\n\tTriin Reitalu
Taastamis\u00f6koloogia teadur
Maastike elurikkuse\u00a0t\u00f6\u00f6r\u00fchm, Tartu \u00dclikool<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4gime k\u00e4imasolevast kliimakriisist ei tohi \u00e4ra unustada ka elurikkuse drastilist v\u00e4henemist, nii et tegelikult on meil suisa kaks kriisi \u2013 kliima- ja elurikuse kriis. Alates m\u00f6\u00f6dunud sajandi teisest poolest on elurikkuse seisund halvenenud \u00fcle Euroopa ja pea k\u00f5igis \u00f6kos\u00fcsteemides. Kliima ja elurikkuse kriisid on omavahel tihedalt seotud ja \u00fcht ei saa lahendada teiseta. Suureskaalaline looduslike ja pool-looduslike \u00f6kos\u00fcsteemide taastamine loob eeldused nii kliimamuutuste kui elurikkuse kao trendide p\u00f6\u00f6ramiseks paremuse poole. \u00d6kos\u00fcsteemide taastamise all ei m\u00f5elda siin mitte lausalist ajaratta tagasi p\u00f6\u00f6ramist vaid \u00f6kos\u00fcsteemide funktsioonide (n\u00e4iteks s\u00fcsiniku\u00a0sidumine, mulla teke, magevee ringe) taastamist nii, et need toetaksid elurikkust ja inim\u00fchiskonda.<\/p>\n
Konkreetsetes maastikes taastamise otsuseid tehes on siiski \u00fclioluline p\u00f6\u00f6rata pilk minevikku ja m\u00f5ista, milline on selle koha ajalugu. Eesti on looduslikult metsamaa, aga aastatuhandete pikkuse inimajaloo v\u00e4ltel on meil kujunenud v\u00e4ga liigirikad ja funktsionaalselt mitmekesised pool-looduslikud kooslused (aruniidud, puiskarjamaad, puisniidud, rannaniidud). Nii v\u00f5iks pika ajalooga liigirikastel p\u00e4randniitudel j\u00e4tta metsa istutamata ja taastada karjatamine v\u00f5i proovida m\u00f5nel muul moel avatud kooslusi s\u00e4ilitada. Ka metsamajanduslikke otsuseid tehes tasuks p\u00f6\u00f6rata pilk minevikku \u2013 praegu istutatavad puud saavad t\u00e4iskasvanuks 70\u201380 aasta p\u00e4rast, mil Eestisse ennustatakse hoopis teistsugust kliimat. T\u00e4na isutatud kuused ja m\u00e4nnid end selles kliimas ilmselt h\u00e4sti ei tunne ja pigem tasuks pilk p\u00f6\u00f6rata Eesti Holotseeni kliimaoptimumi aegsesse metsa\u00f6kos\u00fcsteemi, mil valdavad olid laialehised puud nagu tamm, vaher ja jalakas.<\/p>\n
Hoolimata sellest, et aega tagasi ei p\u00f6\u00f6ra, on meil oma loodust taastades siiski minevikust palju \u00f5ppida, eriti just konkreetsetes maastikes ja kooslustes taastamise otsuseid tehes. Nii mineviku kliimamuutused kui varajane inimm\u00f5ju on olnud olulised meie \u00f6kos\u00fcsteemide kujundamisel. Samamoodi m\u00f5jutavad meie praegused otsused lastele ja lastelastele p\u00e4randatava Eestimaa n\u00e4gu.<\/p>\n
Siin on esitatud k\u00fcsimus, millele v\u00f5iks m\u00f5elda ettekande vaatamise eelselt ja j\u00e4rgselt.\n<\/p>\n
\n\t<\/p>