{"id":53,"date":"2024-04-04T08:41:31","date_gmt":"2024-04-04T05:41:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/c2-uksikisikute-ja-kogukondade-ettevotete-ning-riikide-roll-heitkoguste-vahendamisel\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:47","slug":"c2-uksikisikute-ja-kogukondade-ettevotete-ning-riikide-roll-heitkoguste-vahendamisel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/c2-uksikisikute-ja-kogukondade-ettevotete-ning-riikide-roll-heitkoguste-vahendamisel\/","title":{"rendered":"C2 \u00dcksikisikute ja kogukondade, ettev\u00f5tete ning riikide roll heitkoguste v\u00e4hendamisel"},"content":{"rendered":"

\n\t\u00dcksikisikute ja kogukondade roll<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tMeil kui \u00fcksikisikutel on v\u00f5ime oma valikute varal kasvuhoonegaaside heitkoguseid tuntavalt kahandada, eriti neil, kelle sissetulek on k\u00f5rgem nii globaalses (vt \u00fclesannet A5) kui ka riigisiseses v\u00f5rdluses (IPCC AR6 WGIII Ch5<\/a>). Kui palju ma tarbin ja kas see k\u00f5ik on vajalik? Kui energias\u00e4\u00e4stlik on mu kodu? Millist transporti kasutan? Mida ma s\u00f6\u00f6n? Kas ma oskan mingil m\u00e4\u00e4ral omale toitu kasvatada? Iga inimese panus kasvuhoonegaaside heitkoguste v\u00e4hendamisel on t\u00e4htis, kuna ainult nii suudame hoida kliima soojenemise sellisel tasemel, millega suudame kohaneda (IPCC AR6 WGII<\/a>; IPCC AR6 WGIII<\/a>). Suur osa inimestest on valmis oma harjumusi muutma, et kliima ja keskkonna olukorda parandada (EIB 2022<\/a>). \u00dcksikisiku valikutel ja harjumustel on siin m\u00e4\u00e4rav t\u00e4htsus; nende hoiakutest, v\u00e4\u00e4rtustest ja panusest s\u00f5ltub majanduse ja poliitika \u00fcmberkujundamine (IPCC AR6 WGIII, Ch 5<\/a>).\n<\/p>\n

\n\tIsikliku k\u00e4itumise kliimas\u00f5bralikuks kohandamise kaudu tunnevad paljud end v\u00f5imestatuna, v\u00f5ttes kontrolli endale k\u00e4ttesaadavate muutuste \u00fcle. Heaolu defineerimine tarbimiselt ja v\u00e4listelt n\u00e4itajatelt suhetekesksetele, sisemistele v\u00e4\u00e4rtustele on nii \u00f5nnelikkust suurendav kui ka keskkonnajalaj\u00e4lge v\u00e4hendav (vt lisa\u00fclesannet T1<\/a>). Sellisest k\u00e4itumisest on ka \u00fcldisemat kasu: oma tarbimist v\u00e4hendavad \u00fcksikisikud on teadlikumad ja n\u00f5udlikumad kodanikud, sest nad on muutuste nimel isiklikke pingutusi teinud ning innustavad ka teisi (van Vuuren jt 2018<\/a>). Samas s\u00f5ltub p\u00fchendumus \u00fcmbritsevate inimeste sarnasest k\u00e4itumisest. Eesti inimestest 67% arvab, et teeb k\u00f5ik endast s\u00f5ltuva, et kasvuhoonegaaside heitkoguseid v\u00e4hendada. Ometi arvab vaid 35%, et sama teevad ka teised (EIB 2022<\/a>). Segadust tekitab selguse puudumine, millistest muutustest on k\u00f5ige rohkem kasu, ning rohepesu (Lamb jt 2020<\/a>).\n<\/p>\n

\n\t\u00dcksikisiku tegevusest suurem m\u00f5ju on kollektiivsel tegevusel. Majandusmudeli muutumist ning tootmise-tarbimise v\u00e4hendamist toetab arvestatav hulk inimesi. Nii toetab 43% Eesti elanikest pideva majanduskasvu ootusest loobumist, 63% energiatarbimise v\u00e4hendamist ning 62% tootmise ja tarbimise v\u00e4hendamist (Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2022<\/a>). Kollektiivne tegevus heitkoguste v\u00e4hendamiseks t\u00e4hendab kogukondade moodustamist, koost\u00f6\u00f6d keskkonnas\u00e4\u00e4stlike tegevuste nimel, ringmajandusteenuste organiseerimist, aga ka aktivismi. Keskkonnaaktivismi \u00fcks olulisemaid rolle on seni olnud teadlikkuse t\u00f5stmine \u2013 protestiaktsioonide m\u00f5ju teadlikkusele on arvestatav (Thackeray jt 2020<\/a>) ja kestev (Smith 2021<\/a>). Kliimaaktivistid on suutnud m\u00f5jutada riikide poliitikat surve kaudu, mida nad avaldavad v\u00f5imulolijaile (IPCC, AR6 WGIII, Ch. 1<\/a>), aga m\u00f5jutatakse ka fossiilk\u00fctustep\u00f5hiseid ettev\u00f5tteid ja kohalikke omavalitsusi. Kollektiivsel kliimaaktivismil on ka kliima\u00e4revust v\u00e4hendav m\u00f5ju (vt lisa\u00fclesannet T2<\/a>; Schwartz jt 2022<\/a>).\n<\/p>\n

\n\tRiikide roll<\/strong>\n<\/p>\n

\n\tRiikide valitsuste k\u00e4sutuses on mitmesugused meetmed kliimamuutuste pidurdamiseks ja sellega kohanemiseks: investeerimine, maksustamine, subsideerimine jm regulatsioonid.
T\u00e4psemalt saavad riigid teha j\u00e4rgmist (Maslin 2021<\/a>):\n<\/p>\n