{"id":42,"date":"2024-04-04T08:41:30","date_gmt":"2024-04-04T05:41:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/a4-kliima-soojenemine-inimtekkeline\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:48","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:48","slug":"a4-kliima-soojenemine-inimtekkeline","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/a4-kliima-soojenemine-inimtekkeline\/","title":{"rendered":"A4 Kliima soojenemine on inimtekkeline"},"content":{"rendered":"

\n\tKliima soojenemise inimtekkelisus<\/strong>
\n<\/h3>\n

\n\tKuidas v\u00f5rdleksid looduslike tegurite t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonij\u00e4rgset kliimam\u00f5ju inimtegevuse m\u00f5juga? Milliseid andme- ja infoallikaid kasutaksid j\u00e4rele uurimiseks? Kas loodusliku ja inimtegevuse kliimat soojendava m\u00f5ju tugevus v\u00f5ib olla samas suurusj\u00e4rgus?
\n<\/h4>\n

\n\tT\u00f6\u00f6stusrevolutsioonij\u00e4rgse kliima soojenemise peamiseks p\u00f5hjustajaks oleme meie, inimesed (joonis A4.1). T\u00e4psemalt meie tegevused, mille tagaj\u00e4rjel satub atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhoonegaase: t\u00f6\u00f6stus, p\u00f5llumajandus, transport, ehitustegevus jm. Looduslike tegurite t\u00f6\u00f6stusrevolutsioonij\u00e4rgne kliimam\u00f5ju on v\u00e4hem kui k\u00fcmnendik inimtegevuse kliimam\u00f5just (joonis A4.1; IPCC AR6 WGI Ch7<\/a>). Kasvuhoonegaasid nagu s\u00fcsihappegaas, metaan, dil\u00e4mmastikoksiid ja osoon neelavad soojuskiirgust ja soojendavad seel\u00e4bi Maa kliimat (joonis A1.2). Lisades atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhoonegaase, soojeneb kliima, kuni maailmaruumi kiiratav soojusenergia hulk saab taas v\u00f5rdseks neelduva p\u00e4ikesekiirguse hulgaga. Me teame, kasutatud fossiilk\u00fctuste koguste ja kasvuhoonegaaside atmosf\u00e4\u00e4rikontsentratsioonide muutuste j\u00e4rgi, kui palju kasvuhoonegaase oleme atmosf\u00e4\u00e4ri lisanud (joonis A4.2). Fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisest p\u00e4rineva s\u00fcsihappegaasi puhul on oluline m\u00e4rkida muutuvat s\u00fcsihappegaasi isotoopkoostist ja s\u00fcsihappegaasi kontsentratsiooni kasvuga koosk\u00f5lalist hapniku kontsentratsiooni v\u00e4henemist Maa atmosf\u00e4\u00e4ris. Samuti teame, kui palju soojuskiirgust kasvuhoonegaasid neelavad. Sellega on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside soojendava m\u00f5ju ulatus v\u00e4ga t\u00e4pselt teada.\n<\/p>\n

\n\tEnergiatasakaal kliimas\u00fcsteemis<\/strong>
\n<\/h3>\n

\n\t\u00d5pilased otsustasid ise ehitada mehaanilise kliimamudeli, et inimtekkelist atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhooneefekti kaas\u00f5pilastele selgitada. Nad leidsid sobiliku n\u00e4ite YouTube\u2019ist ja ehitasidki kliimamudeli valmis! \u00d5pilased on p\u00f6\u00f6rdunud sinu poole, et sa selgitaksid neile Jacob Seeley video sisu lihtsas keeles, et nad saaksid kaas\u00f5pilastele edukalt oma kliimamudelit tutvustada. Milliseid k\u00fcsimusi v\u00f5iks lastele esitada ja millistele aspektidele neid m\u00f5tlema suunata, et nad leiaksid \u00fcles video k\u00f5ige olulisemad punktid?
\n<\/h4>\n

\n\tKliima soojenemise inimtekkelisus<\/strong>
\n<\/h3>\n

\n\tSinu hea tuttav Mari kuulis, et k\u00e4sitled koolis kliimamuutusi. Mari on k\u00fcll teadlik t\u00f5enditest, mis k\u00f5ik n\u00e4itavad, et kliima soojeneb. Aga Mari ei tea, miks teadlased \u00fctlevad: \u201eKliima soojenemine on inimtekkeline.\u201c Kuidas selgitaksid Marile kliimamuutuste inimtekkelisuse t\u00f5endeid?
\n<\/h4>\n
\n

\n\t\tP\u00f5his\u00f5numid<\/strong>\n\t<\/p>\n