{"id":48,"date":"2024-04-04T08:41:31","date_gmt":"2024-04-04T05:41:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/b4-kliimamuutused-vahendavad-loodushuvede-kattesaadavust\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:47","slug":"b4-kliimamuutused-vahendavad-loodushuvede-kattesaadavust","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/b4-kliimamuutused-vahendavad-loodushuvede-kattesaadavust\/","title":{"rendered":"B4 Kliimamuutused v\u00e4hendavad loodush\u00fcvede k\u00e4ttesaadavust"},"content":{"rendered":"

\n\tMis on loodush\u00fcved? Milliseid loodush\u00fcvesid kasutad ja kuidas? Kuidas inimtegevus ja kliimamuutused neid loodush\u00fcvesid m\u00f5jutavad?
\n<\/h4>\n

\n\tLoodush\u00fcved ehk \u00f6kos\u00fcsteemiteenused on meie heaolu s\u00e4ilimiseks vajalikud h\u00fcved, mida \u00f6kos\u00fcsteemilt pidevalt saame. Nende hulka kuuluvad toit, vesi ja looduslike materjalidega varustatus, aineringed, fotos\u00fcntees, puhas \u00f5hk, looduses viibimise v\u00f5imalus jpm. Ilma nendeta on meie eksisteerimine keeruline v\u00f5i v\u00f5imatu. Laiemalt m\u00f5istame \u00f6kos\u00fcsteemiteenuste all sotsiaal-majanduslikku kontseptsiooni, mille loomise eesm\u00e4rk oli elurikkuse kao peatamine (Millennium Ecosystem Assessment MEA, 2005<\/a>). \u00d6kos\u00fcsteemi moodustavad omavahel keerukate suhete kaudu seotud elusorganismid ja neid \u00fcmbritsev keskkond. Kui me enda majandustegevuse k\u00e4igus neid suhteid v\u00f5i \u00fcmbritsevat keskkonda muudame, siis sattuvad surve alla ka meie heaoluks ja eksisteerimiseks h\u00e4davajalikud \u00f6kos\u00fcsteemiteenused (joonis B4.1<\/strong>).\n<\/p>\n

\n\t\"Inimese\n<\/p>\n

\n\tJoonis B4.1.<\/strong> Kliimas\u00fcsteemi viis komponenti on k\u00f5ik omavahel seotudInimese heaolu seos \u00f6kos\u00fcsteemiteenustega (\u00d6ST) ning \u00d6ST klassifikatsioonid.<\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00d6kos\u00fcsteemiteenuste kaudu kirjeldatakse looduse pakutavate h\u00fcvede majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust. Kui arvestame sellega, et loodus on meie majanduse alus, saame teha palju sisukamaid ja kaalutletumaid majandamisotsuseid ning hinnata l\u00fchiajalise majanduskasu ja loodusele tehtava kahju vahekorda (IPBES 2019<\/a>). Niisugune l\u00e4henemine aitab m\u00f5ista, et praegune majanduse ja heaolu kasv tuleb suuresti looduse arvelt. \u00d6kos\u00fcsteemiteenustel ei ole hinda, aga neil on majanduslik v\u00e4\u00e4rtus, mida on v\u00f5imalik kaudsete meetodite abil leida. On oluline m\u00f5ista, et selle kaudu kirjeldame pelgalt looduse kasutusv\u00e4\u00e4rtust. Veelgi olulisem on looduse isev\u00e4\u00e4rtus \u2013 loodus on v\u00e4\u00e4rtuslik olenemata selle ainelisest v\u00f5i mitteainelisest kasust meie jaoks.\n<\/p>\n

\n\tEhkki inimkonna heaolu on otseselt seotud \u00f6kos\u00fcsteemi toimimisega, ei arvesta praegusaja tarbimis\u00fchiskond \u00f6kos\u00fcsteeme elu s\u00e4ilimise alusena, mis seab ohtu loodush\u00fcvede s\u00e4ilumise tulevastele inimp\u00f5lvedele. Inimeste majandustegevusel on \u00f6kos\u00fcsteemile seet\u00f5ttu sageli otsene kahjulik m\u00f5ju, n\u00e4iteks elukeskkondi h\u00e4vitades ja saastades. Inimkonnal on aga ka kaudne m\u00f5ju \u00f6kos\u00fcsteemidele, n\u00e4iteks kliimamuutuste kaudu. Juba praeguseks on kliimamuutused olulisel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutanud \u00f6kos\u00fcsteeme ja nende pakutavaid teenuseid. N\u00e4iteks on kliimamuutuste tagaj\u00e4rjel toimunud suured muutused magevee\u00f6kos\u00fcsteemides. Seet\u00f5ttu on oht kaotada meile vajalikke \u00f6kos\u00fcsteemiteenuseid \u2013 vee looduslik puhastumine, aineringete toimimine ja paljude liikide elupaigad.\n<\/p>\n

\n\tKuna kliimamuutused on kaasa toonud sademere\u017eiimi muutused, on ohtu sattunud puhta joogivee k\u00e4ttesaadavus. Meie laiuskraadil on v\u00e4ga olulised talvised, lumena langenud sademed ning kevadine suurvesi. Viimasel k\u00fcmnendil on soojad talved kaasa toonud kevadise suurvee v\u00e4henemise. Kui veevaesele kevadele j\u00e4rgneb p\u00f5uane ja kuiv suvi ning s\u00fcgis, on tulemuseks alanev p\u00f5hjaveetase ning kahanev veetase j\u00e4rvedes ning veehoidlates.\n<\/p>\n

\n\tM\u00f5tle, mis on \u00f6kos\u00fcsteemi teenuste kontseptsiooni puudus. Kuidas \u00f6kos\u00fcsteemi kui teenusepakkujana m\u00f5testamine muudab meie m\u00f5tlemist loodusest? Missugused v\u00f5iksid olla muud keskkonda veelgi enam hoida aitavad viisid loodusest m\u00f5tlemiseks?
\n<\/h4>\n
\n

\n\t\tP\u00f5his\u00f5numid<\/strong>\n\t<\/p>\n