{"id":28,"date":"2024-04-04T08:41:28","date_gmt":"2024-04-04T05:41:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kunst-ja-muld-kliimateadlikkuse-valjendusena\/"},"modified":"2024-05-30T10:02:32","modified_gmt":"2024-05-30T07:02:32","slug":"kunst-ja-muld-kliimateadlikkuse-valjendusena","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kunst-ja-muld-kliimateadlikkuse-valjendusena\/","title":{"rendered":"Kunst ja muld kliimateadlikkuse v\u00e4ljendusena"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1240\" height=\"274\" class=\"alignnone wp-image-208\" title=\"7.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/7.png\" alt=\"muld&amp;kunst\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/7.png 1240w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/7-300x66.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/7-1024x226.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/7-768x170.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1240px) 100vw, 1240px\"><\/p>\n<p><b>Kellele on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud?\u00a0<\/b><\/p>\n<p>\u00d5ppematerjal\u00a0on suunatud huviharidusasutustele ja \u2013ringidele. Ealisi piire ei ole, tuleb valida vanusele sobiv metoodika.\u00a0Lisaks on seda v\u00f5imalik kasutada ka \u00fcldhariduskoolis\u00a0koost\u00f6\u00f6projektideks erinevate ainete \u00f5petajate vahel.<\/p>\n<p><b>\u00d5ppematerjali tutvustus<\/b><\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd on aeg uurida, kuidas kunst saab olla vahendiks kliimateadlikkuse v\u00e4ljendamisel, kasutades mullateemat. Kas oled m\u00f5elnud, kui oluline on muld meie jalgade all, mida katavad taimed? Muld on oluline ja keerukas multifunktsionaalne ja elurikas \u00f6kos\u00fcsteem. Mullal on suur keskkonnaalane ja sotsiaal- majanduslik t\u00e4htsus. Mullal on palju p\u00f5hifunktsioone, millest tulenevad inimeluks ja \u00f6kos\u00fcsteemide p\u00fcsimaj\u00e4\u00e4miseks olulised teenused ning mis aitavad praegustel ja tulevastel p\u00f5lvkondadel eluvajadusi t\u00e4ita. Kliimamuutused on aga muutmas muldade talitlusi ja kohati ka omadusi. Mulda kaitseb k\u00f5ige paremini tema omadustega kohastunud taimkate. Kui muldade niiskusre\u017eiimis toimuvad muutused ja muutub taimkate, on ohustatud mulla s\u00e4ilimine ja muld hakkab degradeeruma, olles avatud nii valingvihmahoogudele, tuulte \u00e4rakandele.<\/p>\n<p>Kunstnikud kajastavad mulda ja kliimamuutusi, sest need pakuvad s\u00fcgavat inspiratsiooni ja avavad arutelu inimtegevuse m\u00f5just looduskeskkonnale. Muld on elava \u00f6kos\u00fcsteemi oluline osa ning selle seisund ja kliimamuutused m\u00f5jutavad otseselt meie elu ja tulevikku, sealhulgas toitu, r\u00f5ivaid, ehitusmaterjale jne. Kunst on v\u00f5imas vahend nende teemade m\u00f5istmiseks ja teadvustamises, pannes vaataja m\u00f5tlema meie suhtele loodusega ning julgustades tegutsema selle s\u00e4ilitamise nimel.<\/p>\n<p>\u00d5ppematerjalist saad teada, miks on oluline r\u00e4\u00e4kida muldadest ja teadvustada inimese rolli mullakaitsel.<\/p>\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">Eesm\u00e4rk<\/span> on anda p\u00f5hjalikke teadmisi mulla t\u00e4htsusest\u00a0ja kliimamuutuste m\u00f5just \u00f5pilastele ning\u00a0pakkuda kunsti\u00f5petajatele juhendit ja inspiratsiooni mullateemalise kunsti\u00f5petuse l\u00e4biviimiseks erinevate vanuser\u00fchmade \u00f5pilastega.<\/p>\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">\u00d5piv\u00e4ljundid:\u00a0<\/span><\/p>\n<ul>\n<li>m\u00f5istab ja arutab mulla rolli \u00fcle looduses,<\/li>\n<li>oskab kirjeldada mulda ja selle olulisust \u00f6kos\u00fcsteemis,<\/li>\n<li>saavad teada, kuidas kliimamuutused on m\u00f5jutanud muldade kujunemist ja nende kasutamist,<\/li>\n<li>tutvud erinevate kunstiteostega, mis k\u00e4sitlevad mulla teemat,<\/li>\n<li>arutad, kuidas kunst v\u00f5ib aidata t\u00f5sta kliimateadlikkust,<\/li>\n<li>valib oma ideele sobivaima lahenduse,<\/li>\n<li>rakendab oma idee teostamiseks j\u00f5ukohaseid mitmekesiseid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid,<\/li>\n<li>arutavad oma ja kaaslaste t\u00f6\u00f6de \u00fcle kasutades asjakohaseid m\u00f5isteid.<\/li>\n<\/ul>\n<p><b>M\u00e4rks\u00f5nad<\/b>: kliimamuutus, mulla t\u00e4htsus looduses, \u00f6kos\u00fcsteem, erosioon.<\/p>\n<p><b>K\u00e4sitletavad m\u00f5isted: <\/b>muld, mulla poolt pakutavad loodush\u00fcved, muldade t\u00e4htsus, muldade mitmekesisus, muldade majandamine, kliimamuutustega kohanemine<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kunst-ja-muld-kliimateadlikkuse-valjendusena#opetajale\"><strong>Materjalid \u00f5petajale<\/strong><\/a><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kunst-ja-muld-kliimateadlikkuse-valjendusena#opilasele\" rel=\"noopener\"><strong>Materjalid \u00f5petajale<\/strong><\/a><\/p>\n<p><strong>Autorid:<\/strong> <a href=\"mailto:merrit.shanskiy@emu.ee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Merrit Shanskiy<\/a>, Karin Nurme, ja Merilin Noormets<\/p>\n<p><a id=\"opetajale\"><\/a><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de35d915a40-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de35d915a40-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de35d915a40-collapse\"><strong>\u00d5petajale: \u00f5ppetegevus<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de35d915a40-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de35d915a40-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Juhend kunsti\u00f5petajale mullateemalise kunsti\u00f5petuse kavandamiseks.<\/p>\n<p><em><strong>Eelh\u00e4\u00e4lestus:<\/strong><\/em><\/p>\n<ul>\n<li>Tutvusta \u00f5pilastele mulda, mulla olulisust (terve elukeskkond, toit, kiud, ressurss) ja kuidas kliimamuutused mulda ja toidutootmist m\u00f5jutavad. V\u00f5id kasutada esitlust mullast ja kliimamuutustest v\u00f5i korraldada \u00f5ppek\u00e4igu loodusesse, et uurida mulda ja taimi looduses v\u00f5i sisekeskkonnas.<\/li>\n<li>Kui on v\u00f5imalus k\u00fclastage eelnevalt kooliaeda, vaadake ruumis olevate toalillede istutuspottide sisse (kasvusubstraat, kivikesed).<\/li>\n<li>Julgusta \u00f5pilasi vaatama saateid v\u00f5i lugema materjale, mis aitavad neil m\u00f5ista mulla rolli looduses ja nende seost kliimamuutustega. Leitavad lisamaterjalide all.<\/li>\n<\/ul>\n<p><em><strong>Materjalide tutvustamine:<\/strong><\/em><\/p>\n<ul>\n<li>Tutvusta olemasolevaid kunstiteoseid, mis kujutavad mullateemat erinevatest vaatenurkadest. See annab \u00f5pilastele inspiratsiooni ja v\u00f5imaldab neil m\u00f5ista erinevaid l\u00e4henemisviise mullateema kujutamisel kunstis.<\/li>\n<li>V\u00f5imalusel tutvu Eesti Maa\u00fclikooli, Mullamuuseumi mullaprofiilidega, kas kohapeal v\u00f5i veebis: <a href=\"https:\/\/kogud.emu.ee\/mullamuuseum\/?p=gal\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/kogud.emu.ee\/mullamuuseum\/?p=gal<\/a><\/li>\n<li>Saab kasutada koostatud pdf-voldikut.<\/li>\n<\/ul>\n<p>pdf-voldik:<span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:82368,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><img decoding=\"async\" class=\"file-icon\" src=\"\/profiles\/openscholar\/modules\/os\/modules\/os_files\/icons\/application-pdf.svg\" alt=\"\"> <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kunstmuld.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">kunstmuld.pdf<\/a><br>\n<\/span>flip-book: <a href=\"https:\/\/heyzine.com\/flip-book\/089d7393de.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/heyzine.com\/flip-book\/089d7393de.html<\/a><\/p>\n<p><em><strong>Kunstimeetodi valimine:<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Kuna iga kunsti\u00f5petaja ja -klass on erinev, siis vali sobivaim kunstimeetod vastavalt \u00f5pilaste oskustele ja k\u00e4ttesaadavatele ressurssidele. N\u00e4iteks v\u00f5id kaaluda j\u00e4rgmisi meetodeid ja t\u00f6\u00f6vahendeid:<\/p>\n<ul>\n<li>Joonistamine v\u00e4rvipliiatsitega v\u00f5imaldab \u00f5pilastel luua lihtsaid, kuid efektseid maastikke.<\/li>\n<li>Akvarellide, gua\u0161\u0161, akr\u00fc\u00fclv\u00e4rvide kasutamine maalide loomisel annab palju erinevaid v\u00f5imalusi mullateema k\u00e4sitlemiseks.<\/li>\n<li>Mulla, v\u00e4rvide ja PVA liimi segamine v\u00f5imaldab luua keerukama struktuuriga mullal p\u00f5hinevaid teoseid. T\u00f6\u00f6 aluseks peab kasutama tugevamat p\u00f5randapappi, viimase viimistluskihina piserdada t\u00f6\u00f6 \u00fcle PVA liimi vesilahusega.<\/li>\n<li>Seemnete kasutamine ja lisamine t\u00f6\u00f6le v\u00f5imaldab t\u00e4htsustada mulla teemat kui toidutootmise p\u00f5hialust ja elu edasikandjat<\/li>\n<li>Kui teos on koostatud loodusl\u00e4hedaste materjalidega on v\u00f5imalik teost utiliseerida l\u00e4bi komposteerimise, mis annab antud kunstiliigile j\u00e4tkusuutlikkuse m\u00f5\u00f5tme.<\/li>\n<\/ul>\n<p><em><strong>Metoodika rakendamine:<\/strong><\/em><\/p>\n<ul>\n<li>Selgita \u00f5pilastele valitud kunstimeetodi ja t\u00f6\u00f6vahendite kasutamist ning juhenda neid mullateema kujutamisel kunstis.<\/li>\n<li>Julgusta loomingulisust ja avatust erinevate ideede ja l\u00e4henemiste suhtes mullateema interpreteerimisel.<\/li>\n<\/ul>\n<p><em><strong>L\u00f5pptulemuste esitlemine ja hindamine:<\/strong><\/em><\/p>\n<ul>\n<li>Korralda l\u00f5pptulemuste esitlus, kus \u00f5pilased saavad jagada oma mullateemalisi kunstiteoseid ja arutleda nende loomise protsessi \u00fcle.<\/li>\n<li>Hindamisel keskendu mitmekesisusele, loomingulisusele, tehnilistele oskustele ja v\u00f5imele v\u00e4ljendada mullateemalisi ideid kunstis.<\/li>\n<\/ul>\n<p><em><strong>Tagasiside ja edasised \u00f5ppimisv\u00f5imalused:<\/strong><\/em><\/p>\n<ul>\n<li>Paku \u00f5pilastele konstruktiivset tagasisidet nende kunstiteoste kohta ja julgusta neid reflekteerima nende t\u00f6\u00f6de \u00fcle.<\/li>\n<li>Arutlege edasiste v\u00f5imalike kunsti\u00f5ppeprojektide \u00fcle, mis v\u00f5iksid keskenduda keskkonnateemadele ja j\u00e4tkata mullateema uurimist kunstis.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Loodan, et see juhend aitab sul planeerida ja rakendada inspireerivat ja harivat kunsti\u00f5ppekogemust mullateemalisel kursusel!<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de35d915a54-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de35d915a54-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de35d915a54-collapse\"><strong>\u00d5petajale: teoreetiline taust<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de35d915a54-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de35d915a54-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Muld on \u00fcks olulisemaid loodusressursse meie planeedil, olles elut\u00e4htis osa \u00f6kos\u00fcsteemidest ja inim\u00fchiskonnast. Mullal on t\u00e4ita v\u00e4ga olulisi \u00fclesandeid alates toidutootmisest kuni kliimamuutuste leevendamiseni.<\/p>\n<p>Mullat\u00e4htsuse \u00fcle arutledes saab toetuda j\u00e4rgmistele punktidele:<\/p>\n<ol>\n<li>Toidutootmise alustala. Muld on p\u00f5llumajandustootmise alus. Viljakas muld pakub toiteainete rikast keskkonda taimede kasvatamiseks. Suurem osa meie toidulaual olevast toidust kasvatakse looduslikul mullal, n\u00e4iteks nii teravili, puuviljad kui ka suurem osa k\u00f6\u00f6givilju. (Astover jt. 2017; Astover, Leedu 2017; Astover, Leedu 2019).<\/li>\n<li>Muld on huvitav ja keeruline s\u00fcsteem, milles on oluline osa mulla l\u00f5imisel ja pooridel. Mullas esinevate pooride abil toimub veeimendumine ja s\u00e4ilitamine mullaprofiilis ning reguleeritakse veeringlust \u00f6kos\u00fcsteemides. See aitab ennetada nii \u00fcleujutusi kui p\u00f5uda (Astover jt. 2017; Astover, Leedu 2017; Astover, Leedu 2019; Muldade v\u00e4liuurimine \u2026 2013).<\/li>\n<li>S\u00fcsiniku varamu. Muld on oluline s\u00fcsiniku hoidla, mis aitab reguleerida atmosf\u00e4\u00e4ris oleva s\u00fcsiniku taset ja seel\u00e4bi m\u00f5jutab kliimamuutusi. Heas seisus muld, millel kasvab talle omane taimkate, mis ei kannata puudusn\u00e4htuste all (muldade kurnamine, toiteainete sisalduse v\u00e4henemine, sooldumine) on oluline s\u00fcsiniku siduja ja soojenemistrendide leevendaja. Astover, Leedu 2017).<\/li>\n<li>Elurikkuse elupaik. Muld on eluhoidev ja toetav keskkond, mis v\u00f5imaldab paljudel organismidel elada (Ivask 2019). Seal elab nii vees kui ka \u00f5hus kohastunud organisme, kes vajavad erinevaid toidu- ja energiaallikaid. Seet\u00f5ttu on mullas rikkalik ja mitmekesine elustik, mis tegutseb inimeste silmade eest varjatult. See on ka p\u00f5hjuseks, miks on mullakoosluste kohta palju v\u00e4hem teadmisi kui muude maismaaliste \u00f6kos\u00fcsteemide kohta. Samas on mullaelustikul oluline roll lagunemisprotsesside, aineringete reguleerimise ja mullastruktuuri kujundamise osas, mis omakorda m\u00f5jutab kogu \u00f6kos\u00fcsteemi toimimist. (Ivask, 2019)<\/li>\n<li>Kultuurip\u00e4randi kandja ja arheoloogiline varamu. Mulla s\u00fcgavamates kihtides on sageli varjul m\u00f6\u00f6dunud aegade tegevuste ja kliima m\u00e4rgid. Mullast v\u00f5ib leida piirkonna ajalugu, geoloogilist p\u00e4randit ja kultuurilist m\u00f5ju. Muld aitab sageli lahti m\u00f5testada ja lisada puuduvaid infokilde kultuurip\u00e4randi s\u00e4ilitamiseks ja m\u00f5istmiseks. Ka Eestis on uuritud, muistse alep\u00f5letamisega seonduvat seda nii ajaloolaste kui loodusteadlaste poolt. Aletamine oma olemuselt m\u00f5jutab muldade omadusi, soodustades leetumist (Reintam, Moora 1983) ja muldade viljakuse langust (Laasimer 1958), mis omakorda vaesustab selliselt majandatud muldadel liigivaesemate taimekoosluste kujunemist. Muistse alep\u00f5llundusi j\u00e4lgi mulda akumuleerunud s\u00f6et\u00fckikeste p\u00f5hjal on veel t\u00e4nap\u00e4evalgi v\u00f5imalik leida n\u00e4iteks Karula rahvuspargi muldadest (Tomson, 2018). Ka on mullast leitud savianumate seest v\u00f5etud proove, mille biomolekulide anal\u00fc\u00fcsitulemuste p\u00f5hjal on selgitatud meie esivanemate toitumisharjumisi (Lucquin jt. 2023; Oras 2019). Nii on leitud, et loomse toidu osakaal oli olulisem perioodini 5000 eKr, millele hiljem lisandusid teraviljad nagu oder ja rukis.<\/li>\n<\/ol>\n<p>Mullal on eluliselt oluline roll nii looduslikes kui ka inimtekkelistes protsessides ning selle s\u00e4ilitamine ja j\u00e4tkusuutlik kasutamine on h\u00e4davajalik meie planeedi tuleviku tagamiseks.<\/p>\n<p>Kasutatud materjal:<\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Astover, A., Reintam, E., Leedu, E., K\u00f5lli, E. 2013. Muldade v\u00e4liuurimine. Eesti Maa\u00fclikool. Eesti Loodusfoto. Tartu. <a href=\"https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Muldade_valiuurimine_veeb.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Muldade_valiuurimine_veeb.pdf<\/a><\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Astover, A., Leedu, E., Reintam, E, 2017. Mulla ABC I. Mulla mehaaniline koostis. Mullastikukaardid. Eesti Maal\u00fclikool, Eesti Loodusfoto. Tartu. <a href=\"https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_I.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_I.pdf<\/a><\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Astover, A., Leedu, E. 2017. Mulla ABC II. Mulla orgaaniline aine. Eesti Maa\u00fclikool. Eesti Loodusfoto. Tartu. <a href=\"https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_II_osa_veeb.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_II_osa_veeb.pdf<\/a><\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Astover, A., Leedu, E. 2019. Mulla ABC III. Mulla happesus ja lupjamine. Eesti Maa\u00fclikool. Eesti Loodusfoto. Tartu. <a href=\"https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_III_osa_veeb.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_III_osa_veeb.pdf<\/a><\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Ivask, M. 2019. Mulla ABC IV. Mullaelustik. Eesti Maa\u00fclikool. Eesti Loodusfoto. Tartu. <a href=\"https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_IV_osa_Veeb.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_IV_osa_Veeb.pdf<\/a><\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Lucquin, A.; Robson, H.K.; Oras, E.; Lundy, J.; Moretti, G.; Carretero, L.G.; Dekker, J.; Demirci, \u00d6.; Dolbunova, E.; McLaughlin, T.R.; Piezonka, H.; Talbot, H.M.; Adamczak, K.; Czekaj-Zastawny, A.; Gro\u00df, D.; Gumi\u0144ski, W.; Hartz, S.; Kabaci\u0144ski, J.; Koivisto, S.; Linge, T.E.; Meyer, A.K.; M\u00f6kk\u00f6nen, T.; Philippsen, B.; Pili\u010diauskas, G.; Visocka, V.; Kriiska, A.; Raemaekers, D.; Meadows, J.; Heron, C.; Craig, O.E. 2023. The impact of farming on prehistoric culinary practices throughout Northern Europe. Proceedings of the National Academy of Sciences, 120 (43). <a href=\"http:\/\/dx.doi.org\/10.1073\/pnas.2310138120\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/dx.doi.org\/10.1073\/pnas.2310138120<\/a><\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Oras, E. 2019. Mis on t\u00f5eline vana Eesti toit? Postimees. Teadus. Tartu. <a href=\"https:\/\/teadus.postimees.ee\/6568221\/ester-oras-mis-on-toeline-vana-eesti-toit\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/teadus.postimees.ee\/6568221\/ester-oras-mis-on-toeline-vana-eesti-toit<\/a> (vaadatud 03.01.2024)<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Reintam, E. 2021. Mulla ABC V. Mulla struktuursus. Eesti Maa\u00fclikool. Eesti Loodusfoto. Tartu.<a href=\"https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_V_osa_veebi.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_V_osa_veebi.pdf<\/a><\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Reintam, E., Astover, A. 2022. Mulla ABC VI. Mullavesi. Eesti Maa\u00fclikool. Eesti Loodusfoto. Tartu.<a href=\"https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_VI_osa_veebi.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/pk.emu.ee\/userfiles\/instituudid\/pk\/PKI\/muld\/Mulla_ABC_VI_osa_veebi.pdf<\/a><\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-size: 11px;\">Tomson, P. 2018. Ajaloolise alep\u00f5llunduse roll L\u00f5una-Eesti maastike ja metsataimestiku kujunemisel. Doktori v\u00e4itekiri. Eesti Maa\u00fclikool, Tartu. 184 lk. file:\/\/\/C:\/Users\/merrit\/Downloads\/Pille_Tomson_DO2018%20(1).pdf<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><a id=\"opilasele\"><\/a><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de35d915a68-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de35d915a68-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de35d915a68-collapse\"><b>Lisamaterjalid<\/b><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de35d915a68-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de35d915a68-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<ul>\n<li>Virumaa veed puhtaks. <a href=\"https:\/\/jupiter.err.ee\/1608961496\/osoon-virumaa-veed-puhtaks\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/jupiter.err.ee\/1608961496\/osoon-virumaa-veed-puhtaks<\/a><\/li>\n<li>Aiamuldade viljakus. <a href=\"https:\/\/ringfm.treraadio.ee\/kordus\/7629\/hommikuintervjuu-emu-professor-merrit-shanskiy-aiamuldade-viljakus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/ringfm.treraadio.ee\/kordus\/7629\/hommikuintervjuu-emu-professor-merrit-shanskiy-aiamuldade-viljakus<\/a><\/li>\n<li>Penu, P. 2005. Eesti muldadest p\u00f5llumehele. P\u00f5llumajandusuuringute keskus. <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/raamatud\/11492\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/et\/raamatud\/11492<\/a><\/li>\n<li>Astover, A., K\u00f5lli, R., Roostalu, H., Reintam, E., Leedu, E. 2012. Mullateaduse \u00f5pik k\u00f5rgkoolidele. Eesti Maa\u00fclikool, Tartumaa. 486. lk.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Juhend struktuurse mullamaali koostamiseks.<\/strong><\/p>\n<p>Idee aluseks on kohandatud metoodika, mida kasutatakse mullateaduse valdkonnas, mulla geneesi t\u00f5lgendamisel ja muldade klassifitseerimisel muldade kirjeldamise juures (Astover jt. 2013).<\/p>\n<p>Mullaproovide v\u00f5i n\u00e4idiste kogumiseks jalutage koos \u00f5pilastega looduses ning pange t\u00e4hele, milline on muld koduaias, p\u00f5llul, metsas, kraavipervel v\u00f5i mutimullahunnikus. Mullaproovi saab kaevata v\u00e4lja mulla erinevatest horisontidest ehk s\u00fcgavustest. Kui soovite, v\u00f5ite \u00f5pilastele tutvustada mulda ja kaevata selleks otstarbeks s\u00fcvendi v\u00f5i s\u00fcgavkaeve, millest on n\u00e4ha mulla erinevad horisondid.<\/p>\n<p>Kogutud mullast sorteerige alguses k\u00e4sitsi v\u00e4lja suuremad juured ja kivikesed. Seda materjali saab kasutada hiljem mullamaali tegemise juures.<\/p>\n<p>Maali aluseks tuleb valida tugevam p\u00f5randapapp, sest struktuurse teose loomine t\u00e4hendab, et suur kogus niisket materjali kantakse pinnale, mis peab hiljem kuivama. Kui aluspind on liiga \u00f5huke, kuivab paber rulli, mulla pind praguneb ja rikub t\u00f6\u00f6 v\u00e4ljan\u00e4gemist.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6s kasutatakse PVA liimi, kindlasti sobib ka m\u00f5ni muu liim, kuid siis tuleks eelnevalt katsetada l\u00e4bi kuidas liimi ja mullasegu k\u00e4itub ja kuivab.<\/p>\n<p>\u00d5hema kihilise mullamaali loomiseks piisab kui liimi ja vee vahekord on 1:2 kuni 1:4 ehk siis \u00fche osa liimi kohta v\u00f5etakse 2 \u2013 4 osa vett. Kui kasutame struktuurse mullapinna loomiseks paksemat mullakihti, tuleb v\u00f5tta liimi rohkem, et moodustunud pind oleks tugevam. Segamiseks sobivad erinevad n\u00f5ud, kui segu on tehtud PVA liimiga, saab n\u00f5ud h\u00f5lpsasti pesta ja taaskasutada.<\/p>\n<p>Liimi segu segatakse mullaga ja kantakse pintsliga papile vastavalt soovile. Papile kantava massi paksus oleneb t\u00f6\u00f6 iseloomust, ka oleneb t\u00f6\u00f6iseloomust kas soovitakse pinda katta \u00fchtlaselt v\u00f5i mitte.<\/p>\n<p>Muld on v\u00e4ga heterogeenne ehk eba\u00fchtlane materjal. Seega on kunstnikul ehk teose loojal vabad k\u00e4ed oma loovuse kasutamiseks. Mulla-liimi segule saab lisada v\u00e4rve, mis v\u00f5imaldavad luua p\u00f5nevaid fantaasia mullamaastikke. Viimistlusena v\u00f5ib raputada t\u00f6\u00f6 peale k\u00f5ige peenemat mullafraktsiooni, kleepida paika taimede juured, kivikesed jne.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6le omap\u00e4ra andmiseks saab kasutada taimede seemneid, milleks sobivad koduaiast kogutud v\u00f5i varasemast hooajast j\u00e4\u00e4nud seemned. Suuremate seemnete \u201ek\u00fclvil\u201c tuleb kasutada liimi (n\u00e4iteks k\u00f5rvits), v\u00e4iksemate seemnete kasutamisel piisab, kui need vajutada kergelt mullaliimi segusse. Kui tegu on suurema t\u00f6\u00f6ga, milles kasutatakse seemneid, oleks hea piserdada t\u00f6\u00f6 \u00fcle \u00f5rnalt liimivee seguga (liimivee segu pannakse pritspudelisse ja seguga piserdatakse t\u00f6\u00f6 \u00fcle).<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6 valmimisel tuleb arvestada kuivamisajaga. Mida rikkalikumalt materjale kasutate, seda kauem t\u00f6\u00f6 kuivab.<\/p>\n<p>M\u00f5ned materjalid (savid, orgaanilise aine rikkad mullad, turvas) v\u00f5ivad kuivamisel l\u00f5heneda, kuid seda v\u00f5ib pigem k\u00e4sitleda kui isikup\u00e4ra lisandumisega t\u00f6\u00f6le.\u00a0<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69de35d915a6d-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69de35d915a6d-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69de35d915a6d-collapse\"><strong>N\u00e4idist\u00f6\u00f6d<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69de35d915a6d-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69de35d915a6d-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kellele on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud?\u00a0 \u00d5ppematerjal\u00a0on suunatud huviharidusasutustele ja \u2013ringidele. Ealisi piire ei ole, tuleb valida vanusele sobiv metoodika.\u00a0Lisaks on seda v\u00f5imalik kasutada ka \u00fcldhariduskoolis\u00a0koost\u00f6\u00f6projektideks erinevate ainete \u00f5petajate vahel. \u00d5ppematerjali tutvustus N\u00fc\u00fcd on aeg uurida, kuidas kunst saab olla vahendiks kliimateadlikkuse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-28","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=28"}],"version-history":[{"count":22,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3007,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/28\/revisions\/3007"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=28"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}