav.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n<p>\n\t<strong>Lisamaterjal<\/strong>\n<\/p>\n<p>\n\t\u00dchinenud Rahvaste Organisatsiooni keskkonnaprogrammi raportid <a data-url=\"https:\/\/www.unep.org\/resources\/emissions-gap-report\" href=\"https:\/\/www.unep.org\/resources\/emissions-gap-report\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">heitkoguste v\u00e4hendamise kohta<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aastal 1992 s\u00f5lmis enamik maailma riikidest \u00fcheskoos \u00dcRO kliimamuutuste raamkonventsiooni, mille eesm\u00e4rk on \u00e4ra hoida inimtegevuse ohtlik m\u00f5ju Maa kliimale (unfccc.int). Aastal 2016 s\u00f5lmitud Pariisi kliimaleppe eesm\u00e4rk on hoida t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonij\u00e4rgne globaalse keskmise \u00f5hutemperatuuri t\u00f5us alla kahe kraadi ja teha j\u00f5upingutusi, &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-54","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=54"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":641,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/54\/revisions\/641"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=54"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}