{"id":38,"date":"2024-04-04T08:41:29","date_gmt":"2024-04-04T05:41:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/lisaulesanded\/"},"modified":"2024-08-06T17:15:34","modified_gmt":"2024-08-06T14:15:34","slug":"lisaulesanded","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/lisaulesanded\/","title":{"rendered":"\u201eKliimamuutuste ABC\u201c lisa\u00fclesanded"},"content":{"rendered":"

T1 Milles seisneb \u00f5nn?<\/strong><\/p>\n

M\u00f5tle, kuidas v\u00f5iks tarbimise v\u00e4hendamine ning rohkem enesearengusse, headesse suhetesse ja maailmas millegi paremaks tegemisse panustamine sinu enesetunnet m\u00f5jutada.<\/h4>\n

Motivatsiooniuurijad on anal\u00fc\u00fcsinud, millised eesm\u00e4rgid on inimestel ning kuidas need seostuvad inimeste subjektiivse heaolu ehk \u00f5nnelikkuse ning depressiooni ja \u00e4revuse s\u00fcmptomitega (Kasser ja Ryan, 1993<\/a>, 1996<\/a>, 2001<\/a>; Deci ja Ryan, 2017<\/a>). Inimeste elup\u00fc\u00fcdlused jagunevad laias laastus hedoonilisteks ehk v\u00e4listeks \u2013 soov saada j\u00f5ukamaks, n\u00e4ha hea v\u00e4lja ning omada v\u00f5imu, olla kuulus \u2013; ning eudaimoonilisteks ehk sisemisteks \u2013 soov panustada enesearengusse, headesse suhetesse ning maailmas millegi paremaks tegemisse. Uuringud eri sotsiaalmajanduslikes kihtides (Martos ja Kopp, 2014<\/a>), vanuser\u00fchmades (Williams jt, 2000<\/a>, Kasser ja Ryan, 2001<\/a>) ning maailma piirkondades (Grouzet jt, 2005<\/a>; Ryan jt, 1999<\/a>; Schmuck jt, 2000<\/a>) n\u00e4itavad, et v\u00e4lised elup\u00fc\u00fcdlused seonduvad \u00fcheselt v\u00e4hema \u00f5nnelikkuse ning suuremate \u00e4revuse ning depressiooni n\u00e4itajatega ning sisemised suurema \u00f5nnelikkuse ning v\u00e4iksemate \u00e4revuse ning depressiooni n\u00e4itajatega. Samuti on v\u00e4liste elup\u00fc\u00fcdlustega inimestel suurem \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg (Unanue jt, 2016<\/a>). Teisis\u00f5nu: p\u00fc\u00fcdlus j\u00f5ukuse ja materiaalsete v\u00e4\u00e4rtuste poole mitte ainult ei suurenda ressursside raiskamist, vaid v\u00e4hendab ka inimeste ps\u00fchholoogilist heaolu ehk \u00f5nnelikkust. Need tulemused osutavad v\u00f5imalusele, et tarbimise vabatahtlik piiramine ei ole midagi, mis tingimata inimeste subjektiivset \u00f5nnelikkust v\u00e4hendaks, vaid pigem vastupidi.<\/p>\n

T2 Kliimastress<\/strong><\/p>\n

Kliima ja keskkonna p\u00e4rast muretsemine on j\u00e4rjest suurem proovikivi vaimsele tervisele. Kliimastressist on saanud omaette ps\u00fchholoogia uurimisvaldkond (Climate Psychology Alliance, 2020<\/a>), mis vaatleb seda n\u00e4iteks pretraumaatilise stressina (Kaplan, 2015<\/a>) ehk p\u00fcsiva murena eesootavate kliima\u0161okkide p\u00e4rast. Kliimamuret k\u00e4ivitab kogemus, et \u00fchiskondlikud institutsioonid ei tegele kliimaprobleemi haldamise ja v\u00e4ltimisega piisavalt ning \u00e4ratundmine, et kliimamuutus on \u00fclinurjatu probleem (Gillighan ja Vanderbergh, 2020<\/a>). \u00dclinurjatuks nimetatakse probleemi, mis tuleb lahendada piiratud aja jooksul, mida ei saa keskselt juhtida, mille lahendajad on ka probleemi p\u00f5hjustajad ja mida pidurdavad irratsionaalselt j\u00e4tkuvad poliitilised valikud (Levin jt, 2012<\/a>). Praeguseks peab kliimaprobleemi 21. sajandi suurimaks v\u00e4ljakutseks 81% eurooplastest, ometi arvab vaid 48%, et nende riik suudab kliimalubadustega toime tulla (EIB 2022<\/a>). Sellises olukorras tunduvad \u00fcksikisiku valikud piiratud.<\/p>\n

Kuidas k\u00e4sitleda kliimamuutuste temaatikat eakohaselt ja \u00f5pilastes liigset \u00e4revust tekitamata? Kuidas enda ja \u00f5pilaste juures \u00e4ra tunda kliimastressi? Kuidas aidata kliimastressis \u00f5pilast?<\/h4>\n

Kliimastress erineb paljudest \u00e4revuse vormidest selle poolest, et selle taga on reaalelu stressiallikas \u2013 tegelik probleem, millele inimene vastab mure v\u00f5i hirmuga (O\u2019Brien ja Elders, 2021<\/a>). Seet\u00f5ttu peab \u00fcksikisiku vaimset tervist m\u00f5jutavate aspektidega tegelema samal ajal kui tegelikke sotsiaalseid muutusi ellu viima (Clayton, 2020<\/a>). Just konkreetsete lahenduste otsimine toetavates v\u00f5rgustikes viib kliimaagentsuseni (Pearse jt, 2010<\/a>) ehk kliimamuutuste vastu tegutsemise v\u00f5imekuse saavutamiseni. Seet\u00f5ttu tuleks kombineerida \u00e4revust v\u00e4hendavaid tehnikaid (vt ka Climate Psychology Alliance<\/a>) reaalse kollektiivse tegevusega, nt liitudes kogukondadega, mis konkreetseid kohanemisplaane v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tavad ja kliimamuutuste m\u00f5judeks koos valmistuvad, survestavad valitsusi ja ettev\u00f5tteid kliimakriisiga viivitamata tegelema, kliima- ja keskkonnateadlikkust suurendavad v\u00f5i arendavad ringmajanduse jms teenuseid, et v\u00e4hendada inimtegevuse keskkonnam\u00f5ju.<\/p>\n

T3 Soojussaared<\/strong><\/p>\n

Kuumalained on \u00fched ohtlikumad n\u00e4htused, mis kliimamuutustega kaasas k\u00e4ivad. Tihti kannatavad k\u00f5ige rohkem suurlinnades elavad n\u00f5rgema tervisega ja v\u00e4hekindlustatud inimesed, sest neil 30 on keeruline ennast ja oma eluruume jahutada. Linnaplaneerijad ja arhitektid saavad kuumalainete m\u00f5ju v\u00e4hendada.<\/p>\n

M\u00f5tle, millised v\u00f5imalused on soojussaarte m\u00f5ju v\u00e4hendamiseks!<\/h4>\n

Leia Maa-ameti rakendusest<\/a> m\u00f5ni tuttav linn ja otsi \u00fcles soojussaare efektiga koht ning koht, kus seda efekti ei ole. Millest tulenevad erinevused?<\/h4>\n

T4 \u00dcleujutusalad<\/strong><\/p>\n

Kliima soojenemine toob kaasa veetaseme t\u00f5usu ja see v\u00f5ib ohustada veekogude\u00e4\u00e4rseid alasid.<\/p>\n

Kasuta Maa-ameti kaardirakendust \u201eOhtlikud k\u00e4itised, veevarustus ja veeohutus<\/a>\u201c, l\u00fclita sisse teemakiht \u201e\u00dcleujutusalad\u201c (teised teemakihid v\u00f5ib v\u00e4lja l\u00fclitada) ning vaata, millised piirkonnad j\u00e4\u00e4vad \u00fcleujutusaladele. Kas \u00fcleujutus ohustab ainult looduslikke alasid v\u00f5i ka tiheasustusega alasid? Kuidas seda tuleks arvestada hoonestuse rajamisel? Milliste veekogude l\u00e4hedal \u00fcleujutused v\u00f5ivad tekkida?<\/h4>\n

Hindamisvahend \u00f5petajate kliimateadlikkuse hindamiseks<\/a><\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

T1 Milles seisneb \u00f5nn? M\u00f5tle, kuidas v\u00f5iks tarbimise v\u00e4hendamine ning rohkem enesearengusse, headesse suhetesse ja maailmas millegi paremaks tegemisse panustamine sinu enesetunnet m\u00f5jutada. Motivatsiooniuurijad on anal\u00fc\u00fcsinud, millised eesm\u00e4rgid on inimestel ning kuidas need seostuvad inimeste subjektiivse heaolu ehk \u00f5nnelikkuse ning …<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-38","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=38"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3070,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/38\/revisions\/3070"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=38"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}