\n\tMargit Keller
Sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor, PhD
Tartu \u00dclikooli\u00a0kestliku arengu keskuse juhataja
Tartu \u00dclikool\n<\/p>\n
\n\tInimkond on viimase ca 250 aasta jooksul l\u00e4binud arengu, mida nimetatakse Esimeseks Suureks Siirdeks. Seda iseloomustavad p\u00f5him\u00f5tted nagu looduse kasutamine ressursina inimese heaolu nimel, lineaarmajandus, majanduskasvu v\u00e4\u00e4rtustamine ning masstarbimine. Praegust ajaj\u00e4rku, mil inimese tegevus m\u00f5jutab pea k\u00f5iki s\u00fcsteeme planeedil Maa, kutsutakse Antropotseeni ajastuks. Sellele ajastule on omased kaks peamist probleemide kimpu: looduskeskkonna kriis (nt kliimakriis, elurikkuse kadu jpm) ning suur sotsiaalne ebav\u00f5rdsus nii globaalselt riikide vahel kui paljude riikide sees. Kuigi Eesti on v\u00e4ike, on keskmise Eesti elaniku keskkonnajalaj\u00e4lg \u00fche inimese kohta murettekitavalt suur: tarbime 3,8 korda \u00fcle planeedi taluvuspiiri.<\/p>\n
Kestlik areng on see, mille poole inimkond p\u00fc\u00fcdleb nn Teise Suure Siirde k\u00e4igus. Eesm\u00e4rk on p\u00fcsida planeedi \u00f6koloogilistes taluvuspiirides (millest mitmed on juba \u00fcletatud) ning sotsiaalse \u00f5igluse suurendamine. Kestliku arengu definitsiooni j\u00e4rgi on vaja otsida tasakaalu inimese heaolu, looduskeskkonna hoidmise ja taastamise ning majanduse arengu vahel. Ilmselgelt on see v\u00e4ga keeruline \u00fclesanne, k\u00f5ikide \u00dcRO kestliku arengu eesm\u00e4rkide (sustainable development goals<\/em>) saavutamine aastaks 2030 ei ole soovitud kujul v\u00f5imalik.<\/p>\n Inimese k\u00e4itumist ei saa kujundada vaid teadlikkust suurendades, sest inimene tegutseb keerukates sotsio-tehnilistes ja sotsiaal-\u00f6koloogilistes s\u00fcsteemides, mis samuti tema elulaadi m\u00f5jutavad (argielu suunab n\u00e4iteks see, missugune on pakkumine poodides, kuidas toimib \u00fchistransport, mis maksab elekter ning kus asuvad laste koolid ja huviringid). Iga\u00fche vaba valiku ruum on \u00fcsna piiratud. Niisiis, ainult paremate teadmiste p\u00f5hjal oma igap\u00e4evaelu t\u00e4iesti kestlikuks \u00fcmber vormida on sageli pea v\u00f5imatu \u00fclesanne. Sellele vaatamata on ka m\u00f5tteviisi muutmine oluline, sh laste ning noorte koolitamine selle kohta, mis on kliimakriis ja kuidas seda leevendada ning sellega kohaneda. Selle jaoks on muuhulgas tarvis ka \u00fchiskonna ja selles olevate s\u00fcsteemide (nt energeetika, toidutootmine ja m\u00fc\u00fck, transport, haridus, meditsiin jne) toimimist m\u00f5ista ning anal\u00fc\u00fcsida neid \u00fchiskondlikke, kultuurilisi ja ka materiaalsed ja biof\u00fc\u00fcsikalisi tegureid, mis inimese k\u00e4itumisele oma j\u00e4lje j\u00e4tavad. \u00dchiskonnateadlased on veendunud ka selles, et ainult uutest tehnoloogiatest ei piisa, vaid kliimakriisiga toime tulemiseks on vaja p\u00f5hjalikku \u00fchiskonnakorralduse muutust (vt lisaks ka T\u00dc kestliku arengu keskuse teadlaste kirjutist kliimakriisist ja\u00a0Eestist SIIT<\/a><\/strong>).<\/p>\n Siin on esitatud k\u00fcsimused, millele v\u00f5iks m\u00f5elda ettekande vaatamise eelselt ja j\u00e4rgselt.\n<\/p>\n \n\t<\/p>\n\t1. Mida t\u00e4hendab kestlik areng?
2. Missugused p\u00f5him\u00f5tted on iseloomulikud Esimesele Suure Siirdele ehk n\u00fc\u00fcdisaegsete t\u00f6\u00f6stuslike \u00fchiskondade arengule viimase ca 250 a jooksul?
3. Millised tegurid m\u00f5jutavad inimese k\u00e4itumist veel peale tema enda teadmiste ja hoiakute?
\n<\/h4>\n