{"id":35,"date":"2024-04-04T08:41:29","date_gmt":"2024-04-04T05:41:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kliima-abc-ulesanne\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:48","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:48","slug":"kliima-abc-ulesanne","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kliima-abc-ulesanne\/","title":{"rendered":"\u201eKliimamuutuste ABC\u201c praktiline \u00fclesanne"},"content":{"rendered":"<p>\n\t\u201eKliimamuutuste ABC\u201c praktiline \u00fclesanne on \u00f5ppematerjali neljas \u00f5piobjekt ning on m\u00f5eldud lahendamiseks\u00a0p\u00e4rast kliimamuutuste p\u00f5hjuste, m\u00f5jude ja lahenduste l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist. \u00dclesanne sisaldab kahte anal\u00fc\u00fcsivat osa, millest \u00fcks seab fookuse loodusteadusliku info esitamise korrektsusele ja\u00a0teine meedias leitava info t\u00f5esuse hindamisele, tutvustades selleks erinevaid strateegiaid. \u00dclesande kolmas osa sisaldab metoodilisi soovitusi kahe eelmise \u00fclesande osa l\u00e4biviimiseks vanema kooliastme \u00f5ppijate v\u00f5i\u00a0t\u00e4iskasvanud \u00f5ppijatega.\n<\/p>\n<p>\n\t<strong>\u00d5ppematerjalid l\u00e4bit\u00f6\u00f6tanud \u00f5ppija:<\/strong>\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\toskab hinnata igap\u00e4evases, sh ajakirjanduslikus tekstis esinevat informatsiooni t\u00f5ep\u00e4rasust nii loodusteaduslikus kui info esitamise kontekstis;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\toskab kavandada kliimateadlikkuse l\u00f5imimist oma \u00f5ppeainetesse;\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tteadvustab enda kui \u00f5petaja ja meeskonna liikme rolli kliimateadlikkuse edendamisel \u00fchiskonnas.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<h4>\n\tPraktiline \u00fclesanne sisaldab ajalehes <a data-url=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/27682179\/akadeemik-lippmaa-globaalne-soojenemine-on-jama-ostke-rahumeeli-suur-maastur\" href=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/27682179\/akadeemik-lippmaa-globaalne-soojenemine-on-jama-ostke-rahumeeli-suur-maastur\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Eesti Ekspress 16.10.2008 ilmunud Mart Zirnaski artiklit \u201cAkadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama! Ostke rahumeeli suur maastur!\u201d<\/a>, milles on intervjueeritud akadeemik Endel\u00a0Lippmaad kliimateemadel. Artikkel on ilmunud k\u00fcll juba m\u00f5nda aega tagasi, aga seda huvitavam on artiklit anal\u00fc\u00fcsida t\u00e4nase parima teadusliku teadmise kohaselt. Artiklis on esitanud Lippmaa erinevaid v\u00e4iteid, mille sisu ja esitusega on keeruline v\u00f5i v\u00f5imatu n\u00f5ustuda. \u00dclesandes eristame artiklis nii\u00a0loodusteaduslikus kui ka info esitamise selguse m\u00f5ttes k\u00fcsitavaid v\u00e4iteid ja\u00a0palume \u00fclesande l\u00e4bijal\u00a0teksti\u00a0anal\u00fc\u00fcsida.\u00a0K\u00e4esolev artikkel on valitud \u00fclesandes anal\u00fc\u00fcsimiseks ka p\u00f5hjusel, et sellele on oma argumentide esitamisel tuginenud mitmed kliimaskeptikud.<br>\n<\/h4>\n<h3>\n\t<strong>Intervjuus\u00a0esitatud kliimatemaatikaga seotud v\u00e4idete anal\u00fc\u00fcs<\/strong><br>\n<\/h3>\n<h4>\n\tPalun loe l\u00e4bi Eesti Ekspressis ilmunud intervjuu E.\u00a0Lippmaaga ning leia sealt kuus kliimateemadega seotud v\u00e4\u00e4rv\u00e4idet.<br>Katsu m\u00f5elda ja p\u00f5hjendada, miks pead m\u00e4rgitud v\u00e4iteid v\u00e4\u00e4raks.<br>Kui oled v\u00e4idete \u00fcle m\u00f5elnud ja\u00a0leidnud omapoolsed selgitused, siis kinnita v\u00e4ited ning saa teada, kuidas kommenteerivad v\u00e4\u00e4rv\u00e4iteid eksperdid.\u00a0Ekspertteadmisi jagavad Birgit Viru (T\u00dc), Piia Post (T\u00dc)\u00a0ning\u00a0<a data-url=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/87650541\/endel-lippmaa-tuntuim-ja-rumalaim-intervjuu-kliimaskeptikute-lemmiktekst-sisaldab-hulganisti-valevaiteid\" href=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/87650541\/endel-lippmaa-tuntuim-ja-rumalaim-intervjuu-kliimaskeptikute-lemmiktekst-sisaldab-hulganisti-valevaiteid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Eesti Ekspressi\u00a009.10.2019\u00a0ilmunud artikli<\/a>\u00a0raames Aarne M\u00e4nnik (TT\u00dc) ja Annela Anger-Kraavi (Cambridge\u00b4i \u00fclikool).<br>\n<\/h4>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<a href=\"https:\/\/kliimapraks.emu.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"418\" height=\"66\" class=\"alignnone wp-image-223\" style=\"width: 418px;height: 66px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/button_intervjuu-analuusimiseks.png\" title=\"button_intervjuu-analuusimiseks.png\" alt=\"Intervjuu\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/button_intervjuu-analuusimiseks.png 418w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/button_intervjuu-analuusimiseks-300x47.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 418px) 100vw, 418px\"><\/a>\n<\/p>\n<h3>\n\t<strong>Teaduse eitamise elementide kasutamine tekstis<\/strong><br>\n<\/h3>\n<h4>\n\t\u00dclesande eelmises osas anal\u00fc\u00fcsisime loodusteaduslikus m\u00f5ttes ebakorrektseid v\u00e4ited. N\u00fc\u00fcd uurime v\u00e4idete esitamise viise, mis \u00fcritavad teaduslike teadmiste usalduv\u00e4\u00e4rsust ja\u00a0teaduslikku konsensust kliimamuutuste osas kahtluse alla panna. Selleks vaata esmalt Katrin\u00a0Vaino ettekannet \u201eTeaduse eitamise strateegiad:\u00a0Kliimamuutused\u201c, milles selgitatakse, kuidas teaduse eitamise strateegiaid kllimamuutuste kontekstis \u00e4ra tunda.<br>\n<\/h4>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n<p>\n\tKatrin Vaino\u00a0ettekanne teemal \u201eTeaduse eitamise strateegiad: Kliimamuutused\u201c, salvestatud Tartus \u00f5ppematerjali \u201eKliimamuutuste ABC\u201c\u00a0koolitusel 02.03.2023.\n<\/p>\n<p>\n\t<span class=\"file media-element file-os-files-link-icon\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2279835%22,%22view_mode%22:%22os_files_link_icon%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" alt=\"\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/x-office-presentation.svg\"> <\/span><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/teaduse_eitamise_strateegiad_kliimamuutused.pptx\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/teaduse_eitamise_strateegiad_kliimamuutused.pptx\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Katrin Vaino ettekanne \u201eTeaduse eitamise strateegiad: Kliimamuutused\u201c<\/a>\n<\/p>\n<h4>\n\tLisaks on Katrin\u00a0Vaino toonud Eesti Ekspressi intervjuust\u00a0v\u00e4lja m\u00f5ned sellekohased v\u00e4ited.<br>\n<\/h4>\n<p>\n\t<a id=\"eitamine\" name=\"eitamine\"><\/a><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb338524d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb338524d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb338524d-collapse\"><strong>Teaduse eitamise taktikad: Kliimamuutused\u00a0<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb338524d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb338524d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n\n<p>\n\tErinevate liikumiste hulgas, mis \u00fcritavad kummutada teaduslikku konsensust kliimamuutuste valdkonnas, t\u00e4heldatakse j\u00e4rgmisi olulisimaid teaduse eitamise taktikat: v\u00f5ltsekspertide esitamist t\u00f5eliste ekspertide p\u00e4he, loogikavigade tahtlikku v\u00f5i tahtmatut kasutamist, teaduslikele teadmistele v\u00f5imatute ootuste esitamist,\u00a0n-\u00f6 kirsside noppimist, n\u00e4htuste ja andmete liigset lihtsustamist ning vanden\u00f5uteooriate levitamist.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tNeid strateegiaid illustreeritakse j\u00e4rgnevalt konkreetsete n\u00e4idetega, mis on suures osas v\u00f5etud Eesti Ekspressi artiklist <a data-url=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/27682179\/akadeemik-lippmaa-globaalne-soojenemine-on-jama-ostke-rahumeeli-suur-maastur\" href=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/27682179\/akadeemik-lippmaa-globaalne-soojenemine-on-jama-ostke-rahumeeli-suur-maastur\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">\u201eAkadeemik Lippmaa: globaalne soojenemine on jama!\u201c<\/a>\u00a0(17.10.2008, intervjueerija Mart Zirnask). Kuigi artikkel ise on juba p\u00e4ris vana ja\u00a0teaduslikud arusaamad kliimamuutustest on vahepeal tunduvalt edasi arenenud, elab artikkel siiski edasi oma elu t\u00e4nap\u00e4evaste kliimamuutuste eitajate tekstides ning vajab ehk seet\u00f5ttu ka j\u00e4tkuvalt kommenteerimist.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>V\u00f5ltseksperdid:<\/strong> selle all m\u00f5eldakse k\u00f5neisikuid, kes j\u00e4tavad mulje, et on antud teemal asjatundjad, kuigi tegelikult seda pole.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tArtiklis kommenteerib kliimamuutuste teemat\u00a0akadeemik Lippmaa, kellel\u00a0aga tegelikult ei ole\u00a0spetsiifilist ekspertiisi kliimamuutuste valdkonnas. Kuna tegemist on tuntud ja akadeemiliselt tunnustatud isikuga, on tema v\u00e4idete m\u00f5ju olnud tunduvalt suurem\u00a0kui sotsiaalmeedia k\u00f5neisikute ja kommentaatorite oma, mis omakorda paneb m\u00f5tlema teadlaste ning ajakirjanduse\u00a0vastutuse \u00fcle selles\u00a0olukorras.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Loogikavead:<\/strong> inimeste veenmiseks m\u00f5eldud argumendid koosnevad \u00fchest v\u00f5i mitmest eeldusest,\u00a0mis viivad j\u00e4reldusteni. Teaduse eitamise argumendid sisaldavad tavaliselt olulisi loogikavigu:\n<\/p>\n<ul dir=\"ltr\">\n<li role=\"presentation\">\n\t\teeldused on j\u00e4relduse jaoks ebaolulised,\n\t<\/li>\n<li role=\"presentation\">\n\t\tk\u00f5iki asjakohaseid t\u00f5endeid ei v\u00f5eta arvesse,\n\t<\/li>\n<li role=\"presentation\">\n\t\targument sisaldab v\u00e4\u00e4raid eeldusi.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p dir=\"ltr\">\n\tEelnimetatud artiklis teeb Lippmaa mitu loogikaviga. <em>(Kastis olevale tekstile eelnevas tekstis \u00fcritas Lippmaa panna intervjueerijat uskuma inimkonna v\u00f5imetuses esile kutsuda globaalseid muutusi.)<\/em>\n<\/p>\n<div style=\"background-color: #cadced;border-style: solid;border-color: #cadced;border-radius: 5px;padding: 15px\">\n\t<strong>\u201eAga hunnik tuumapomme? Need k\u00fcll h\u00e4vitaksid inimkonna, aga v\u00f5ib-olla m\u00f5jutaksid ka kliimat.\u201c\u00a0(M. Zirnask)<\/strong><br>\u201eTeate! Vist t\u00e4navu aasta algul toimus P\u00e4ikesel tavalisest natuke suurem plahvatus, mille energia v\u00f5rdus saja miljardi vesinikpommiga.<br>Aga maapinnal ei m\u00e4rganud seda peale astronoomide mitte keegi. Ja kui sada miljardit vesinikpommi ei suuda kliimat m\u00e4rgatavalt muuta, siis mis inimm\u00f5just me siin r\u00e4\u00e4gime?\u201c\u00a0(E. Lippmaa)\n<\/div>\n<p dir=\"ltr\">\n\tAntud juhul koosneb Lippmaa argument j\u00e4rgmistest osadest:\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Eeldus 1:<\/strong> P\u00e4ikesel toimusid plahvatused, mille v\u00f5imsus oli v\u00f5rdne saja miljardi vesinikpommiga.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Eeldus 2:<\/strong> Maal p\u00e4ikeseplahvatuste m\u00f5ju praktiliselt ei pandud t\u00e4hele.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>J\u00e4reldus:<\/strong> Inimeste korraldatud tuumaplahvatustel pole Maa kliimale mingit m\u00f5ju (v\u00e4\u00e4r).\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tLippmaa t\u00f5i siin sisse plahvatused P\u00e4ikesel, mille energia v\u00e4idetavalt oli v\u00f5rdne saja miljardi vesinikpommiga. Suure kauguse t\u00f5ttu P\u00e4ikesest ongi seal toimuvate plahvatuste m\u00f5ju Maa jaoks suhteliselt v\u00e4ike, eriti kui P\u00e4ikesel toimuv purse pole suunatud otse Maale.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tSamas k\u00fcsis intervjueerija ikkagi inimeste korraldatud tuumaplahvatuste kohta Maal, mis ilmselgelt avaladaksid m\u00f5ju nii Maale kui ka sellel olevale inimkonnale, millest aga Lippmaa kavalalt \u201em\u00f6\u00f6da hiilis\u201c. Ehk isegi kui kaks esimest v\u00e4idet on t\u00f5esed, on need j\u00e4relduse suhtes t\u00e4iesti asjakohatud.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Kirsside noppimine:<\/strong> antud strateegiat m\u00e4\u00e4ratletakse kui andmete v\u00f5i info v\u00e4ljavalimist, mis kinnitab \u00fchte seisukohta, kuid samal ajal ignoreerib sellega vastuolus olevat infot.\n<\/p>\n<div style=\"background-color: #cadced;border-style: solid;border-color: #cadced;border-radius: 5px;padding: 15px\">\n\t\u201eKliima hoopis jaheneb, mitte ei soojene, nagu \u00fcldiselt arvatakse\u201c<br>\u2026<br>\u201eJa muide, kui n\u00fc\u00fcd maakera temperatuur edasi langeb, siis ju varsti tulekski propageerida h\u00e4sti suuri autosid. Saaks paremini k\u00fclmaga v\u00f5idelda, kas pole! Mida te sellest arvate, ah?\u201c (<a data-url=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/27682179\/akadeemik-lippmaa-globaalne-soojenemine-on-jama-ostke-rahumeeli-suur-maastur\" href=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/27682179\/akadeemik-lippmaa-globaalne-soojenemine-on-jama-ostke-rahumeeli-suur-maastur\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Endel Lippmaa, EE<\/a>)\n<\/div>\n<p dir=\"ltr\">\n\tIntervjuust j\u00e4\u00e4b segaseks, kas Endel Lippmaa v\u00e4idab seda, keskendudes l\u00fchemale ajaperioodile, kus temperatuur v\u00f5iski olla keskmisest madalam (ehk nopib v\u00e4lja andmeid \u00fcldisemast kontekstist, mis sobivad tema v\u00e4itega) v\u00f5i viitab ta \u00fchtlasi uuele saabuvale j\u00e4\u00e4ajale.\u00a0Viimasest tuleks aga r\u00e4\u00e4kida tuhandete, mitte l\u00e4hima saja aasta kontekstis.\u00a0 Seega ei saa aeglaselt l\u00e4henev j\u00e4\u00e4aeg kuidagi p\u00e4\u00e4sta elu Maal praegu ega\u00a0l\u00e4himate aastasadade jooksul.\u00a0\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Vanden\u00f5uteooria: <\/strong>kliimamuutuste\u00a0vanden\u00f5uteooriad v\u00e4idavad, et teaduslik konsensus kliimamuutuste osas on vanden\u00f5u tulemus, st\u00a0andmetega on manipuleeritud v\u00f5i neid on salastatud. Ka v\u00e4idavad nad, et kliima soojenemise ja kliimamuutuste teemaline teadus on kui mitte \u201eleiutatud\u201d, siis v\u00e4hemalt rikutud ideoloogilistest ning majanduslikest p\u00f5hjustest tingituna.\u00a0Vanden\u00f5uteooriatel on mitmeid negatiivseid m\u00f5jusid, isegi kui need inimesi ei veena. Need v\u00f5ivad v\u00e4hendada toetust kliimameetmetele, v\u00e4hendada kavatsust v\u00e4hendada oma CO<sub>2\u00a0<\/sub>j\u00e4lge ja v\u00e4hendada usaldust valitsuse vastu.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tParaku esineb artiklis ka rida Lippmaa poolt v\u00e4ljak\u00e4idud vanden\u00f5uteoreetilisi uskumusi (sellele viitavad katked on r\u00f5hutatud kollasega).\n<\/p>\n<div style=\"background-color: #cadced;border-style: solid;border-color: #cadced;border-radius: 5px;padding: 15px\">\n\t\u201eHiljuti juhtus nii, et kliimasoojenemise teooriate isa ja Valitsustevahelise Paneeli initsiaator <span style=\"background-color:#ffff00\">James Hansen polnud kohal ja m\u00f5\u00f5tmised Mauna Loa observatooriumis pandi ausalt kirja.<\/span> No nii, mida n\u00e4itas graafik? CO<sub>2<\/sub> tase atmosf\u00e4\u00e4ris hakkas langema, mitte t\u00f5usma! <span style=\"background-color:#ffff00\">Muidugi, see langus korrigeeriti kohe j\u00e4lle t\u00f5usuks<\/span>\u00a0\u2013\u00a0mitteametliku p\u00f5hjendusega, et serveris oli <em>hard disk crash<\/em>, andmed kadusid ja need tuli m\u00f6\u00f6dunud aasta sama perioodi numbritest uuesti tuletada. [\u2014] Ja\u00a0<span style=\"background-color:#ffff00\">mina kahtlustan neid alati v\u00f5ltsimises.<\/span>\u00a0[\u2014] Langemas on ka ookeani pinnatemperatuur, mille t\u00f5ttu <span style=\"background-color:#ffff00\">Al Gore\u2019i k\u00e4silased<\/span> n\u00e4itavad vastavat diagrammi ainult aastani 2003. [\u2014] On \u00fcks konstant, millest ei taheta eriti\u00a0<span style=\"background-color:#ffff00\">r\u00e4\u00e4kida.\u201c<\/span>\u00a0See vihjab samuti kergelt vanden\u00f5uteoreetilisele uskumusele (keegi \u2013\u00a0ilmselt kliimateadlased, varjavad\u00a0<span style=\"background-color:#ffff00\">justkui<\/span>\u00a0tahtlikult nimetatud konstanti).\n<\/div>\n<p dir=\"ltr\">\n\tLippmaa viitab James Hansenile, kes omal ajal v\u00e4ljus teadlase rollist seel\u00e4bi, et temast sai kliimamuutuste k\u00f5neisik, m\u00e4ngides \u00fchtlasi olulist rolli probleemi\u00a0teadvustamisel \u00fchiskonnas laiemalt. Mis teeb teksti aga vanden\u00f5uteoreetiliseks, on asjaolu, et Hansenile viidatakse kui suurele pahalasele, kes on v\u00f5ltsinud andmeid. \u00dchtlasi esineb sellises v\u00e4ites ka loogikaviga, kuna \u00fche inimese tahtlik andmetega manipuleerimine ei saaks kuidagi m\u00f5jutada \u00fclej\u00e4\u00e4nud m\u00f5\u00f5tmisjaamade t\u00f6\u00f6d. Vaata selle kohta ka Arne M\u00e4nniku (TT\u00dc\u00a0meres\u00fcsteemide instituudi professor) kommentaari (nr. 4) Eesti Ekspressi artiklist (<a href=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/87650541\/endel-lippmaa-tuntuim-ja-rumalaim-intervjuu-kliimaskeptikute-lemmiktekst-sisaldab-hulganisti-valevaiteid\">\u201eEndel Lippmaa tuntuim ja rumalaim intervjuu: kliimaskeptikute lemmiktekst sisaldab hulganisti valev\u00e4iteid\u201c<\/a>, 9.10.2019, autor Greete Lehepuu).\u00a0\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tPahalase olemasolu on vanden\u00f5uteooriate l\u00e4biv motiiv olgu selleks siis Bill Gates v\u00f5i George Soros. N\u00e4ite tekstis v\u00f5ib selleks pidada ka Al Gore\u2019i (\u201etema k\u00e4silased n\u00e4itavad diagrammi ainult aastani 2003\u201c).\u00a0Lause \u201eOn \u00fcks konstant, millest ei taheta eriti r\u00e4\u00e4kida.\u201c vihjab samuti kergelt vanden\u00f5uteoreetilisele uskumusele (keegi \u2013\u00a0ilmselt kliimateadlased, varjavad\u00a0tahtlikult nimetatud konstanti).\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>Liigne lihtsustamine:<\/strong>\u00a0antud strateegia viitab olukorra lihtsustamisele sellise m\u00e4\u00e4rani, et see viib eba\u00f5igete j\u00e4reldusteni.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tNiisugust strateegiat on tahtlikult v\u00f5i tahtmata kasutanud Lippmaa enda poolt antud intervjuus korduvalt:\n<\/p>\n<div style=\"background-color: #cadced;border-style: solid;border-color: #cadced;border-radius: 5px;padding: 15px\">\n\tN\u00e4iteks:\u00a0<br>\u201eN\u00fc\u00fcd: kuidas CO<sub>2<\/sub> kliimat m\u00f5jutab? (Lippmaa teeb k\u00e4tega sellise liigutuse, nagu p\u00fc\u00fcaks ta rahustada tigedat koera.) Muidugi, kasvuhoonegaasid on nagu tekk \u00fcmber magava mehe \u2013\u00a0ilma nendeta oleks maakera eluk\u00f5lbmatu j\u00e4\u00e4pall. Aga s\u00fcsinikdioksiid moodustab kasvuhoonegaasidest ainult viis protsenti! Ta on \u00fcsnagi t\u00e4htsusetu.\u201c<br>V\u00d5I<br>\u201eKummikuid p\u00f5letada t\u00f5en\u00e4oliselt ei maksa, sest v\u00e4\u00e4veldioksiid on f\u00fcsioloogiliselt veidi m\u00fcrgine. Aga s\u00fcsinikdioksiid \u2013 seda v\u00f5ib levitada k\u00fcll, miks mitte. Tulemuseks on ainult lopsakam loodus.\u201c\n<\/div>\n<p dir=\"ltr\">\n\tKuigi CO<sub>2<\/sub> pole t\u00f5epoolest ainuke kasvuhoonegaas, p\u00fcsib see atmosf\u00e4\u00e4ris teistest palju kauem ning moodustas\u00a0inimese poolt \u00f5hku paisatavatest kasvuhoonegaaside heitkoguste mahust 2021. a 80% (<a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/databrowser\/view\/ENV_AC_AINAH_R2__custom_5217930\/default\/table\">vt allikas<\/a>). Ehk kui me r\u00e4\u00e4gime inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest, siis siinkohal on CO<sub>2<\/sub> k\u00fcll peamine panustaja. Ka v\u00e4ga v\u00e4ike s\u00fcsihappegaasisisalduse muutus atmosf\u00e4\u00e4ris tekitab suhteliselt m\u00e4rgatava temperatuurimuudatuse atmosf\u00e4\u00e4ris. Loe lisaks <a href=\"https:\/\/ekspress.delfi.ee\/artikkel\/87650541\/endel-lippmaa-tuntuim-ja-rumalaim-intervjuu-kliimaskeptikute-lemmiktekst-sisaldab-hulganisti-valevaiteid\">Annela Anger-Kraavi kommentaari<\/a>\u00a0Lippmaa v\u00e4itele.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tMis puudutab s\u00fcsihappegaasi \u201elevitamist\u201c\u00a0ja lopsakamat loodust \u00f5hkupaisatud CO<sub>2<\/sub> t\u00f5ttu, siis keskendub see vaid \u00fchele aspektile: CO<sub>2<\/sub> on taimel vaja fotos\u00fcnteesiks, seega on CO<sub>2<\/sub> emissioon taimedele kasulik. T\u00f5epoolest, t\u00f6\u00f6stuslikus taimekasvatuses antakse taimedele sageli s\u00fcsihappegaasi kunstlikult juurde, et ergutada nende kasvu. J\u00e4relikult peaks ka atmosf\u00e4\u00e4ri kasvanud s\u00fcsihappegaasisialdus olema taimede\u00a0kasvuks soodne. Niisugune lihtsakoeline k\u00e4sitlus j\u00e4tab aga kahe silma vahele asjaolu, et kasvuks on taimel vaja ka teisi tingimusi, n\u00e4iteks sobivat kasvutemperatuuri ja piisaval hulgal niiskust, mida taimekasvatajad katsuvad kontrolli all hoida. Kasvanud s\u00fcsihappegaasisisaldus atmosf\u00e4\u00e4ris ning\u00a0kaasnev temperatuuri kasv ja\u00a0p\u00f5uaperioodid v\u00f5ivad aga avaldada taimede kasvule mittekontrollitud tingimustes hoopis vastupidist m\u00f5ju. Ka on leitud, et taimed k\u00fcll kasvavad kiiremini s\u00fcsihappegaasiga rikastatud keskkonnas, kuid nende eluiga j\u00e4\u00e4b l\u00fchemaks.\u00a0Loe lisaks <a href=\"https:\/\/skepticalscience.com\/co2-is-plant-food-too-simple.html\">siit.<\/a>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tSeega on m\u00f5lema kommentaari puhul\u00a0tegu\u00a0liigse lihtsustamisega, mis kokkuv\u00f5ttes viivad eba\u00f5igete j\u00e4relduseni.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<strong>V\u00f5imatud ootused:<\/strong> see h\u00f5lmab ebarealistlike t\u00f5endite n\u00f5udmist v\u00f5i eba\u00f5iget arusaamist teadusliku m\u00e4\u00e4ramatuse olemusest. Kuna teadus on tavaliselt t\u00f5en\u00e4osuslik, on absoluutse teadusliku kindluse n\u00f5udmine t\u00f5hus meetod teadusliku t\u00f5estusmaterjali kahtluse alla seadmiseks. Kliimamuutustega seoses kasutatakse eksitavaid v\u00e4iteid,\u00a0n\u00e4iteks: \u201eKui teadlased ei suuda isegi j\u00e4rgmise n\u00e4dala ilma ennustada, siis kuidas saavad nad ennustada kliimat 100 aasta p\u00e4rast?\u201c\u00a0Nad \u00f5hutavad kahtlust, andes m\u00f5ista, et usaldada saab ainult teadust, mis t\u00f6\u00f6tab 100% kindlusega. Selline v\u00f5imatu ootus \u00f5\u00f5nestab teaduse kultuurilist autoriteeti \u2013 isegi kui seda toetab ekspertide konsensus. (N\u00e4iteks: Cook, 2020; Osborne jt. 2022).\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<em><strong>Kasutatud allikad:<\/strong><\/em>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tCook, J. (2020). A History of FLICC: The 5 techniques of science denial. Sceptical Science. K\u00e4ttesaadav: https:\/\/skepticalscience.com\/history-FLICC-5-techniques-science-denial.htmlCook, J. &amp; Lewandowsky, S. (2020). The Conspiracy Theory Handbook. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/sks.to\/conspiracy\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tCook, J., Lewandowsky, S., &amp; Ecker, U.K.H. (2017). Neutralizing misinformation through inoculation: Exposing misleading argumentation techniques reduces their influence. PLoS ONE 12: e0175799.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tCouncil of Europe. 2015. Teaching Controversial Issues. Available online: https:\/\/edoc.coe.int\/en\/humanrights-democratic-citizenship-and-interculturalism\/7738-teaching-controversial-issues.html (accessed on \u2026.).\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\tMcIntyre, L. (2019). The scientific attitude: Defending science from denial, fraud, and pseudoscience. The MIT Press.\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<span style=\"background-color:#ffff00\">Osborne, J., Pimentel, D., Alberts, B., Allchin, D., Barzilai, S., Bergstrom, C., Coffey, J., Donovan, B., Kivinen, K., Kozyreva. A., &amp; Wineburg, S. (2022). Science Education in an Age of Misinformation. Stanford University, Stanford, CA.<\/span>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<a data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=AqcUP0sDglg\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=AqcUP0sDglg\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=AqcUP0sDglg<\/a><br><a data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=wXA777yUndQ\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=wXA777yUndQ\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=wXA777yUndQ<\/a><br><a data-url=\"http:\/\/www.petitionproject.org\/index.php\" href=\"http:\/\/www.petitionproject.org\/index.php\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">http:\/\/www.petitionproject.org\/index.php<\/a>\n<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\n\t<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n\n<h4 dir=\"ltr\">\n\tKa sinul on v\u00f5imalik p\u00f6\u00f6rduda tagasi \u00fclesande eelmises punktis tehtud \u00fclesande anal\u00fc\u00fcsiva osa juurde ja\u00a0leida \u00fclesandest v\u00e4ited, mille korral on pigem kasutatud teaduse eitamise taktikaid v\u00f5i eksitatud info esitamise selguses. Seda t\u00fc\u00fcpi v\u00e4ited kuvatakse sulle koos eksperdi vastusega punakas toonis. Proovi leida v\u00e4hemalt kolm sellist v\u00e4idet! Saad seda teha siin.<br>\n<\/h4>\n<p style=\"text-align: center\">\n\t<a href=\"https:\/\/kliimapraks.emu.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"418\" height=\"66\" class=\"alignnone wp-image-223\" style=\"width: 418px;height: 66px\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/button_intervjuu-analuusimiseks.png\" title=\"button_intervjuu-analuusimiseks.png\" alt=\"Intervjuu\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/button_intervjuu-analuusimiseks.png 418w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/button_intervjuu-analuusimiseks-300x47.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 418px) 100vw, 418px\"><\/a>\n<\/p>\n<h3>\n\t<strong>M\u00f5tteid \u00f5petajale \u201eKliimamuutuste ABC\u201c\u00a0praktilise \u00fclesande l\u00e4biviimiseks \u00f5pilastega.<\/strong><br>\n<\/h3>\n<h4>\n\tKliimamuutuste ABC praktilist \u00fclesannet saab \u00f5ppijatega l\u00e4bi viia kasutades r\u00fchmat\u00f6\u00f6 meetodit. Iga r\u00fchm saab \u00fclesandeks t\u00f6\u00f6tada l\u00e4bi intervjuu akadeemik E. Lippmaaga ning tuua sealt v\u00e4lja loetud hulk (nt 5-6) kliimateemadega seotud v\u00e4\u00e4rv\u00e4iteid. V\u00e4\u00e4rv\u00e4ited v\u00f5ib kokku v\u00f5tta ja esitada omapoolsete selgitustega postril, mille r\u00fchm saab valmistada \u00fchist\u00f6\u00f6na. Valminud postrid paigutada \u00fchte ruumi k\u00f5igile osalejatele tutvumiseks ning \u00fchiseks esitlemiseks, aruteluks ja kokkuv\u00f5tete tegemiseks. Kokkuv\u00f5tete tegemisel v\u00f5ib ja saab kasutada abivahendina v\u00e4idete anal\u00fc\u00fcsi \u00fclesandesse lisatud ekspertide selgitusi.<br>Lisatud videost saab \u00fclevaate r\u00fchmat\u00f6\u00f6 l\u00e4biviimisest Tartus, 02.03.2023 toimunud koolituselt \u00f5petajatele.<br>\n<\/h4>\n<p>\n\t<\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201eKliimamuutuste ABC\u201c praktiline \u00fclesanne on \u00f5ppematerjali neljas \u00f5piobjekt ning on m\u00f5eldud lahendamiseks\u00a0p\u00e4rast kliimamuutuste p\u00f5hjuste, m\u00f5jude ja lahenduste l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist. \u00dclesanne sisaldab kahte anal\u00fc\u00fcsivat osa, millest \u00fcks seab fookuse loodusteadusliku info esitamise korrektsusele ja\u00a0teine meedias leitava info t\u00f5esuse hindamisele, tutvustades selleks erinevaid &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-35","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":660,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions\/660"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}