{"id":47,"date":"2024-04-04T08:41:30","date_gmt":"2024-04-04T05:41:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/b3\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:47","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:47","slug":"b3","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/b3\/","title":{"rendered":"B3 Kliimamuutused v\u00e4hendavad elurikkust"},"content":{"rendered":"

\n\tMillised inimtekkelised tegurid m\u00f5jutavad elusloodust? Missugune on kliimamuutuste roll elurikkuse v\u00e4henemisel?
\n<\/h4>\n

\n\tOleme Maa loodust oluliselt kahjustanud. Globaalselt on inimesed \u00fchel v\u00f5i teisel moel \u00fcmber kujundanud 75% maismaapinnast ning 66% maailmamerest (IPBES 2019<\/a>, joonis S1.1<\/strong>). Ligikaudu iga kaheksas liik ehk miljon taime- ja loomaliiki on inimtegevuse m\u00f5ju, sh kliimamuutuste t\u00f5ttu, v\u00e4ljasuremisohus: n\u00e4iteks on ohus 41% kahepaiksetest ja 39% mereimetajatest (IPBES 2019<\/a>). Ka elurikkus Euroopas ja Eestis on selges langustrendis (IPBES 2018<\/a>). 27 aastaga kaotasid Saksamaa looduskaitsealad enam kui 75% lendavatest putukatest (Hallmann jt 2017<\/a>). Eesti maastikest on viimase 70 aastaga kadunud 95% niidukooslustest (Kukk ja Kull 1997<\/a>) ja v\u00e4ljasuremisohus on 20% k\u00f5igist liikidest. \u00dcleilmne liikide v\u00e4ljasuremine toimub praegu v\u00e4hemalt sada korda kiiremini v\u00f5rreldes loodusliku v\u00e4ljasuremise fooniga viimase 10 miljoni aasta jooksul.\n<\/p>\n

\n\tElurikkuse kadu p\u00f5hjustavad j\u00e4rgnevad inimtekkelised m\u00f5jutegurid: (1) maakasutuse muutus ja sellest tulenev elupaikade kadu, nende kvaliteedi kahanemine ja fragmenteerumine; (2) invasiivsete v\u00f5\u00f5rliikide levik; (3) saaste, sh p\u00f5llumajanduskemikaalid; (4) looduslike ressursside \u00fclekasutus, sh \u00fclep\u00fc\u00fck, metsade raadamine, muldade degradatsioon, \u00fclek\u00fcttimine; (5) kliimamuutused. Neist teguritest on seni olnud k\u00f5ige ulatuslikuma m\u00f5juga maakasutusmuutusest tingitud elupaikade kadu. Aga kliimamuutused on t\u00f5usmas elupaikade h\u00e4vimise k\u00f5rval suurimaks elurikkuse kao p\u00f5hjuseks (IPBES 2019<\/a>; Newbold, 2018<\/a>).\n<\/p>\n

\n\tKliimamuutused m\u00f5jutavad otseselt elusloodust ja v\u00f5imendavad teisi eelmainitud elurikkust v\u00e4hendavaid m\u00f5jutegureid. Kliimamuutused muudavad liikidele olulisi keskkonnatingimusi nagu temperatuur ja sademete hulk. Kuna k\u00f5ik \u00f6kos\u00fcsteemid ja nendega seotud liigid on kohanenud teatavate keskkonnatingimustega, nihkuvad v\u00f5i kaovad koos muutuva kliimaga ka \u00f6kos\u00fcsteemidele ja liikidele sobivad tingimused. Kliimamuutused m\u00f5jutavad nii loodust kui ka loodusega tugevalt seotud majandusvaldkondi, nagu toidutootmine, metsandus ja kalandus. Teisis\u00f5nu v\u00e4hendab elurikkuse kadu loodush\u00fcvede k\u00e4ttesaadavust ja kahjustab meid endid. Elurikkuse hoidmine ning eluslooduse s\u00fcsinikuvaru taastamine ja hoidmine on \u00fchtlasi ka \u00fcks lahendustest kliimamuutuste piduramisel ja peatamisel.\n<\/p>\n

\n

\n\t\tP\u00f5his\u00f5numid<\/strong>\n\t<\/p>\n