{"id":44,"date":"2024-04-04T08:41:30","date_gmt":"2024-04-04T05:41:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/a6-kliima-tulevik-soltub-meist-endist\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:48","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:48","slug":"a6-kliima-tulevik-soltub-meist-endist","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/a6-kliima-tulevik-soltub-meist-endist\/","title":{"rendered":"A6 Kliima tulevik s\u00f5ltub meist endist"},"content":{"rendered":"

\n\tMaa kliima tulevik s\u00f5ltub k\u00f5ige enam meie k\u00e4itumisest ja valikutest. Oluline on \u00fchelt poolt see, kuidas me oma majandust korraldame, energiat ja toitu toodame, muldi ja metsi majandame, kui energias\u00e4\u00e4stlikes majades elame, milliseid transpordivahendeid kasutame, poliitilisel tasandil muutusi n\u00f5uame ja kui palju me \u00fcldse loodusressursse kasutame. Teiselt poolt on oluline ka see, mis m\u00e4\u00e4ral me elusloodust hoiame ja taastame. Mida rohkem kasvuhoonegaase inimtegevus atmosf\u00e4\u00e4ri lisab, seda tugevam on kliima soojenemine (joonis A6.1). Sarnaselt kasvuhoonegaaside heitkogustega s\u00f5ltub \u00f6kos\u00fcsteemide seisund meie k\u00e4itumisest: tootmis- ja tarbimisviisidest, rahvastikumuutustest jne. Teadlased on hinnanud, kui palju inimkond t\u00f5en\u00e4oliselt 21. sajandi jooksul veel kasvuhoonegaase atmosf\u00e4\u00e4ri paiskab (IPCC AR6 WGI<\/a>). Selle p\u00f5hjal on kliimateadlased koostanud kliimaprognoosid inimk\u00e4itumise eri stsenaariumide ehk kasvuhoonegaaside heitkoguste jaoks (IPCC AR6 WGI Ch4<\/a>).<\/p>\n

K\u00f5ige optimistlikum stsenaarium eeldab, et saavutame kiiresti olukorra, kus me enam kasvuhoonegaase atmosf\u00e4\u00e4ri summaarselt ei lisa. See t\u00e4hendaks, et suudame veel sel aastak\u00fcmnel kasvuhoonegaaside heitkoguseid v\u00e4hendada rohkem kui poole v\u00f5rra (IPCC AR6 WGIII Ch3<\/a>). Paraku ei ole seda enam realistlik saavutada, kuna heitkogused j\u00e4tkavad kasvu (UNEP 2022<\/a>). K\u00f5ige pessimistlikum stsenaarium eeldab, et kasvuhoonegaaside heitkogused aina kasvavad ehk meil ei \u00f5nnestu heitkoguseid \u00fcldse v\u00e4hendada. \u00dclej\u00e4\u00e4nud stsenaariumid j\u00e4\u00e4vad nende kahe vahele. Niisuguseid heitkogustest s\u00f5ltuvaid kliimaprognoose kutsutakse kliimaprojektsioonideks (IPCC s\u00f5nastik<\/a>).\n<\/p>\n

\n\tKliimaprojektsioonid<\/strong>
\n<\/h3>\n

\n\tKliimamuutustest s\u00fcgavalt huvitatud \u00f5pilane \u00dclle on leidnud veebilehe https:\/\/myclimatefuture.info\/<\/a> ja uurib n\u00fc\u00fcd sinult, mis on p\u00f5him\u00f5tteline erinevus tugeva soojenemise (ingl high warming) ja kliimalubaduste t\u00e4itumise (ingl climate promises) stsenaariumi vahel? Kuidas \u00dcllele erinevust selgitaksid?
\n<\/h4>\n

\n\t\"Prognoositav\n<\/p>\n

\n\tJoonis A6.1.<\/strong> Prognoositav temperatuurimuutus
Globaalse soojenemise ulatus sajandi l\u00f5puks s\u00f5ltub v\u00e4ga olulisel m\u00e4\u00e4ral inimkonna valikutest ehk inimtekkelistest kasvuhoonegaaside heitkogustest. \u00dclemisel\u00a0pildil on aluspinnal\u00e4hedase \u00f5hutemperatuuri muutus sajandi l\u00f5puks juhul, kui heitkoguseid \u00f5nnestub kiiresti v\u00e4hendada. Ja alumisel\u00a0juhul, kui heidet v\u00e4hendada ei \u00f5nnestu (IPCC AR5 SYR).
Allikas: https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/ar5\/syr\/summary-for-policymakers\/<\/em><\/span>\n<\/p>\n

\n

\n\t\tP\u00f5his\u00f5numid<\/strong>\n\t<\/p>\n