{"id":43,"date":"2024-04-04T08:41:30","date_gmt":"2024-04-04T05:41:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/a5-kasvuhoonegaaside-heite-tekketegurid\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:48","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:48","slug":"a5-kasvuhoonegaaside-heite-tekketegurid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/a5-kasvuhoonegaaside-heite-tekketegurid\/","title":{"rendered":"A5 Kasvuhoonegaaside heite tekketegurid"},"content":{"rendered":"<p>\n\tSuurem osa inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitest p\u00e4rineb fossiilk\u00fctustest (joonis A5.1). V\u00e4iksem osa p\u00e4rineb p\u00f5llumajandusest, j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusest, inimtegevuse m\u00f5just maakasutusele ja tsemendi tootmisest (<a data-url=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/ar6\/wg3\/\" href=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/ar6\/wg3\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">IPCC AR6 WGIII Ch2<\/a>). Praegu toodame globaalselt umbes 85% energiast fossiilk\u00fctustest, peamiselt kivis\u00f6est, naftast ja maagaasist. Maailma rahvastiku ning majanduse kasv on toonud kaasa energiatarbimise kasvu, mis on p\u00f5hjustanud kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu (<a data-url=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/ar6\/wg3\/\" href=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/ar6\/wg3\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">IPCC AR6 WGIII Ch2<\/a>; joonis A5.1). Maailma rahvaarv on 150 aastaga umbes kuuekordistunud ja tarbime ligi kaksk\u00fcmmend korda rohkem energiat kui 150 aastat tagasi. Samas ei ole rahvaarvu kasv kasvuhoonegaaside heitkogustele mitte igal pool sama m\u00f5juga: madalama sissetulekuga piirkondade emissioon moodustab ainult v\u00e4ikse osa globaalsetest heitkogustest. Kui keskmise aafriklase s\u00fcsihappegaasi heide on aastas 1,1 tonni aastas, siis keskmise p\u00f5hjaameeriklase panus on 17,6 tonni, keskmise eurooplase oma aga 7,6 tonni (<a data-url=\"https:\/\/ourworldindata.org\/co2-by-income-region\" href=\"https:\/\/ourworldindata.org\/co2-by-income-region\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Our World in Data<\/a>). Teisis\u00f5nu, m\u00e4\u00e4ravam on inimeste elustiil kui nende hulk.\n<\/p>\n<p>\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2200\" height=\"1303\" class=\"alignnone wp-image-217\" style=\"width: 400px;height: 237px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_abc_a5.1.jpg\" title=\" \" alt=\"Globaalne aastane s\u00fcsihappegaasi heitkogus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_abc_a5.1.jpg 2200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_abc_a5.1-300x178.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_abc_a5.1-1024x606.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_abc_a5.1-768x455.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_abc_a5.1-1536x910.jpg 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_abc_a5.1-2048x1213.jpg 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_abc_a5.1-1920x1137.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2200px) 100vw, 2200px\"><br><span style=\"font-size:13px\"><strong>Joonis A5.1. <\/strong>Globaalne aastane s\u00fcsihappegaasi heitkogus<br><em>Antropogeense s\u00fcsihappegaasi heitkogused erinevatest allikatest aastatel 1850 kuni 2021. Suurem osa inimtekkelisest s\u00fcsihappegaasist p\u00e4rineb fossiilk\u00fctustest.<br>Allikas: <\/em><a data-url=\"https:\/\/robbieandrew.github.io\/GCB2022\/PNG\/s85_2022_Total_Emissions_by_source.png\" href=\"https:\/\/robbieandrew.github.io\/GCB2022\/PNG\/s85_2022_Total_Emissions_by_source.png\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/robbieandrew.github.io\/GCB2022\/PNG\/s85_2022_Total_Emissions_by_source.png<\/a><\/span>\n<\/p>\n<h3>\n\t<strong>Heidete tekketegurid<\/strong><br>\n<\/h3>\n<h4>\n\t2021. aasta globaalne inimtekkeline s\u00fcsihappegaasi heide olid 37,12 miljardit tonni ehk 4,69 tonni inimese kohta. Arvuta, mis oleks globaalne emissioon, kui k\u00f5ik (7,91 miljardit inimest 2021. aastal) emiteerinuks sama palju kui keskmine eestlane (7,86 tonni CO<sub>2<\/sub> inimese kohta aastas) ja milline oleks globaalne emissioon, kui k\u00f5ik emiteeriks sama palju kui keskmine etiooplane (0,15 tonni CO<sub>2<\/sub> inimese kohta aastas). Millest v\u00f5ib nii suur erinevus olla tingitud? Mida see erinevus v\u00f5iks t\u00e4hendada globaalse kliimapoliitika v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisele?<br>\n<\/h4>\n<blockquote>\n<p>\n\t\t<strong>P\u00f5his\u00f5numid<\/strong>\n\t<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t\tInimtekkelised kasvuhoonegaasid p\u00e4rinevad peamiselt fossiilk\u00fctustest.\n\t\t<\/li>\n<li>\n\t\t\tEnergiatootmise ja -tarbimise kasv on vedanud inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste kasvu.\n\t\t<\/li>\n<\/ul>\n<\/blockquote>\n<p>\n\t<strong>Lisamaterjal<\/strong>\n<\/p>\n<h4>\n\tTutvu\u00a0<a data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=x1SgmFa0r04\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=x1SgmFa0r04\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">NASA Goddardi animatsiooniga<\/a>\u00a0s\u00fcsihappegaasi ringk\u00e4igu kohta atmosf\u00e4\u00e4ris!<br>\n<\/h4>\n<p>\n\t<a data-url=\"https:\/\/kliimaministeerium.ee\/rohereform-kliima\/kasvuhoonegaasid\" href=\"https:\/\/kliimaministeerium.ee\/rohereform-kliima\/kasvuhoonegaasid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kasvuhoonegaasid Eestis<\/a>\n<\/p>\n<p><a data-url=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/ar6\/wg3\/downloads\/report\/IPCC_AR6_WGIII_Chapter_02.pdf\" href=\"https:\/\/www.ipcc.ch\/report\/ar6\/wg3\/downloads\/report\/IPCC_AR6_WGIII_Chapter_02.pdf\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">IPCC AR6 WGIII Ch2<\/a><br>Globaalse s\u00fcsinikueelarve <a data-url=\"https:\/\/globalcarbonatlas.org\/\" href=\"https:\/\/globalcarbonatlas.org\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">atlas<\/a><\/p>\n<p>\n\t\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Suurem osa inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitest p\u00e4rineb fossiilk\u00fctustest (joonis A5.1). V\u00e4iksem osa p\u00e4rineb p\u00f5llumajandusest, j\u00e4\u00e4tmek\u00e4itlusest, inimtegevuse m\u00f5just maakasutusele ja tsemendi tootmisest (IPCC AR6 WGIII Ch2). Praegu toodame globaalselt umbes 85% energiast fossiilk\u00fctustest, peamiselt kivis\u00f6est, naftast ja maagaasist. Maailma rahvastiku ning majanduse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-43","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=43"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":652,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/43\/revisions\/652"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=43"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}