{"id":33,"date":"2024-04-04T08:41:29","date_gmt":"2024-04-04T05:41:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/a1\/"},"modified":"2024-04-17T06:56:25","modified_gmt":"2024-04-17T03:56:25","slug":"a1","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/a1\/","title":{"rendered":"A1 Kliima ja kliimas\u00fcsteem"},"content":{"rendered":"

Kliimas\u00fcsteemi komponendid<\/strong><\/h3>\n

Enne teksti lugemist v\u00f5ta paberileht ja visanda, millistest komponentidest koosneb Maa kliimas\u00fcsteem. Meenuta ja pane kirja k\u00f5ik, mida sellest tead. Kui oled paika saanud komponendid, p\u00fc\u00fca nooltega n\u00e4idata, kuidas need v\u00f5iksid omavahel seotud olla. Pane t\u00e4hele, kus oma teadmistes l\u00fcnki m\u00e4rkad! V\u00f5ib-olla suudad juba s\u00f5nastada kliimas\u00fcsteemi kohta m\u00f5ne k\u00fcsimuse, millest sa h\u00e4sti aru ei saa \u2013 pane see kirja!<\/h4>\n

<\/a>A1 Kliima ja kliimas\u00fcsteem<\/strong><\/p>\n

Maas\u00fcsteem ehk kliimas\u00fcsteem koosneb viiest komponendist: atmosf\u00e4\u00e4r (\u00f5hk), h\u00fcdrosf\u00e4\u00e4r (vesi), kr\u00fcosf\u00e4\u00e4r (j\u00e4\u00e4), litosf\u00e4\u00e4r (maakoor ja maapind) ja biosf\u00e4\u00e4r (elusloodus). K\u00f5ik komponendid on\u00a0omavahel seotud ehk m\u00f5jutavad \u00fcksteist vastastikku (joonis A1.1). Vahel piirdutakse ilma v\u00f5i kliima kirjeldamisel vaid atmosf\u00e4\u00e4riga, kus olulised muutused toimuvad palju kiiremini kui teistes sf\u00e4\u00e4rides (Selle ilmestamiseks soovitame vaadata videot, mis n\u00e4itab\u00a02021. aasta ilma muutust maakeral\u00a0satelliitidelt j\u00e4lgituna: \u201eA year of weather 2021\u201c\u00a0YouTube\u2019is<\/a>.\u00a0Allikas: EUMETSAT).<\/p>\n

Kliima kitsamas m\u00f5ttes ongi defineeritud kui ilmatingimuste ajaline kogum konkreetses piirkonnas. Ehk ka kitsamas m\u00f5istes ei ole kliima pelgalt keskmine ilm, vaid sisaldab ka \u00e4\u00e4rmuslikke ilmaolusid. N\u00e4iteks 20. sajandi Tartu kliima on kirjeldatav Tartu ilmaandmetega: kui soe ja vihmane\u00a0oli Tartus 20. sajandil, kui tugevad olid tuuletormid, aga ka kui sagedasti need esinesid jne.<\/p>\n

V\u00f5rdle enda tehtud skeemi joonisel (A1.1<\/strong>) esitatuga ja\u00a0loetud tekstiga. Milliseid erinevusi n\u00e4ed? Kas erinevused on sinu arvates detailides v\u00f5i olulistes aspektides?<\/h4>\n

\"Kliimas\u00fcsteemi<\/p>\n

Joonis A1.1\u00a0<\/strong>Kliimas\u00fcsteemi viis komponenti on k\u00f5ik omavahel seotud
\nMaas\u00fcsteem ehk kliimas\u00fcsteem koosneb atmosf\u00e4\u00e4rist (\u00f5hk), h\u00fcdrosf\u00e4\u00e4rist (vesi), kr\u00fcosf\u00e4\u00e4rist (j\u00e4\u00e4), litosf\u00e4\u00e4rist (maakoor ja maapind) ning biosf\u00e4\u00e4rist (elusloodus) ja k\u00f5igi komponentide omavahelistest vastasm\u00f5judest.
\nhttps:\/\/en.wikipedia.org\/wiki\/Climate_system#\/media\/File:Climate-system.jpg<\/a>
\nPildi kujundas Elis Vollmer<\/em><\/span><\/p>\n

T\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni j\u00e4rel ehk viimase paarisaja aasta jooksul oleme kliimas\u00fcsteemi tasakaalu fossiilk\u00fctuseid p\u00f5letades j\u00e4rjest enam h\u00e4irinud ja kliimat soojendanud. Milles kliimas\u00fcsteemi tasakaal ikkagi seisneb? Energia j\u00f5uab kliimas\u00fcsteemi P\u00e4ikeselt ja lahkub Maa poolt kiiratava soojuskiirgusena (joonis A1.2). Tasakaal on olemas siis, kui on v\u00f5rdsed kliimas\u00fcsteemis neelduv ja sealt lahkuv energia hulk ehk ei toimu tugevat kliima soojenemist ega jahtumist. Kui miski energiatasakaalu paigast nihutab, nagu n\u00e4iteks meie tegevus, muutub ka kliima. Kliima soojeneb, kui kliimas\u00fcsteem saab P\u00e4ikeselt rohkem energiat, kui ise \u00e4ra annab. Soojenemine j\u00e4tkub seni, kuni kliimas\u00fcsteemist lahkuva soojuskiirguse hulk saab uuesti v\u00f5rdseks kliimas\u00fcsteemis neelduva energia hulgaga. Kliima soojenemine suurendab aluspinnalt kiiratava soojuskiirguse hulka, kuna kiiratava energia hulk suureneb v\u00f5rdeliselt temperatuuri neljanda astmega.<\/p>\n

P\u00e4ikesekiirgust m\u00f5jutavad peamiselt aluspinna albeedo, pilvede hulk, ja atmosf\u00e4\u00e4ri koostis. Soojuskiirgust m\u00f5jutavad atmosf\u00e4\u00e4ris olevad kasvuhoonegaasid ja pilved. Looduslik atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhooneefekt tagab sobilikud tingimused eluks Maal, aga t\u00e4iendavate inimtekkeliste kasvuhoonegaaside m\u00f5jul atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhooneefekt tugevneb. Tasakaal kliimas\u00fcsteemis t\u00e4hendab globaalset tasakaalu: ekvaatoril\u00e4hedased piirkonnad saavad P\u00e4ikeslt tegelikkuses rohkem energiat kui nad ise kosmosesse kiirgavad ja k\u00f5rgemad laiused saavad P\u00e4ikeselt v\u00e4hem energiat. P\u00e4ikesekiirguse eba\u00fchtlane jaotus k\u00e4ivitab atmosf\u00e4\u00e4ri ja ookeani tsirkulatsiooni, mis transpordib energiat ekvaatoril\u00e4histelt pooluste suunas. Ookeani ja atmosf\u00e4\u00e4ri tsirkulatsioonil on v\u00e4ga oluline roll kohalike klimaatiliste tingimuste kujundamisel.
\n\"Kasvuhooneefekt\"<\/p>\n

Joonis A1.2\u00a0<\/strong>Kasvuhooneefekt
\nMaal neelduva p\u00e4ikeseenergia hulk on pisut suurem kui Maalt lahkuva soojuskiirguse hulk, kuna inimtekkelised\u00a0kasvuhoonegaasid\u00a0neelavad t\u00e4iendavalt soojuskiirgust ehk tugevdavad atmosf\u00e4\u00e4ri kasvuhooneefekti. Energia akumuleerub kliimas\u00fcsteemis ehk\u00a0kliima\u00a0soojeneb seni, kuni temperatuurit\u00f5us on nii suur, et saavutatakse taas tasakaal kliimas\u00fcsteemis neelduva ja lahkuva energia hulga vahel.<\/em>
\nAllikas:<\/em>\u00a0https:\/\/www.bgs.ac.uk\/discovering-geology\/climate-change\/how-does-the-greenhouse-effect-work\/<\/a>
\nPildi kujundas Elis Vollmer<\/em><\/span><\/p>\n

P\u00f5his\u00f5numid<\/strong><\/p>\n