{"id":31,"date":"2024-04-04T08:41:29","date_gmt":"2024-04-04T05:41:29","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/sissejuhatus\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:49","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:49","slug":"sissejuhatus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/sissejuhatus\/","title":{"rendered":"Sissejuhatus"},"content":{"rendered":"

\n\tMiks kliima muutub? Kuidas see meid m\u00f5jutab? Kas minust ka midagi s\u00f5ltub?\n<\/p>\n

\n\tNendele k\u00fcsimustele aitab vastust leida \u201eKliimamuutuste ABC\u201c\u00a0\u00f5ppematerjal, mis k\u00e4sitleb nii (A) kliimamuutuste p\u00f5hjuseid, (B) m\u00f5ju\u00a0kui ka (C) lahendusi kliimamuutuste kahjulike m\u00f5jude v\u00e4hendamiseks.\n<\/p>\n

\n

\n\t\tKliimamuutuste ABC p\u00f5his\u00f5numid<\/strong>\n\t<\/p>\n

\n\t\t1) Kliima soojeneb
2) Soojenemine on inimtekkeline
3) Kliimamuutused kahjustavad loodust ja inim\u00fchiskonda
4) Soojenemise pidurdamiseks tuleb v\u00e4hendada kasvuhoonegaaside heitkogust laiaulatuslikult
5) Kliimamuutustega tuleb ka kohaneda\n\t<\/p>\n<\/blockquote>\n

\n\tSissejuhatav \u00fclesanne<\/strong>
\n<\/h3>\n

\n\t1)\u00a0Leia, mis on p\u00f5his\u00f5numite igas punktis Sinu hinnangul k\u00f5ige t\u00e4htsam?\u00a0
2)\u00a0Millist p\u00f5his\u00f5numit sa juba tead ning millises on l\u00fcngad?\u00a0
3)\u00a0Mida sa tahaksid veel teada?\u00a0
\n<\/h4>\n

\n\tSissejuhatus: saeme oksa, millel ise istume<\/strong><\/p>\n

Oleme osa loodusest: looduskeskkonda kahjustades teeme kahju enestele. Loodus tagab meile toidu, joogivee, puhta \u00f5hu, ressursid ehituseks, ravimid ja muu h\u00e4datarviliku (IPBES 2019\u00a0SPM<\/a>). Tehnoloogia ja t\u00f6\u00f6stuse areng pakub meile \u00fcha rohkem materiaalseid h\u00fcvesid, aga paraku on need h\u00fcved tulnud suuresti looduskeskkonna kahjustamise arvelt (UNEP MPN 2021<\/a>). Et tagada elukvaliteet ka tulevastele p\u00f5lvedele, peame l\u00f5petama looduse kahjustamise (UNEP MPN 2021<\/a>; joonis S1.1). Selleks, et l\u00f5petada meie tegevuse loodust h\u00e4vitav m\u00f5ju, on tarvis p\u00f5him\u00f5ttelist majanduslikku ja sotsiaalset muutust (UNEP MPN 2021<\/a>).\n<\/p>\n

\n\t\"Inimtegevuse\n<\/p>\n

\n\tJoonis S1.1 <\/strong>Inimetegevuse m\u00f5ju maismaal
Inimtegevuse keskkonnam\u00f5ju on tuntav juba pea k\u00f5ikjal Maal. Joonisel tumesinisena on toodud see neljandik maismaast, mida me ei ole veel enda k\u00e4e j\u00e4rgi \u00fcmber kujundanud.
Allikas: Kennedy CM, Oakleaf JR, Theobald DM, Baruch \u2013 Mordo S, Kiesecker J, (2018) Managing the middle: A shift in conservation priorities based on the global human modifi cation gradient. Global Change Biology 00:1\u201316. https:\/\/doi.org\/10.1111\/gcb.14549 https:\/\/globaia.org\/geophanies<\/em><\/span>\n<\/p>\n

\n\t\u00dcheks t\u00f6\u00f6stus- ja tarbimis\u00fchiskonna ohtra ressursikasutuse tagaj\u00e4rjeks on kliimamuutused (UNEP MPN 2021<\/a>; IPCC AR6<\/a>). Holotseen ehk viimasele j\u00e4\u00e4ajale j\u00e4rgnenud periood, mis algas u 12 000 a tagasi, t\u00f5i kaasa kliimatasakaalu, mille toel on inimtsivilisatsioon v\u00e4lja kujunenud ja p\u00fcsima j\u00e4\u00e4nud (Steffen jt 2015<\/a>; stockholmresilience.org<\/a>). Kui kliimatasakaal kaob, on ohus looduse h\u00fcvede \u2013 sh toidu ja joogivee \u2013 k\u00e4ttesaadavus ja terve inimtsivilisatsioon. Tasakaalu p\u00fcsimiseks peab kogu meie majandustegevus j\u00e4\u00e4ma Maa taluvuspiiridesse.<\/p>\n

Maa tasakaalu s\u00e4ilimiseks tarvilik taluvuspiir on kliimamuutuste k\u00f5rval seatud ka keskkonna saastatusele, osoonikihi h\u00f5renemisele, \u00f5husaasteosakeste hulgale, ookeanide hapestumisele, fosfori- ja l\u00e4mmastikukoormusele, magevee- ja maakasutusele ning elurikkuse v\u00e4henemisele (joonis S1.2; Steffen jt 2015<\/a>). Enamiku piiride puhul oleme juba ohupiiri \u00fcletanud ja peame inimm\u00f5ju looduskeskkonnale selgelt v\u00e4hendama (stockholmresilience.org<\/a>). L\u00fchiajalise majanduskasvu maksimeerimise asemel peame enesele looma heaolu viisil, mis Maa tasakaalu paigast ei nihuta (UNEP MPN 2021<\/a>).
\u00a0\n<\/p>\n

\n\t\"Maa\n<\/p>\n

\n\tJoonis S1.2\u00a0<\/strong>Maa taluvuspiirid
Peatamaks meie kahjulikku m\u00f5ju loodusele, peab inimkonna tegevusruum j\u00e4\u00e4ma Maa taluvuspiiridesse. Taluvuspiir on lisaks kliimamuutustele ka elurikkuse v\u00e4henemisel, keskkonna saastatusel, osoonikihi h\u00f5renemisel, \u00f5husaasteosakeste hulgal, maailmamere hapestumisel, aineringete h\u00e4iringutele, magevee- ja maakasutusel (Steffen jt 2015<\/a>). Oleme juba \u00fcletanud kliimamuutuste, elurikkuse v\u00e4henemise, maakasutuse muutuste, aineringete h\u00e4iringute, magevee tarbimise ja uute inimtekkeliste m\u00f5jurite kuhjumise taluvuspiiri.
Allikas:\u00a0https:\/\/www.stockholmresilience.org\/research\/planetary-boundaries.html<\/a>
https:\/\/kestlikuarengukeskus.ut.ee\/et\/sisu\/kuidas-moista-kestlikku-arengut<\/a><\/em><\/span><\/p>\n

Tingimustes, kus keskkonna olukorra halvenemine on \u00fcha selgem ja kliimamuutustest p\u00f5hjustatud tulvad, kuumalained ja p\u00f5uad j\u00f5uavad pea k\u00f5ikjale, k\u00fcsib \u00fcha rohkem inimesi: \u201eKuidas mina saan kliima- ja loodushoidu panustada?\u201c\u00a0Ning muudab oma tarbimisk\u00e4itumist, toetab \u00fchiskondlikke reforme ning keskkonnahoidlikku poliitikat, edendades osalusdemokraatiat.\n<\/p>\n

\n\tKoolis toimub arutelu teemal: \u201eKliimakriis on osa laiemast keskkonnakriisist\u201c ja sind on palutud seda juhtima. Valmista palun arutelu ette ja pane kirja ideed, milleni arutlejad kindlasti v\u00f5iksid j\u00f5uda!
\n<\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Miks kliima muutub? Kuidas see meid m\u00f5jutab? Kas minust ka midagi s\u00f5ltub? Nendele k\u00fcsimustele aitab vastust leida \u201eKliimamuutuste ABC\u201c\u00a0\u00f5ppematerjal, mis k\u00e4sitleb nii (A) kliimamuutuste p\u00f5hjuseid, (B) m\u00f5ju\u00a0kui ka (C) lahendusi kliimamuutuste kahjulike m\u00f5jude v\u00e4hendamiseks. Kliimamuutuste ABC p\u00f5his\u00f5numid 1) Kliima soojeneb2) …<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-31","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=31"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":664,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/31\/revisions\/664"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=31"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}