{"id":45,"date":"2024-04-04T08:41:30","date_gmt":"2024-04-04T05:41:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/b1-maa-kliima-tulevik\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:48","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:48","slug":"b1-maa-kliima-tulevik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/b1-maa-kliima-tulevik\/","title":{"rendered":"B1 Maa kliima tulevik"},"content":{"rendered":"

\n\tTuleviku kliima<\/strong>
\n<\/h3>\n

\n\tEnne teksti lugemist kirjelda, missugused muutused Maa kliimas v\u00f5ivad meid sel sajandil ees oodata! Missugustes muutustes oled kindel ja mis tundub pigem kuulujutuna? Kust otsiksid t\u00e4psemat infot?
\n<\/h4>\n

\n\tV\u00f5rreldes t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonieelse ajaga t\u00f5useb selle sajandi l\u00f5puks keskmine \u00f5hutemperatuur poolteist kuni neli ja pool kraadi (IPCC AR6 WGI Ch4<\/a>). Kui palju t\u00e4pselt kliima soojeneb, s\u00f5ltub meist endist ehk kasvuhoonegaaside heitkogustest. V\u00e4ga paljude muutuste ulatus kliimas\u00fcsteemis s\u00f5ltub otseselt globaalse soojenemise tugevusest. Mida tugevam soojenemine, seda tugevamad ja sagedasemad on kuumalained, paduvihmad ja p\u00f5uad (IPCC AR6 WGI Ch11<\/a>). Atmosf\u00e4\u00e4ri veeringe intensiivistumine toob kaasa sajuhulga kasvu sademeterohketes piirkondades ja sajuhulga kahanemise kuivades piirkondades (IPCC AR6 WGI Ch8<\/a>).\n<\/p>\n

\n\tGlobaalne merevee tase t\u00f5useb kasvuhoonegaaside heitkoguseid v\u00e4hendamata selle sajandi l\u00f5puks ligikaudu poolteist meetrit. Tugevama soojenemisega kasvab t\u00f5en\u00e4osus \u00fcletada kliimas\u00fcsteemi kriitilisi piire ehk murdepunkte, misj\u00e4rel muutuvad paljud protsessid looduses p\u00f6\u00f6rdumatult (IPCC AR6 WGI<\/a>). V\u00f5imalikud murdepunktid on Antarktika j\u00e4\u00e4kilbi osaline sulamine ja rohkem kui 15-meetrine globaalse veetaseme t\u00f5us \u00fclej\u00e4rgmise sajandi l\u00f5puks, suured muutused ookeanivee- ja \u00f5huringluses ning vihmametsade h\u00e4vimine (IPCC AR6 WGI<\/a>). V\u00f5imalik murdepunkt on ka igikeltsa sulamine, millega vabanevad pinnasest kasvuhoonegaasid s\u00fcsihappegaas ja metaan. Metaan on seejuures s\u00fcsihappagaasist enam kui k\u00fcmme korda suurema kliimat soojendava m\u00f5juga kasvuhoonegaas. Murdepunktide \u00fcletamine p\u00f5hjustab p\u00f6\u00f6rdumatuid muutusi, mille olemust ja m\u00f5ju \u00fclej\u00e4\u00e4nud kliimas\u00fcsteemile me ei oska isegi l\u00f5puni ette n\u00e4ha.\n<\/p>\n

\n

\n\t\tP\u00f5his\u00f5numid<\/strong>\n\t<\/p>\n