{"id":49,"date":"2024-04-04T08:41:31","date_gmt":"2024-04-04T05:41:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/b5-kliimamuutused-ohustavad-inimuhiskonda\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:47","slug":"b5-kliimamuutused-ohustavad-inimuhiskonda","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/b5-kliimamuutused-ohustavad-inimuhiskonda\/","title":{"rendered":"B5 Kliimamuutused ohustavad inim\u00fchiskonda"},"content":{"rendered":"

\n\tKuidas v\u00f5ib kliimamuutustest tingitud loodush\u00fcvede k\u00e4ttesaadavuse v\u00e4henemine p\u00f5hjustada kliimar\u00e4nnet? Kas tead selliseid n\u00e4iteid l\u00e4hemast ja kaugemast ajaloost?\n<\/h4>

Kuigi temperatuurit\u00f5us on k\u00f5ige suurem Arktikas ja poolustele l\u00e4hemal \u00fcldisemalt, siis miks on kliimamuutustest rohkem ohustatud inimesed Aafrikas, L\u00f5una-Aasias ja Vaikse ookeani regioonis?
\n\n<\/p>

\n\tKliimamuutustest tingituna v\u00f5ivad mitmetes piirkondades kaduda inim\u00fchiskonna jaoks sobilikud tingimused (IPCC AR6 WGII<\/a>, Xu jt 2019<\/a>, Vanos jt 2023<\/a>). Ressursiintensiivsemat toitu n\u00f5udva kasvava rahvastiku t\u00f5ttu suureneb \u00fcleilmne toidu ja joogivee vajadus: v\u00f5rreldes 2005. aastaga kasvab toidun\u00f5udlus 2050. aastaks rohkem kui poole v\u00f5rra (FAO 2018<\/a>). Aga kliimamuutused v\u00e4hendavad juba praegu toidu ja joogivee k\u00e4ttesaadavust, seda eriti madalamatel laiuskraadidel. Muldade h\u00e4vimine, saagikuse langus, p\u00f5llumaade k\u00f5rbestumine ja loomakarjade hukkumine tabavad k\u00f5ige valusamalt Aafrikat, aga v\u00e4ga haavatavad on ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnad (FAO 2018<\/a>). Soojenemine ja pikaajalised p\u00f5uad kahandavad nii joogivee varusid kui ka viljaka mullaga maafondi. Kliimamuutustega kaasnevad paduvihmad ja \u00fcleujutused v\u00f5ivad saastata joogivett ning temperatuuri t\u00f5us mageveekogudes v\u00f5ib t\u00f5sta haigustekitajate hulka vees (IPCC AR6 WGII<\/a>). Merevee taseme t\u00f5usuga v\u00f5ib soolane vesi tungida magedatesse veekogudesse ja kaevudesse. Kliimamuutustest tingitud toidu ning joogivee nappus, merevee t\u00f5us jm v\u00f5ib sundida 2050. aastaks \u00fcle 200 miljoni inimese kodust lahkuma (Maailmapank 2021<\/a>). Suurim r\u00e4nne toimub Sahara-taguses Aafrikas ja L\u00f5una-Aasias (Maailmapank 2021<\/a>).<\/p>\n

Kliimamuutuste t\u00f5ttu sagenevad ja tugevnevad \u00e4\u00e4rmuslikud ilmaolud m\u00f5jutavad ka taristut, seejuures kannatab eriti mere\u00e4\u00e4rsete (\u00fcleujutused) ning m\u00e4giasulate taristu (muutused veeringes, \u00fcleujutused, maalihked) (IPCC AR6 WGII\u00a0SPM<\/a>). Muutused veeringes ja liustikes kahjustavad paljude asulate veevarustust (IPCC AR6 WGII<\/a>). \u00dcleujutused ja maalihked h\u00e4irivad transpordiv\u00f5rke ning elektris\u00fcsteeme (IPCC AR6 WGII<\/a>). Arvestada tuleb ka \u00e4\u00e4rmuslike ilmaolude puhul tekkivate liitriskidega, n\u00e4iteks v\u00f5ivad tormidega kaasneda \u00fcleujutused ja tugevad tuuled. Kliimamuutustel on juba praegu arvestatav m\u00f5ju inimeste f\u00fc\u00fcsilisele ja vaimsele tervisele, sest esineb rohkem \u00e4\u00e4rmuslikke ilma- ja kliimas\u00fcndmusi, millega seoses kaovad elatusallikad ja v\u00e4heneb toiduturvalisus. Samav\u00f5rd nimetatutega m\u00f5jutab tervist otsene mure tuleviku p\u00e4rast (IPCC AR6 WGII<\/a>, vt ka t\u00e4iendav \u00fclesanne T2).<\/p>\n

Kuigi kliimamuutused j\u00e4tavad tugevama pitseri ekvaatoril\u00e4hedastes piirkondades, m\u00f5jutavad kliimamuutused ka meid Eestis ja Euroopas. Mereveetase t\u00f5useb ja seda ka L\u00e4\u00e4nemeres (Euroopa Keskkonnaagentuur 2024<\/a>).\u00a0Euroopas on ohus l\u00e4\u00e4nepoolsete alade rannikupiirkonnad ja lammid, sest merepinna t\u00f5usu ja tormiajude v\u00f5imaliku sagenemise t\u00f5ttu suureneb nende \u00fcleujutusrisk (Euroopa Keskkonnaagentuur 2017<\/a>). Juba praegu p\u00f5hjustavad sagenenud kuumalained Euroopas k\u00fcmneid tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid (Euroopa Keskkonnaagentuur 2017<\/a>).\n<\/p>\n

\n\tKa Eestis suurendavad kliimamuutustest p\u00f5hjustatud sagenenud ja tugevnenud kuumalained enneaegsete surmade arvu. Samuti ohustavad \u00fcleujutused infrastruktuuri (Kliimamuutustega kohanemise arengukava<\/a>). Kliimamuutused suurendavad ka p\u00f5llusaagi h\u00e4vimise ohtu. \u00dcks p\u00f5hjuseid selleks v\u00f5ib olla kliimamuutustest p\u00f5hjustatud kevadine p\u00f5uasuse kasv. Kuigi p\u00f5uaindeksite aegridade (1951\u20132015) uuringus on suured erinevused jaamade trendides ja selgeid trende kogu Eesti kohta pole, on siiski n\u00e4htav p\u00f5uasuse kasv aprillis Ida-Eestis (Jaagus ja Aasa 2018<\/a>). Koos lumekatte v\u00e4henemisega (Viru ja Jaagus 2019<\/a>) kahandab kevadine p\u00f5uasus mullavee varusid, mis m\u00e4\u00e4ravad \u00e4ra taimede kasvutingimused vegetatsiooniperioodi algul (Tammets, 2012<\/a>).\n<\/p>\n

\n

\n\t\tP\u00f5his\u00f5numid<\/strong>\n\t<\/p>\n