{"id":27,"date":"2024-04-04T08:41:28","date_gmt":"2024-04-04T05:41:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kliima-ja-oiglus\/"},"modified":"2024-05-27T15:44:00","modified_gmt":"2024-05-27T12:44:00","slug":"kliima-ja-oiglus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kliima-ja-oiglus\/","title":{"rendered":"Kliima ja \u00f5iglus"},"content":{"rendered":"<p><strong><br>Kellele on see \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud?<\/strong><\/p>\n<p>\u00d5ppematerjal\u00a0on suunatud\u00a0<u>aine\u00f5petajale<\/u><strong>,<\/strong>\u00a0aga ka teistele \u00f5petajatele ja\/v\u00f5i vanematele, huvijuhtidele jt.<\/p>\n<p><strong>\u00d5ppematerjali tutvustus<\/strong><\/p>\n<p><u>\u00d5ppematerjali eesm\u00e4rk<\/u> on anda\u00a0\u00fclevaade kliima ja \u00f5igluse teema taustast ning pakkuda arutlevas vormis \u00fcles ehitatud tunni n\u00e4idet.\u00a0\u00d5petaja\u00a0saab \u00fclesannete ja teoreetilise materjali kaudu lisateadmisi valmistamaks ette kliima ja \u00f5igluse teemalisi tunde.\u00a0<\/p>\n<p>\u00d5petaja saab materjali abil<\/p>\n<ul>\n<li>m\u00f5testada, millised teadmised tal endal juba l\u00e4bitavas valdkonnas olemas on;<\/li>\n<li>k\u00f5rvutada enda teadmisi teaduskirjandusest leitava infoga ning<\/li>\n<li>rakendada saadud teadmisi \u00f5pilastele teemade edastamiseks.<\/li>\n<\/ul>\n<p><u>\u00d5piv\u00e4ljundid<\/u><\/p>\n<p><em>\u00d5petaja:<\/em><\/p>\n<p>\u2013 teab, kuidas kliimamuutused on seotud globaalse \u00f5igluse, elustiilide ja ebav\u00f5rdsustega<br>\u2013 oskab suunata lapsi teadvustama \u00f5igluse teema olulisust kliimamuutuste kontekstis<\/p>\n<p><em>\u00d5pilane:<\/em><\/p>\n<p>\u2013 m\u00f5istab erinevate elustiilide ja maailma piirkondade erinevaid panuseid kliimamuutustesse<br>\u2013 n\u00e4eb seoseid enda k\u00e4itumisharjumuste ja kliimamuutuste m\u00f5ju vahel\u00a0<br>\u2013 oskab seletada kliima\u00f5iglust kui \u00fchiskondlikku ja geograafilist, globaalset ja kohalikku n\u00e4htust<\/p>\n<p><u>\u00d5piobjekti struktuur<\/u><\/p>\n<p>\u00d5ppematerjal sisaldab taustamaterjale \u00f5petajale, n\u00e4idet tundide \u00fclesehitamise v\u00f5imalusest ning sellega seotud\u00a0slaide jm lisamaterjale. \u00d5petaja annab hinnangu, kas taustamaterjal\u00a0on tema \u00f5pilastele j\u00f5ukohane ka iseseisvaks lugemiseks.<\/p>\n<p>\u00d5ppematerjal sisaldab ka v\u00e4ikest p\u00f5him\u00f5istete <a title=\"\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kliima-ja-oiglus#pohimoisted\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kliima-ja-oiglus#pohimoisted\">s\u00f5nastikku<\/a>.<\/p>\n<h5><strong><a id=\"opetajale\"><\/a>Materjalid \u00f5petajale<\/strong><\/h5>\n<p dir=\"ltr\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5ece780-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5ece780-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5ece780-collapse\">TAUST KLIIMAMUUTUSTE ABCst <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5ece780-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5ece780-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><br><strong>Kliimamuutuste ABC p\u00f5his\u00f5numid:\u00a0<\/strong>\n<ul>\n<li>kliimamuutused kahjustavad loodust ja inimkonda;\u00a0<\/li>\n<li>kliimamuutustega tuleb ka kohaneda<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00dcleilmne toidu ja joogivee vajadus on kasvamas esmaj\u00e4rjekorras seet\u00f5ttu, et \u00fcha enam inimesi n\u00f5uab proteiinirikast lihatoitu. Ka rahvastiku kasv m\u00e4ngib oma osa nii toidu kui joogivee vajaduse suurenemises: v\u00f5rreldes 2005. aastaga kasvab toidun\u00f5udlus 2050. aastaks rohkem kui poole v\u00f5rra (FAO 2018). Aga kliimamuutused v\u00e4hendavad juba praegu toidu ja joogivee k\u00e4ttesaadavust, seda eriti madalamatel laiuskraadidel. Muldade h\u00e4vimine, saagikuse langus, p\u00f5llumaade k\u00f5rbestumine ja loomakarjade hukkumine, mille p\u00f5hjuseks on kliimamuutused, on juba tabanud k\u00f5ige valusamalt Aafrikat, kus on tarbimine on inimese kohta v\u00e4ga madal. V\u00e4ga haavatavad on ka Aasia ja Vaikse ookeani piirkonnad (FAO 2018). Soojenemine ja pikaajalised p\u00f5uad kahandavad nii joogivee varusid kui ka viljaka mullaga maa-alasid. Kliimamuutustega kaasnevad paduvihmad ja \u00fcleujutused v\u00f5ivad saastata joogivett ning temperatuuri t\u00f5us mageveekogudes v\u00f5ib t\u00f5sta haigustekitajate hulka vees (IPCC AR6 WGII). Merevee taseme t\u00f5usuga v\u00f5ib soolane vesi tungida magedatesse veekogudesse ja kaevudesse. Kliimamuutustest tingitud toidu ning joogivee nappus, merevee t\u00f5us jm v\u00f5ib sundida 2050. aastaks \u00fcle 200 miljoni inimese kodust lahkuma (Maailmapank 2021). Suurim r\u00e4nne toimub Sahara-taguses Aafrikas ja L\u00f5una-Aasias (Maailmapank 2021), r\u00f5huvas enamuses j\u00e4\u00e4vad inimesed samasse piirkonda, kuid ei saa enam elada oma senistes kodudes, mis nende elukvaliteeti t\u00f5siselt v\u00e4hendab.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Kliimamuutuste<b> <\/b>t\u00f5ttu sagenevad ja tugevnevad \u00e4\u00e4rmuslikud ilmaolud m\u00f5jutavad ka taristut, seejuures kannatab eriti mere\u00e4\u00e4rsete (\u00fcleujutused) ning m\u00e4giasulate taristu (muutused veeringes, \u00fcleujutused, maalihked) (IPCC AR6 WGII). Muutused veeringes ja liustikes kahjustavad paljude asulate veevarustust (IPCC AR6 WGII). \u00dcleujutused ja maalihked h\u00e4irivad transpordiv\u00f5rke ning elektris\u00fcsteeme (IPCC AR6 WGII). Arvestada tuleb ka \u00e4\u00e4rmuslike ilmaolude puhul tekkivate liitriskide ehk omavahel seotud ohtude kujunemisega: n\u00e4iteks v\u00f5ivad tormidega kaasneda \u00fcleujutused ja tugevad tuuled. Kliimamuutustel on juba praegu arvestatav m\u00f5ju inimeste f\u00fc\u00fcsilisele ja vaimsele tervisele, sest esineb rohkem \u00e4\u00e4rmuslikke ilma- ja kliimas\u00fcndmusi, millega seoses kaovad elatusallikad ja v\u00e4heneb toiduturvalisus. Samav\u00f5rd nimetatutega m\u00f5jutab tervist otsene mure tuleviku p\u00e4rast (IPCC AR6 WGII, vt ka t\u00e4iendav \u00fclesanne T2).<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Kuigi kliimamuutused j\u00e4tavad tugevama pitseri ekvaatoril\u00e4hedastes piirkondades, m\u00f5jutavad kliimamuutused ka meid Eestis ja Euroopas. Euroopas on ohus l\u00e4\u00e4nepoolsete alade rannikupiirkonnad ja lammid, sest merepinna t\u00f5usu ja tormiajude ehk tormiga k\u00f5rgenenud veetaseme v\u00f5imaliku sagenemise t\u00f5ttu suureneb nende \u00fcleujutusrisk (Euroopa Keskkonnaagentuur 2017). Juba praegu p\u00f5hjustavad sagenenud kuumalained Euroopas k\u00fcmneid tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid (Euroopa Keskkonnaagentuur 2017). Eestis kasvab p\u00f5llusaagi h\u00e4vimise oht, kuumalained p\u00f5hjustavad liigsuremust ja \u00fcleujutused ohustavad infrastruktuuri (Kliimamuutustega kohanemise arengukava).\u00a0<b>\u00a0<\/b><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5ece7a1-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5ece7a1-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5ece7a1-collapse\">KLIIMAMUUTUSED JA INIM\u00dcHISKOND<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5ece7a1-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5ece7a1-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p dir=\"ltr\">Fossiilk\u00fctuste p\u00f5hine majandus (materjal esmaj\u00e4rjekorras \u00f5petajale tausta m\u00f5istmiseks; osad m\u00f5isted on lahti kirjutatud terminis\u00f5nastikus)<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">K<\/b>liimamuutusi ei p\u00f5hjusta inimesed kui sellised, inimliigi esindajatena. Kliimamuutusi p\u00f5hjustab osa inimkonna majandus, mis rajaneb fossiilk\u00fctuste p\u00f5letamisele ning ebav\u00f5rdsetele suhetele \u00fchiskonna siseselt ja \u00fchiskondade vahel. Majanduss\u00fcsteemi, mis on selliste ajalooliste protsesside keskmes, nimetatakse kapitalismiks \u2013 majanduss\u00fcsteemiks, kus tootmisvahendid kuuluvad kapitalistile, kes taotleb tootmises kasumit ning kasutab selleks t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6j\u00f5udu<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">Kapitalismi kujunemine koos fossiilk\u00fctustega\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">E<\/b>hkki kapitalismi ajalugu on m\u00f5nedel hinnangutel juba 500 aastane, kujunes kapitalismist fossiilk\u00fctustele p\u00f5hinev majandus alles t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni k\u00e4igus. T\u00f6\u00f6stusrevolutsiooniga algas mehhaniseeritud t\u00f6\u00f6stuse v\u00f5iduk\u00e4ik, mis n\u00f5udis ka \u00fcha efektiivsemate k\u00fctuste kasutuselev\u00f5ttu. Esimese fossiilk\u00fctusena v\u00f5eti kasutusele kivis\u00fcsi, mille kasutamine j\u00e4rsult kasvas koos aurumasinate kasutuselev\u00f5tuga. 1860ndatel USAs toimunud naftabuum kasvatas naftatoodangu kahe tuhande kordseks: 2000 barrelilt (1 barrel = 159 liitrit) 1859. aastal 4 000 000 barrelini 1869. aastaks<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">K<\/b>apitalismi fossiilk\u00fctuste p\u00f5hiseks kujunemine v\u00f5imaldas hoopis uuel viisil nii toota, transportida toodangut kui ringi liikuda. \u00dchtlasi hakkas kujunema moodne turumajandus k\u00e4sik\u00e4es moodsa riigiga, mis toetas ja survestas uusi eesm\u00e4rke, sh v\u00f5istluslikkust, saavutusv\u00f5imalusi ja sotsiaalset mobiilsust (sh nt Ameerika unelm). Nii kujunes uus \u00fchiskond ja riigikorraldus, kus \u00fcks oluline riigikodanike roll on ka riigi rikastamine: ja seda mitte ainult tootmises osalemise ja maksude maksmisega, vaid ka piisavalt tarbimisega. Vastavalt hakkas \u00fchiskond muutuma senisest feodaalsest s\u00fcsteemist, kus tarbimine oli v\u00f5imalik vaid v\u00e4ikesele osale \u00fchiskonnast, selliseks, kus tarbida said v\u00f5imalikult paljud<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">Progressi idee<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">S<\/b>amal ajal kujunes ka progressi idee \u2013 idee sellest, et \u00fchiskond kui tervik saab edeneda ja \u00fcha paremaid elamistingimusi luua k\u00f5igile kodanikele. Sellega k\u00e4sik\u00e4es hakati arvama, et erinevad maailma \u00fchiskonnad paigutuvad teatud \u201cprogressi skaalale\u201d, kus \u00fchiskonnad on k\u00f5ik samal teekonnal sama eesm\u00e4rgi poole, lihtsalt erineva kiirusega. Sellist arusaama progressist nimetatakse ka unilineaarseks progressiks ehk \u00fchesuunaliseks progressiks. Selle j\u00e4rgi on \u00fchisel, k\u00f5igile \u00fchiskondadele rakenduval skaalal osad \u00fchiskonnad eesm\u00e4rgile v\u00e4ga l\u00e4hedal, osad kusagil teekonna keskel, ja m\u00f5ned alles \u201cv\u00e4hemarenenud\u201d. Arengu all peeti enamasti silmas materiaalset heaolu ja tehnoloogilist v\u00f5imekust, mitte nt vaimset v\u00f5i spirituaalset arengut. Ehkki just materiaalne k\u00fclg oli sellises maailmapildis kesksel kohal, hakati seostama k\u00f5rget tehnoloogilist ja materiaalset arengut \u00fchiskonnaliikmete vaimse arenguga. N\u00e4iteks lihttehnoloogiaid kasutavaid \u00fchiskondi kiputakse t\u00e4naseni pidama arengus mahaj\u00e4\u00e4nuks \u2013 seda isegi siis, kui sellises \u00fchiskonnas on s\u00fcgavalt eetilised suhted \u00fcmbritseva loodusega v\u00f5i erakordsed kunstilised maailma kujutamise ja v\u00e4ljendamise viisid, ja isegi kui need tehnoloogiad on harukordselt t\u00f5husad ja j\u00e4tkusuutlikud<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">Kolonialismi ja rassismi m\u00f5ju ebav\u00f5rdsuste kujunemises<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">N<\/b>iisugune m\u00f5tteviis kujunes juba m\u00e4rksa varasema ajalooga rassismi ja ksenofoobia (ehk v\u00f5\u00f5ravihkamise) pinnale. Selline suhtumine oli v\u00f5imaldanud erinevaid orjanduslikke s\u00fcsteeme, avanud tee kolonisatsioonile ja teiste rahvaste anastamisele ehk vallutamisele kolonisatsiooni k\u00e4igus. Kolonisatsioon v\u00f5imaldas \u00fchtlasi \u00fcha enamat fossiilk\u00fctuste, aga ka laiemalt erinevate loodusressursside ammutamist ja ekspluateerimist ehk \u00e4rakasutamist kapitalistliku s\u00fcsteemi edendamiseks, h\u00fcvede \u00fclemaailmseks transportimiseks ja kapitalismi k\u00f5ikjale j\u00f5udmiseks. Koloniaalajalugu muutis koloniseeritud piirkondi tundmatuseni, moonutas nende \u00fchiskondlikku struktuuri ja suhteid. Kolonisatsioon l\u00f5i mh soodsad tingimused korruptsioonile, mis osasid endisi kolooniaid t\u00e4naseni kurnab. Kolonisatsioon h\u00e4vitas ka koloniseeritud rahvaste kultuuri ja rajas majanduse koloniaalset emamaad teenivatele alustele: koloniaalmaades ei toodetud mitte enda rahva h\u00fcvanguks, vaid anastajate heaks. Eestis on sellistest suhetest hiljutine ajalooline kogemus: n\u00f5ukogude ajal oli siin k\u00f5rge sealihatoodang, aga kohalikud elanikud n\u00e4gid sealihatooteid poodides harva. Nagu \u00fcks tollane anekdoot kirjeldas \u2013 sealiha l\u00e4ks Moskvasse, Eestisse j\u00e4id seast ainult kisa, s\u00f5rad ja k\u00e4rsad<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">Dekoloniseerimine ja j\u00e4tkuv globaalne ebav\u00f5rdsus<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">K<\/b>oloniaalse maailmakorralduse kokkukukkumisega (dekoloniseerimisega) 20. sajandi jooksul oleks v\u00f5inud k\u00f5igisse endistesse kolooniatesse saabuda vabadus ehitada oma \u00fchiskonda \u00fcles nii, nagu selle elanikud ise soovisid. Samas oli neis dekoloniseerimise j\u00e4rel v\u00e4ga vaestes riikides vaja \u00fchiskonna ja majanduse \u00fcles ehitamiseks suuri laene. Aga need riigid ei saanud laenude tingimusi kuidagi ise kehtestada \u2013 neil polnud selleks piisavat raha ega v\u00f5imu. Nii kannab enamus endiseid koloniaalpiirkondi t\u00e4naseni r\u00e4nka laenukoormat. Veel suurem m\u00f5ju on aga olnud laenutingimustel, mis on olnud \u00fchiskondlikku heaolu p\u00e4rssivad \u2013 nt pole paljudes piirkondades v\u00f5imalik olnud pakkuda tasuta haridust lastele, riiklikku tervishoiuteenust jpm. Nendes tingimustes on kujunenud v\u00e4ga ebav\u00f5rdsed suhted ja ka ebademokraatlikud valitsemisviisid. Endiste koloniaalpiirkondade vaesus on mitmeti soodne rikkamate piirkondade \u2013 Euroopa, P\u00f5hja-Ameerika, Austraalia jt elanikele. \u00dchest k\u00fcljest vajab vaesem osa rikkamate piirkondade elanikkonnast odavalt toodetud kaupa, mida neil muidu osta poleks v\u00f5imalik: veel suurem vaesus endistes koloniaalmaades t\u00e4hendab, et sealt tulev toodang on piisavalt odav. \u00dchtlasi v\u00f5imaldavad sellised j\u00f5ujooned ja ebav\u00f5rdsus rikaste riikide ettev\u00f5tjatel soodsatel tingimustel tegutseda, mis ei pruugi aga kohalike vajadustega sugugi vastavuses olla: endistes kolooniates v\u00e4ldivad sellised ettev\u00f5tjad sageli ettekirjutusi, mis nende enda kodumaal t\u00f6\u00f6lisi ja\/v\u00f5i keskkonda kaitsevad. See muudab tootmise odavamaks, ent t\u00e4hendab selliste piirkondade ebav\u00f5rdse positsiooni p\u00fcsimist ja olukorra halvenemist eriti keskkonna ja kliimamuutusse panustamise n\u00e4itajate poolest<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">Tarbimis\u00fchiskonnad<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">R<\/b>ikastes piirkondades kasvas tarbimine eriti kiiresti p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da. Osalt julgustati ja soodustati tarbimist selleks, et k\u00fclmas s\u00f5jas (20. sajandil teise maailmas\u00f5ja j\u00e4rel N\u00f5ukogude Liidu ja Ameerika \u00dchendriikide ideoloogilises vastasseisus) demonstreerida kummagi osapoole majanduse paremust. S\u00f5jaj\u00e4rgset \u00fchiskonda on hakatud nimetama ka tarbimis\u00fchiskonnaks, ning seda iseloomustab mitte vajaduste, vaid tahtmiste p\u00f5hine tarbimine. Kaubandusv\u00f5rk sellises \u00fchiskonnas pakub palju mittevajalikke tooteid, mida reklaamidega kujutatakse vajalikena. Kui sellised tooted muutuvad enesestm\u00f5istetavaks, lisandub neile sotsiaalse vajalikkuse aura. Klassi\u00fchiskondades kipub materiaalsete v\u00e4\u00e4rtuste omamine seostuma inimese moraalse ja vaimse v\u00e4\u00e4rtuslikkusega. Kuna enamasti on v\u00e4hene tarbimine seotud vaesusega, ja vaesust kaldutakse sellistes \u00fchiskondades pidama teatavaks isiklikuks vajakaj\u00e4\u00e4miseks, tekib surve m\u00e4rku anda enda tarbimissuutlikkusest materiaalse omandiga: erinevate ja vaheldusrikaste ning pidevalt uuenevate asjade, riietuse jms-ga<b>.\u00a0\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">Globaalne ebav\u00f5rdsus kliimaheitmetes<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">O<\/b>mavahel seotud ebav\u00f5rdsuste pinnal kujunenud globaalne reaalsus on ebav\u00f5rdne ka kliimaheitmete panuses: rikaste piirkondade elanike eluviis on sageli s\u00f5ltuv fossiilk\u00fctuste ohtrast tarbimisest, ja seda nii toitumises, liikumises kui vaba aja veetmises. Samal ajal on geograafilise ja klimaatilise asukoha ja samas ka \u0161okkidele ja katastroofidele vastamise v\u00f5imekuse erinevuste t\u00f5ttu ebav\u00f5rdne ka erinevate \u00fchiskondade haavatavus kliimamuutuses. Endised koloniaalalad \u2013 piirkonnad, mille majandused on teenindanud kapitalismi kujunemist ja t\u00e4na ka tarbimis\u00fchiskondi \u2013 on sageli esimesed, kus kogetakse kliimamuutustest tulenevaid keskkonnam\u00f5jusid. Samal ajal v\u00f5ivad katsed emissioone v\u00e4hendada suure s\u00fcsinikuheitmega riikides \u00fchiskonnasiseste ebav\u00f5rdsuste t\u00f5ttu m\u00f5juda l\u00e4bim\u00f5eldud poliitiliste meetmeteta halvasti just kehvemas olukorras olevatele \u00fchiskonnaliikmetele. See k\u00e4rbib ka poliitikute motivatsiooni muutusteks. Hinnanguliselt panustab 1% maailma k\u00f5ige rikkamaid kaks korda enam s\u00fcsinikuheitmeid kui terve maailma vaesem pool kokku. Kui seda 1% p\u00fc\u00fcda survestada oma k\u00e4itumist muutma, selgub enamasti, et neil on v\u00e4ga suur majanduslik ja poliitiline v\u00f5im takistamaks meetmeid, mis neile ei sobi<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\">Samas on heitmete arvutamine v\u00e4ga keeruline protsess ja neis ei kajastu sageli paljud olulised heitmed, mida inimkond tekitab. Nt ei kajastu riikide CO<sub>2<\/sub> heitmetes lennunduse panus, paljudes arvutustes puudub ka CO<sub>2<\/sub> heitmete teke maakasutuse muutuse tagaj\u00e4rjel ehk sellest, kui nt metsamaa on muudetud metsavabaks v\u00f5i raadatud ehk p\u00f5llumaaks muudetud. Ka globaalne kaubandus j\u00e4\u00e4b sageli arvutustest v\u00e4lja. Heitmed inimese kohta riigis n\u00e4itavad seda, kui palju riik panustab hinnanguliselt oma t\u00f6\u00f6stuse, transpordisektori jm fossiilk\u00fctuseid kulutavate tegevustega globaalsetesse CO<sub>2<\/sub> heidetesse, jagatuna rahvaarvuga. Lisamaterjalide hulgas on ka \u00f5pilastele loetav sissevaade \u00fche riigi heitmete taseme p\u00f5hjuste kohta, vt <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/miks_on_mongoolia_co2_heide_nii_suur.pdf\" data-fid=\"82627\">siit<\/a>.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">P\u00f5lvkondlik ebav\u00f5rdsus<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">S<\/b>iinkirjeldatud protsessid on t\u00e4hendanud olulist globaalsete ja lokaalsete \u00fchisressursside h\u00e4vitamist \u2013 esmaj\u00e4rjekorras loodusressursside kui k\u00f5ige olulisema \u00fchisressursi h\u00e4vitamist. See h\u00e4ving ei m\u00f5ju aga ainult t\u00e4nasele v\u00f5rdsusele. Selle otsene m\u00f5ju on kohal \u00fcha teravamalt ajas. S\u00fcsinikku siduvate ja heitmeid v\u00e4hendavate poliitiliste ja majanduslike muutustega on juba praegu j\u00e4\u00e4dud paark\u00fcmmend aastat hiljaks. Muutuste n\u00f5ue on t\u00e4naseks nii intensiivne, et see ei j\u00e4\u00e4 enam m\u00e4rkamatuks nihkeks, vaid eeldab t\u00f5sisemaid \u00fcmberkorraldusi, mis tekitab omakorda poliitilist vastuseisu ja intensiivistab kliimaeitajate h\u00e4\u00e4lt: mida suuremad muutused, seda enam soovivad osad inimesed (ja v\u00f5imulep\u00fcrgijad) seda kujutada katsena kontrollida elanikkonda, mitte hiljaksj\u00e4\u00e4nud ja sellet\u00f5ttu ebameeldivama muutusena. Niisiis pole hoolimata vajadusest ka praegu piisavalt motivatsiooni, et tegutseda. K\u00f5ige t\u00f5sisemad m\u00f5jud leiavad endiselt aset majanduslikult v\u00e4hem m\u00f5jukates piirkondades ning veidi kaugemas tulevikus. Tuleviku nimel muutuste esilekutsumiseks pole endiselt sobivaid lahendusi ja selle eestk\u00f5nelejad ning otsesed kahjusaajad on sageli samuti v\u00f5imutu grupp \u00fchiskonnas \u2013 lapsed ja noored<b>.<\/b><\/p>\n<p><b id=\"docs-internal-guid-d73aa89c-7fff-9804-8b21-47699c2083d4\">N<\/b>agu aga \u00fchisressursside uurimisega toimunud arengud n\u00e4itavad, on inimesed tegelikult v\u00f5imelised \u00fcletama v\u00e4ga paljusid takistusi ja leidma lahendusi nii t\u00e4nasteks kui tulevikuprobleemideks, kui neil on v\u00f5imalus koost\u00f6\u00f6d teha. Kindlasti on selles hea avaramalt ja ette- ja koosloovalt m\u00f5telda, et \u00fcletada nii ebav\u00f5rdsust kui kalduvust t\u00f5rjuda osasid \u00fchiskonnaliikmeid. Kui aga k\u00f5iki ei kaasata, j\u00e4\u00e4b alati oht, et k\u00f5rvalej\u00e4etud soovivad nurjata k\u00f5igile kasulikke ja vajalikke muutusi<b>.\u00a0<\/b><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p dir=\"ltr\"><a id=\"pohimoisted\"><\/a><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5ece7be-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5ece7be-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5ece7be-collapse\">P\u00d5HIM\u00d5ISTETE S\u00d5NASTIK<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5ece7be-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5ece7be-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-14e42e6c-7fff-3f1b-ea77-c83a109fd725\">Barrel: <\/b>Nafta m\u00f5\u00f5tmise \u00fchik, ligi 159 liitrit.<\/p>\n<p><b>Elukvaliteet: <\/b>Inimese aineliste, vaimsete ja sotsiaalsete vajaduste rahuldatus; elulaadi kvalitatiivne k\u00fclg vastandatuna materiaalsete v\u00e4\u00e4rtuste tarbimisele. Terminit kasutas esimesena USA president L. Johnson 1964. aastal, see muutus \u00fcldtarvitatavaks globaalprobleemidega seotud negatiivsete ilmingute anal\u00fc\u00fcsimise vajaduse t\u00f5ttu. P\u00f5hir\u00f5hk on mitmesuguste avalike teenuste (haridus, tervisekaitse, \u00fchistransport, turvalisus ja \u00f5iguskaitse, keskkonnakaitse, loodus- ja kultuuriv\u00e4\u00e4rtuste kaitse) k\u00e4ttesaadavusel ja kvaliteedil. Objektiivsete elutingimuste k\u00f5rval on elukvaliteedi puhul m\u00e4\u00e4ravad ka indiviidi isiklikud omadused ja taotlused.<\/p>\n<p><b>Elustandard: <\/b>Riigi v\u00f5i kogukonna arengutaseme \u00fcldistatud m\u00f5\u00f5de, mis arvestab osistena isiklikke sissetulekuid, haridustaset, toiduainete tarbimist, tervisekaitset, toimetulekut ja v\u00e4ljavaateid ootuste t\u00e4itumiseks, samuti juurdep\u00e4\u00e4su moodsale tehnoloogiale ja loodusvarade kasutusele.<\/p>\n<p><b id=\"docs-internal-guid-14e42e6c-7fff-3f1b-ea77-c83a109fd725\">Etteloomine: <\/b>Tulevikueesm\u00e4rkideks vajalike eluviiside ja suhete ning organiseerumisviiside j\u00e4rgi elamine juba t\u00e4nastes igap\u00e4evastes suhetes ja tegevustes, nt looduss\u00e4\u00e4stlik eluviis t\u00e4nases igap\u00e4evas, aga ka looduse kesksele kohale seadmine otsustusprotsessides ja kaasavate praktikate rakendamine (sh nt kliimakogude vms osalusdemokraatlike praktikate elluviimine).<\/p>\n<p><b id=\"docs-internal-guid-14e42e6c-7fff-3f1b-ea77-c83a109fd725\">Haavatavus: <\/b>Haavatavus kliima\u00f5igluse kontekstis t\u00e4histab taset, millel mingi riigi rahvastikku ohustavad kliimaga seotud muutused \u2013 \u00e4\u00e4rmuslikud ilmastikun\u00e4hud nagu tormid, \u00fcleujutused ja nende v\u00f5imalikud tagaj\u00e4rjed, sh maalihked; p\u00f5uad ja nendest tulenev toiduturvalisuse v\u00e4henemine jne. M\u00f5nedes piirkondades on sellised kliiman\u00e4htused tunduvalt t\u00f5en\u00e4olisemad kui teistes (nt erakordsed tormid iseloomustavad rohkem teatud ookeanil\u00e4hedasi piirkondi, nt Kesk-Ameerika saareriike; p\u00f5uad on t\u00f5en\u00e4olisemad Aafrika Sarveriikides jne). Samas suudavad riigid, kus on h\u00e4sti toimiv infrastruktuur ja\/v\u00f5i katastroofivalmidus, ohtudele paremini vastata ja katastroofidest v\u00e4iksemate tagaj\u00e4rgedega ja\/v\u00f5i kiiremini v\u00e4ljuda. \u00dchest k\u00fcljest t\u00e4hendab see, et rikkad riigid on \u00fcldiselt v\u00e4hemhaavatavad. Samas tuleb meeles pidada, et v\u00e4ga keeruline infrastruktuur v\u00f5ib olla ka tundlikum erinevatele ohtudele: nt kui kogu \u00fchiskonnakorraldus s\u00f5ltub suure energiasisendiga lahendustest (elektrienergia vms), on elektriv\u00f5rgu mittetoimimisel nt tormi j\u00e4rel r\u00e4ngemad tagaj\u00e4rjed kui seal, kus inimestel on erinevaid koduseid lahendusi v\u00f5i kus on harjutud hakkama saama ilma elektrita.<\/p>\n<p><b id=\"docs-internal-guid-14e42e6c-7fff-3f1b-ea77-c83a109fd725\">Haavatavuse indeks: <\/b>Arvutatakse erinevate komponentide p\u00f5hjal, et kirjeldada erinevate riikide ohustatust nt kliima vm keskkonnaohtudest ja nende riikide suutlikkust sellistele ohtudele vastata v\u00f5i nende tagaj\u00e4rgi likvideerida.<\/p>\n<p><b>Heaolu: <\/b>Aste, millel elanikkonna vajadused ja soovid on rahuldatud. H. m\u00f5\u00f5tmine piirdub enamasti \u00fchiskonna rikkuse hindamisega. Sachs (1999) juhib t\u00e4helepanu t\u00f5igale, et heaolu t\u00e4hendab t\u00e4nap\u00e4eval pigem omamist kui olemist, kuid ei \u00fchiskonnasiseses ega \u00fchiskondadevahelises v\u00f5rdluses ei selgu, et rahulolu tase suureneks rikkuse suurenedes. Inimesed hindavad oma heaolu v\u00f5rdluses teistega ning tunnetatud erinevus teistest v\u00f5ib olla sama, s\u00f5ltumata rikkuse \u00fcldisest tasemest. Laiemas k\u00e4sitluses arvestatakse heaolu m\u00f5\u00f5tmisel toodete ja teenuste tarbimise k\u00f5rval ka muid f\u00fc\u00fcsilise, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu juurde kuuluvaid tegureid, nt tervist, puhast loodust ja metsasaadusi v\u00f5i inim\u00f5igusi (ingl well-being).<\/p>\n<p><b id=\"docs-internal-guid-14e42e6c-7fff-3f1b-ea77-c83a109fd725\">Kaasamine: <\/b>Kodaniku\u00fchenduse liikmeskonna v\u00f5i sihtr\u00fchma paremini rakendamine v\u00f5i aktiviseerimine nende eesm\u00e4rkide teostamisel ja nende \u00fcle otsustamisel. Sihiks on anda kodanikele v\u00f5i neid esindavatele \u00fchendustele v\u00f5imalus osaleda neid m\u00f5jutavate otsuste tegemisel, sh \u00f5igusloomes. Kaasamise abil on v\u00f5imalik edendada osalusdemokraatiat ja samas parandada otsuste kvaliteeti. Kaasamise olulisim v\u00e4ljakutse on ka k\u00f5rvalej\u00e4etud gruppide otsustusprotsessi t\u00f5mbamine.<\/p>\n<p><b id=\"docs-internal-guid-14e42e6c-7fff-3f1b-ea77-c83a109fd725\">Kapitalism: <\/b>Majanduss\u00fcsteem, kus eraomandis olevad tootmisvahendid kuuluvad kapitalistile, kes taotleb tootmises kasumit ning kasutab selleks t\u00f6\u00f6tajate t\u00f6\u00f6j\u00f5udu.<\/p>\n<p><b>Keskkonna\u00f5iglus: <\/b>Keskkonnam\u00f5ju ja \u00fchisomandi \u00f5iglane jaotamine k\u00f5igi elanike ja elanikkonna kihtide vahel, s\u00f5ltumata nende sotsiaalsest, religioossest, soolisest, etnilisest, rassilisest vm kuuluvusest.<\/p>\n<p><b>Keskkondlik ebav\u00f5rdsus: <\/b>Isikute v\u00f5i gruppide erinev juurdep\u00e4\u00e4s v\u00e4\u00e4rtuslikele ja\/v\u00f5i haruldastele ressurssidele ja nende kasutusv\u00f5imalustele. See erinevus v\u00f5ib tuleneda erinevusest muudes ressurssides (nt haridustasemes, sissetulekus, sotsiaalses v\u00f5i kultuurilises kapitalis jne) v\u00f5i nende positsioonist \u00fchiskonnas (sh eluaseme ja t\u00f6\u00f6ga seotud erinevused).<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-14e42e6c-7fff-3f1b-ea77-c83a109fd725\">Kliimakogud: <\/b>Kliimateemaliste otsuste andmine rahvakogude k\u00e4tte, kus teaduslikele teadmistele tuginedes ning k\u00f5iki elanikkonnar\u00fchmi esindades tehakse otsused, kuidas korraldada \u00fchiskonnaelu vastavuses kliimakriisi ohu ennetamise ja sellega kohanemise vajadustega.<\/p>\n<p><b>Kliima\u00f5iglus: <\/b>Emissioonide v\u00e4hendamisega seotud s\u00fcsteemset ajalooliselt kujunenud ebav\u00f5rdsust p\u00fc\u00fctakse v\u00e4hendada arvestades ajaloolisi ja t\u00e4nap\u00e4evaseid olusid. Kliimamuutusest ebaproportsionaalselt m\u00f5jutatud piirkonnad, mis enamasti ei ole suured s\u00fcsinikuheitmetesse panustajad, peaksid suurema \u00f5igluse saavutamiseks s\u00fcsinikuheitmeid v\u00e4hem k\u00e4rpima v\u00f5rreldes suurte panustajatega, keda tabavad keskkonnakatastroofid m\u00e4rksa v\u00e4hem. Veel enam, suured panustajad peaksid kompenseerima nendele \u00fchiskondadele osaks langevad katastroofilised m\u00f5jud. Sellise eesm\u00e4rgiga on tegelenud viimaste aastate mitmed COP kogunemised, ehkki mitte eriti suure eduga.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-14e42e6c-7fff-3f1b-ea77-c83a109fd725\">Kolonisatsioon: <\/b>\u00dche riigi (nn koloniaalse emamaa) poolt teise riigi v\u00f5i mingi piirkonna (koloonia) \u00fcle \u00fclemv\u00f5imu kehtestamine, et kasutusse v\u00f5tta selle riigi v piirkonna loodus- ja inimressursid emamaa heaks.<\/p>\n<p><b>Majanduskasv: <\/b>Riigi kogutoodangu kasv ajas, v\u00e4ljendatakse enamasti rahvamajanduse kogutoodangu (RKT \u2013 i.k GNP ehk Gross National Product) v\u00f5i sisemajanduse kogutoodanguna (SKT \u2013 i.k\u00a0 GDP ehk Gross Domestic Product). Majanduskasv peegeldab kaupade ja teenuste aastast juurdekasvu. Majanduskasv on olnud enamiku riikide majanduspoliitika nurgakivi, kuid samas ei tooda selles v\u00e4lja kasulikku ja kahjulikku majandustegevust, soovitud ja soovimatuid kulutusi, loodusvarade \u00fcletarbimist jms.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b>Progress: <\/b>Idee sellest, et \u00fchiskond saab teadusliku ja tehnoloogilise arengu ja\/v\u00f5i \u00fchiskonnakorralduse toel muutuda mingites teadvustatud ja eesm\u00e4rgiks seatud joontes paremaks (nt iga inimese elu ja enesem\u00e4\u00e4ramis\u00f5igust v\u00e4\u00e4rtustavamaks ja toetavamaks).<\/p>\n<p><strong>P\u00f5lvkondadesisene \u00f5iglus:<\/strong> s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5te, mille kohaselt \u00fche sotsiaalse r\u00fchma tootmine, tarbimine jm tegevus ei tohi halvendada teise sotsiaalse r\u00fchma \u00f6koloogilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke eeldusi s\u00e4ilitada v\u00f5i parandada oma elukvaliteeti.<\/p>\n<p><b>P\u00f5lvkondadevaheline \u00f5iglus: <\/b>S\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5te, mis viitab loodusvarade s\u00e4\u00e4stvale kasutusele ja pikaajalise tegevusega seotud keskkonnam\u00f5ju \u00f5iglasele jaotamisele praeguste ja tulevaste p\u00f5lvkondade vahel. T\u00e4htis argument, kui k\u00e4sitletakse niisuguseid keskkonnakaitselisi piiranguid, mille m\u00f5ju avaldub alles pikema aja jooksul. N\u00e4iteks kasvuhoonegaaside heitkoguste v\u00e4hendamist ja tuumaj\u00e4\u00e4tmete ladestamise ohtlikkust p\u00f5hjendatakse sageli vajadusega s\u00e4ilitada tulevastele p\u00f5lvkondadele praegusega v\u00f5rreldav elukeskkond.<\/p>\n<p><b>Sisemajanduse kogutoodang: <\/b>\u00dches riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus turuhinnas. Kuigi SKT-d peetakse tihti \u00fchiskonna heaolu n\u00e4itajaks, ei tee see tegelikult vahet heaolu suurendavate ja v\u00e4hendavate transaktsioonide vahel ning j\u00e4tab arvestamata majanduse mitterahalise osa. SKT m\u00f5\u00f5dab rahavooge, mist\u00f5ttu loodusvarade v\u00e4henemine ei peegeldu majandustegevuse arenguvaru v\u00e4henemisena. Eeldatakse, et kvantitatiivne kasv t\u00e4hendab arengut, s\u00f5ltumata sellistest muutustest nagu sissetuleku polariseerumine, t\u00f6\u00f6aja pikenemine, t\u00f6\u00f6tuse, t\u00f6\u00f6 ja stressiga seotud haiguste ja keskkonnaprobleemide lisandumine.<br><b><br>S\u00e4\u00e4stev eluviis:<\/b> igap\u00e4evase elu korralduse laad, mille j\u00e4rgijad on teadlikult omaks v\u00f5tnud s\u00e4\u00e4stva arengu hoiakud (nt tarbimistavad, keskkonnahoidlik kodumajapidamine, vaba aeg). Kasutatakse peamiselt individuaalse k\u00e4itumise kohta. Eluviisi keskkonnahoidlikkust saab m\u00f5\u00f5ta n\u00e4iteks \u00f6koloogilise jalaj\u00e4lje abil.<br><b><br>S\u00fcsinikubilanss: <\/b>S\u00fcsinikubilanss on erinevus \u00f6kos\u00fcsteemide CO<sub>2<\/sub> sidumise v\u00f5ime ja CO<sub>2<\/sub> heitmete vahel ning see n\u00e4itab, kas \u00f6kos\u00fcsteemide ja \u00fchiskondlike s\u00fcsteemide kombinatsioonis on \u00fclekaalus s\u00fcsiniku sidumine atmosf\u00e4\u00e4rist v\u00f5i selle emiteerimine atmosf\u00e4\u00e4ri.<br><b><br>S\u00fcsinikujalaj\u00e4lg: <\/b>S\u00fcsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside (metaani, dil\u00e4mmastikoksiidi jt) heitmete koguhulk, mis kaasneb inimese, organisatsiooni v\u00f5i m\u00f5ne muu \u00fcksuse tegevusega v\u00f5i tekib toote v\u00f5i teenuse olelusringi jooksul. Iseloomustab inimtegevuse m\u00f5ju keskkonnale, eriti kliimamuutusele.<br><b><br>S\u00fcsiniku sidumine:<\/b> See on elu- ja majandustegevuse k\u00e4igus eraldunud s\u00fcsiniku sidumine mingisse s\u00fcsinikuneelu (s\u00fcsinikku siduvatesse s\u00fcsteemidesse, nt metsad, ookean).<br><b><br>Tasaareng: <\/b>k\u00f5ige kaugemale minev alternatiiv majanduskasvu paradigmale, kuna selle all m\u00f5eldakse majanduse \u00fcmberstruktureerimist nii, et see ei oleks kasvust s\u00f5ltuv. See t\u00e4hendab ka ressursikasutuse ja tarbimise v\u00e4hendamist kui ainuv\u00f5imalikku teed sotsiaalse \u00f5igluse, \u00f6koloogilise j\u00e4tkusuutlikkuse ja heaolu parandamiseks.<br><b><br>\u00dchismaade trag\u00f6\u00f6dia: <\/b>Garrett Hardini 1968. aastal ajakirjas Science avaldatud v\u00e4ga m\u00f5jukas artikkel \u201e\u00dchismaade trag\u00f6\u00f6dia\u201c kirjeldab \u00fchisressursside raiskamist. Seda juhtis Hardini arvates \u00fclerahvastus ja \u00fchisreeglite puudumisest tulenev p\u00fc\u00fce maksimeerida tarbimist ja maad \u00fclekasutada, mis viib selle v\u00e4\u00e4rtuse h\u00e4vitamiseni. Vabatahtlikult Hardini arvates inimesed ennast ei piira, sest kui nad seda teeks, kasutaks \u00fchisressurssi teised kasutajad nende asemel, isegi kui kaugele on n\u00e4ha, et tagaj\u00e4rjeks on trag\u00f6\u00f6dia k\u00f5igi jaoks. Hardini arvates suudaks seda ohjata vaid erastamine v\u00f5i riiklik kontroll. Vastusena sellele osutasid etnograafilised andmed paljudele \u00fchismaade v\u00e4ga edukatele \u00fchismaade korraldamise viisidele. S\u00e4\u00e4rased andmed n\u00e4itasid, et inimesed pole olemuslikult keskkonda h\u00e4vitavad ega vaja m\u00f5istlikuks tegutsemiseks v\u00e4list kontrolli. Eriti oluliseks kriitikaks on osutunud Elinor Ostromi (1990) artikkel \u201e\u00dchismaade juhtimine\u201c, mille andmed olid kogutud v\u00e4lit\u00f6\u00f6l v\u00e4ikestes kogukondades, ja see osutab, et kui on alles toimivad kogukonnad, siis suudetakse neil \u00fchise haldamiseni j\u00f5uda igati adekvaatselt. Paraku pole paljudes piirkondades suurettev\u00f5tluse ja (seda toetava) riikliku kontrolli pikaajalise m\u00f5ju tagaj\u00e4rjel enam toimivaid kogukondi, mis sellise rolli v\u00f5iksid v\u00f5tta.<br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5ece7fa-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5ece7fa-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5ece7fa-collapse\">TUNNI K\u00c4IK<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5ece7fa-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5ece7fa-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><br><strong>I TUND \u2013 S\u00fcsinikuheitmed ja meie<\/strong>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">T<\/b>undi toetab <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/2_slaidid_opetajale_2.pptx\" data-fid=\"82959\">slaidiprogramm<\/a>.\u00a0Slaide v\u00f5ib \u00f5petaja t\u00e4iendada lisaslaidide ja piltidega jutu j\u00e4lgimiseks (aga siis soovitame meeles pidada muutusi, mis ei lange kokku praeguste slaidinumbritega kirjelduses)<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">Sissejuhatus<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b>\u00d5<\/b>petaja: Teema on meil seekord CO<sub>2<\/sub> heitmete seos tarbimise, elustiili ja ebav\u00f5rdsuse ja eba\u00f5iglusega. Enne kui me alustame, k\u00fcsime \u2013 mida teie viimati ostsite v\u00f5i mis teenust kasutasite<b>? <\/b>SLAID 3<br><b>L<\/b>apsed: nimetavad eri asju, teenuseid \u2013 kes s\u00f5i kooli kohvikus saia, kes vahtis tiktokki v discordi vms\u2026 Kui alustati s\u00f5naga \u201ctarbimine\u201d ja on v\u00f5imalik, et lapsed ei tea, mis on tarbimine, v\u00f5iks seda t\u00e4psustada \u2013 asjade ostmine, mingite teenuste kasutamine (nt telefon, taksos\u00f5it, juuksur, aga ka vesi isegi kraanist, soojus ja valgus, s\u00f5it maanteel, arsti juures k\u00e4imine, bussis\u00f5it<b>\u2026<br>\u00d5<\/b>petaja: Kas te m\u00f5tlesite, et see asi v\u00f5i teenus v\u00f5iks tekitada s\u00fcsinikuheitmeid? Kes m\u00f5tles, t\u00f5stke k\u00e4si\u2026 (ja kui keegi tahab t\u00e4psustada, v\u00f5ib seda teha)<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\">Kui vaja, v\u00f5ib j\u00e4tkata slaidiga 4, mis aitab arutada s\u00fcsinikuheitme \u00fcle. Teema eeldab, et \u00f5pilased teavad varasemast CO<sub>2<\/sub> kui ainet ja selle rolli kliimamuutuste kujunemisel. L\u00fchidalt v\u00f5iks siin meenutada ka seda, et suur osa CO<sub>2<\/sub> tekib, kui energia saamiseks p\u00f5letada fossiilk\u00fctuseid, mille k\u00e4igus vabaneb sinna salvestunud s\u00fcsinik ja \u00fchineb hapnikuga. See kui palju mingi tegevusega CO<sub>2<\/sub> tekib, ongi s\u00fcsinikuheide.\u00a0Kui see teema on tuttav ja hiljuti l\u00e4bitud, v\u00f5ib antud slaidi ka vahele j\u00e4tta.\u00a0<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>LAID 5\u00a0Arutelu. \u00d5petaja: Millised seosed tekivad s\u00f5naga \u201cs\u00fcsinikuheide\u201d? Mida see v\u00f5iks t\u00e4hendada v\u00f5i mida n\u00e4idata?\u00a0<i>Millest koosneb mingi toote s\u00fcsinikuheide? (Toote valmistamiseks kulub toorainet, elektri- vm energiat, kasutatakse transporti ning pakendamist jne. K\u00f5ik need tegevused paiskavad atmosf\u00e4\u00e4ri v\u00e4iksemal v\u00f5i suuremal m\u00e4\u00e4ral s\u00fcsinikdioksiidi \u2013 ehk toimub s\u00fcsinikuheide.)<\/i><\/p>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><i>Kas tootel, mille viimati ostsid v\u00f5iks olla suur v\u00f5i v\u00e4ike s\u00fcsinikuheide?<\/i><\/p>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\"><i>Kas sinu igap\u00e4evastel tegevustel on suur v\u00f5i v\u00e4ike s\u00fcsinikuheide?<\/i><\/p>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\">(Ega siin t\u00e4pset ja \u00f5iget vastust ei ole. Pigem on eesm\u00e4rk panna \u00f5pilased m\u00f5istma, et paljud, eriti tarbimisega seotud tegevused toodavad CO<sub>2<\/sub>.)<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Milliseid probleeme teie arvates s\u00fcsinikuheitmed p\u00f5hjustavad Eestis? Aga maailmas<b>?<br>L<\/b>apsed: pakuvad probleeme, millest kujuneb tahvlile nimekiri<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><i>\u00d5petaja<\/i>: T\u00e4nase tunni eesm\u00e4rk on v\u00f5rrelda maailma erinevate riikide s\u00fcsinikuheidet (s\u00fcsihappegaasi tootmist) ja leida seos selle ja elustiili vahel. Samuti uurime, millist ebav\u00f5rdsust tarbimine p\u00f5hjustab. Siinkohal v\u00f5ib proovida \u00fcheskoos s\u00f5nastada h\u00fcpoteesi elustiili (tarbimise) ja CO<sub>2<\/sub> heitmete seose kohta.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b>A<\/b>lustame liikumism\u00e4ngust<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">1. osa: liikumism\u00e4ng (v\u00e4hemalt 10 min)<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>LAID 6 Liikumism\u00e4ngus m\u00f5testatakse tarbimise ja elustiili seost CO<sub>2<\/sub> heitmetega, eesm\u00e4rk on vaadata kui suured on erinevused inimeste vahel eri maailma piirkondades.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">\u00d5petaja jagab laiali kaardid (tr\u00fckitavad kaardid <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/2_rollikaardid_printimiseks.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-fid=\"82543\">siin<\/a>) \u2013 printida lehek\u00fclje m\u00f5lemale poolele, vastavalt printeri settingutele valida kas \u201cflip on the long edge\u201d v\u00f5i \u201cflip on the short edge\u201d \u2013 tasub proovida esimese kahe lehek\u00fcljega), kus lapsed saavad endale rolli esindada mingi maa keskmist inimest. Kui klass on v\u00e4iksem, oleks hea valida kaardid nii, et \u00e4\u00e4rmused oleks esindatud (st v\u00e4ga k\u00f5rgete ja v\u00e4ga madalate heitmetega riigid). Kaardile on m\u00e4rgitud \u00fchele poole igap\u00e4evategevused ja nende igap\u00e4evategevuste CO<sub>2<\/sub> heitmed aastas keskmise selle riigi elaniku kohta, mis on konverteeritud sammudeks. Lapsed alustavad k\u00f5rvuti seistes arvestusega, et neil on selja taga piisavalt ruumi liikuda (u 15-20 tibusammu v\u00f5rra). Hakatakse astuma selg ees, asetades jala otse jala taha, et v\u00e4ltida v\u00e4ga erinevate sammude v\u00f5tmist. Kui on v\u00e4ga v\u00e4he ruumi, v\u00f5iks kasutada ruudulist lehte valgel tahvlil ja iga\u00fcks saab nt oma magnetkujundi (valmistumisel vajalik vahend \u2013 kuni 24 magnetkujundit) v\u00f5i v\u00f5ib joonistada ruudustiku suurele tahvlile, kus oleks v\u00f5imalik liikuda \u00fcks ruut sammu kohta \u00fclalt alla \u2013 x-telge m\u00f6\u00f6da 15 ruutu, y-telge m\u00f6\u00f6da vastavalt laste arvule. Kui kaarte ei jagu, v\u00f5ib m\u00f5ned lapsed j\u00e4tta \u201cvaatlejateks\u201d<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">\u00d5<\/b>petaja nimetab tegevusi, mille kohta iga\u00fchel on oma kaardil vastav sammude arv. Lapsed astuvad vastavalt nende riikide keskmisele elustiilile iseloomulike tarbimisvalikute CO<sub>2<\/sub> m\u00f5jule etteantud arvu samme ruumis iga tegevuse kohta. P\u00e4rast paari k\u00fcsimust tuleks teha paus<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">\u00d5<\/b>petaja (k\u00f5igilt, sh vaatlejatelt): M\u00f5telge enda jaoks, mida need teie vahel tekkivad vahed v\u00f5iks t\u00e4hendada<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">M<\/b>inut vaikselt m\u00f5telda, mida lapsed arvavad, et vahed v\u00f5iks t\u00e4hendada, siis astuda edasi, pause v\u00f5iks olla v\u00e4hemalt kaks<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">K<\/b>ui k\u00f5ik tegevused on ette loetud, keeravad eespool olevad m\u00e4ngijad end teiste poole ja on n\u00fc\u00fcd n\u00e4oga vastamisi, osad on keskel. Vaatlejad m\u00e4rgivad nende asukohad maalriteibiga, kirjutades riikide nimed teibile. Siis v\u00f5iks \u00f5petaja teha klassist pildi (keskel servas seistes vasakule ja paremale), nii et laste kaugus \u00fcksteisest oleks j\u00e4rgmises tunnis v\u00f5imalik umbes taastada<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>LAID 7\u00a0ja 8\u00a0samal ajal taustal \u2013 kumb enne, s\u00f5ltub sellest, kas tundub, et lihtsam on m\u00f5ista numbreid v\u00f5i v\u00f5rdlusi. Slaidi 8 m\u00e4rkmetes on natuke abistavaid t\u00e4psustusi ja selgitusi.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">2. osa Arutelu CO<sub>2<\/sub> panuse ja ebav\u00f5rdsuse seoste \u00fcle, p\u00f6\u00f6rates t\u00e4helepanu j\u00e4rgmistele k\u00fcsimustele (20 min)<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">A<\/b>rutelu alustuseks hakkavad\u00a0\u00f5pilased \u00fcksi v\u00f5i v\u00e4ikestes gruppides maha m\u00e4rgitud riikide vahel ringi k\u00e4ima, et vaadata, mis riik kus on. Lapsi palutakse m\u00f5elda ringi k\u00e4ies, mis on s\u00fcsiniku maailmakaart, mida nad sellest j\u00e4reldavad, kus mingid riigid asuvad. Kui \u00f5petaja soovib, v\u00f5ib ta anda lastele m\u00e4rks\u00f5nad, mida t\u00e4psemalt t\u00e4hele panna: n\u00e4iteks millised riigid on l\u00e4hestikku, millised on eespool, millised tagapool. M\u00f5ni j\u00f5uab arusaamani, et osad\u00a0riigid grupeeruvad \u2013 nt USA, Austraalia, Venemaa on tagapool.\u00a0Miks nad on koos tagapool? Seej\u00e4rel toimub n\u00e4htu\u00a0ja m\u00f5eldu \u00fcle\u00a0\u00fchine arutelu. Seda v\u00f5ib teha vastavalt sobivusele v\u00e4ikestes gruppides, paaris v\u00f5i k\u00f5ik koos \u00fchiselt. Esialgu v\u00e4ikeses koosseisus tehtud m\u00e4rkamised ja j\u00e4reldused v\u00f5iks kirja panna, et oleks hiljem lihtsam \u00fchiselt anal\u00fc\u00fcsida.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">!! <\/b>Kui arutelu teie klassi puhul enamasti ei toimi, v\u00f5ib need kohad asendada r\u00fchmat\u00f6\u00f6 v\u00f5i pinginaabrite vastastikuse intervjuu vms arutelu v\u00e4hendatud vormiga<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">\u00d5<\/b>petaja: Mis m\u00f5tteid teil tekkisid? (Kui vaja veel ergutada ja selgitada, siis tahvlile SLAID 9 \u2013\u00a0 k\u00fcsimus 1:) Miks olete \u00fcksteisest nii erinevatel kaugusel?<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">L<\/b>apsed v\u00e4ljendavad oma m\u00f5tteid v\u00f5i v\u00f5tavad kokku arutelu, mis laudade \u00fcmber gruppides tekkis. Iga grupp v\u00f5iks esitada v\u00e4hemalt \u00fche t\u00e4helepaneku<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">A<\/b>rutelu v\u00f5iks j\u00f5uda t\u00f5demuseni, et osad tekitavad palju kasvuhoonegaase, teised v\u00e4ga v\u00e4he, mis peegeldab nende riikide iseloomulikku tarbimist. \u00d5petaja v\u00f5iks t\u00e4iendada ja osutada sellele, et tegemist on CO<sub>2<\/sub> m\u00f5ttes ebav\u00f5rdse olukorraga: palju tarbivate riikide kliimam\u00f5ju on v\u00e4ga suur \u2013 nende riikides suurem osa elanikke \u00dcLETARBIB<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">Taustaks \u00f5petajale arutelu juhtimiseks: <u>\u00dcletarbimise tekkimine, m\u00f5ju ja v\u00f5imalikkus<\/u><\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>ellistes riikides on inimesed end \u00fcmbritsenud paljude materiaalsete v\u00e4\u00e4rtustega, mille tootmisel v\u00f5i kasutamisel tekib palju kasvuhoonegaaside heitmeid. Sellistes \u00fchiskondades s\u00f5ltub inimeste hinnang \u00fcksteisele sageli ka sellest, kas neil on v\u00f5i ei ole palju asju, mugavusi ja v\u00f5imalusi (n\u00e4iteks reisida, vaba aega veeta eri t\u00fc\u00fcpi meelelahutuskohtades, tarbida asju enese l\u00f5bustamiseks vms)<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>elline \u00fcletarbimine on aga v\u00f5imalik ainult v\u00e4ikesele osale inimestest, sest maakera ressursid on piiratud. \u00dcletarbivaid riike nimetatakse ka \u201crikasteks\u201d riikideks: paljud sellised riigid on saanud rikkaks ajalooliselt teisi riike v\u00f5i piirkondi koloniseerides ja anastades ning nende loodusvarasid endale v\u00f5ttes. Sellistes allasurutud riikides elavaid inimesi panid v\u00f5i sundisid koloniseerivad riigid enda heaks t\u00f6\u00f6le. Ka riigid, mida pole koloniseeritud, aga millel on mingeid olulisi maavarasid ja loodusressursse koloniseerivad ja kurnavad sageli oma loodust (Eesti kohta siin v\u00f5ib k\u00fcsida, kas nad teavad, mis see v\u00f5iks olla, mida eesti elanikud on \u00e4ra kasutanud, et rikastuda \u2013 nad on ammutanud varasid looduskeskkonnast, kas nad teavad, milliseid?). Loodus- v\u00f5i inimressursside hoolimatul \u00e4rakasutamisel p\u00f5hinev majandus v\u00f5ib suhteliselt l\u00fchikese aja jooksul \u2013 m\u00f5nede sajandite v\u00e4ltel \u2013 v\u00e4ga h\u00e4sti toimida. Paljude inimeste seisukohalt v\u00f5ib see olla v\u00e4ga hea s\u00fcsteem: n\u00f5nda luuakse ja hoitakse alal elanike heaolu (eeldusel, et tegemist on demokraatliku riigiga) ja igap\u00e4evaelu v\u00f5ib minna mugavamaks ja turvalisemaks. Rikkamad ja keskmiselt rikkad inimesed saavad tarbida, mida hing ihaldab ja vaesemad ei ole ka p\u00e4ris h\u00e4das<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>LAID 9, KLIKK: Mis juhtuks, kui k\u00f5ik riigid tekitaks sama palju CO<sub>2<\/sub> kui USA (juhime t\u00e4helepanu sammudele, mida v\u00f5ttis USA esindaja)<b>?<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">L<\/b>apsed: Loodusvarad saavad otsa! Kliimamuutus kiireneb<b>!<br>K<\/b>ui lapsed ei oska vastata\u00a0\u2013 Kas see tundub v\u00f5imalik, et kogu maailm tarbiks sama palju kui k\u00f5ige rohkem tarbivad riigid? Miks\/miks mitte<b>?<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">K<\/b>ui ei tundu v\u00f5imalik ja m\u00f5eldakse v\u00e4lja, et siis saavad loodusvarad otsa ja kliimamuutus muudab maailma elamisk\u00f5lbmatuks, siis seletada lisaks, et ilmselgelt ei saa k\u00f5ik riigid elada nii nagu USA ja teised v\u00e4ga palju kasvuhoonegaase tekitanud riigid on elanud. Tegelikult ei saa isegi need riigid enam samal viisil j\u00e4tkata kasvuhoonegaaside tekitamist \u2013 praeguseks on kasvuhoonegaaside tase liiga k\u00f5rge\u00a0vaid \u00fcsna v\u00e4ikese osa riikide \u00fcletarbimise tulemusena<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">Sissejuhatus j\u00e4rgmisse arutellu: <u>\u00dcletarbimine: vajadused ja tahtmised<\/u><\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">M<\/b>e toodame ja ostame asju, mida v\u00e4ga vaja ei ole<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">\u00d5<\/b>petaja: M\u00f5telge oma elu kolme k\u00f5ige toredama hetke peale<b>.\u00a0\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">L<\/b>apsed pakuvad ja ilmselt enamusel tuleb vastuseks elamusi, saavutusi, suhteid, midagi l\u00e4ks paremaks (keegi paranes haigusest vms). Samas v\u00f5imalik, et nimetatakse ka materiaalseid asju \u2013 keegi sai arvuti, ratta. Kui see m\u00f5ttek\u00e4ik domineerib, siis v\u00f5iks tegeledagi selle teemaga<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">A<\/b>rutelu k\u00e4ik: Kas teile meeldiks, kui teil oleks lihtsalt arvuti, mis midagi ei tee v\u00f5i kus midagi ei ole? Lihtsalt kast? Ei? J\u00e4relikult meeldib teile arvutis midagi, mis teie vaimu ergutab. Mis see on? Arvutim\u00e4ng? Kas piisaks, kui on \u00fcks igav arvutim\u00e4ng? Ei? j\u00e4relikult teile meeldib lisaks asjale veel palju muud: n\u00e4iteks vaheldus; s\u00f5pradega m\u00e4ngimine; v\u00f5imalus ise panustada, ise luua, ise saavutada, v\u00f5istelda. Siin on peidus inimese vajadus teiste inimeste seltskonna ja heakskiidu j\u00e4rele. Seda k\u00f5ike saab tegelikult saavutada v\u00e4ga h\u00e4sti ka ilma arvutita, mis, nagu enamus asju, on lihtsalt vahend millegi muu jaoks. Osalt saab neid muid eesm\u00e4rke saavutada isegi paremini ilma arvutita v\u00f5i muu materiaalse esemeta. Sama lugu on v\u00e4ga paljude asjadega. Kindlasti on paljusid nendest v\u00e4ga vaja, aga h\u00e4da on selles, et v\u00e4ga paljut, mida me omame v\u00f5i tahame, ei ole tegelikult vaja. Ehk teisiti \u00fcteldes on meil asjad, mida me p\u00e4riselt vajame, ja asjad, mida me lihtsalt tahame<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>LAID 10\u00a0\u00d5petaja: Mis n\u00e4iteid v\u00f5iks tuua asjadest, mida meil tegelikult vaja pole? Millised asjad on sellised, mida on ALATI ja K\u00d5IGIL vaja<b>?<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">K<\/b>irjutada tahvlile (v\u00f5i kasutada PowerPointi) kaks tulpa asjadest, mida on VAJA, ja asjadest, mida me lihtsalt TAHAME. Kui laps pakub valesse tulpa, juhtida t\u00e4helepanu sellele, miks see ehk sinna ei sobi, aga tunnustada v\u00f5imalikku mitmetim\u00f5istetavust sellega, et panna see ese kahe tulba piirile<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">M<\/b>illeni tahaks j\u00f5uda \u201cvajalike asjade\u201d tulbas on j\u00e4rgmine: s\u00f6\u00f6k, peavari halva ilma eest, haridus, arstiabi, turvalisus jms. (aga miks mitte ka \u201carmastus\u201d, \u201crahu\u201d jm olulised v\u00e4\u00e4rtused)<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">\u00d5<\/b>petaja: Vajalikud on nii asjad kui suhted jms mittemateriaalne. Aga vaatame viimast, turvalisust. Turvalisus v\u00f5ib tulla asjadest: n\u00e4iteks aed \u00fcmber maja ja lukk maja ukse ees, v\u00f5i pipragaas. Aga parem turvalisus on selline, mis tuleb sellest, et teised inimesed ei tahagi minult midagi varastada v\u00f5i mulle kallale tulla. Selleks, et nii oleks, peab hea elu olema ka teistel inimestel. See heaolu sisaldab nii rahuldatud materiaalseid vajadusi kui v\u00f5imalust saavutada neid eesm\u00e4rke, mis ei ole \u00fcldse materiaalsed. Kui \u00fchiskond on v\u00e4ga ebav\u00f5rdne, t\u00e4hendab see enamasti, et seal ei ole v\u00e4ga tore elada. V\u00e4ga ebav\u00f5rdsete riikide esikolmik on Venemaa, Brasiilia ja India k\u00e4es. Maailma piirkondadest laiemalt on ebav\u00f5rdsemad Ladina-Ameerika ja L\u00e4his-Ida. M\u00f5lemad piirkonnad torkavad silma ka suure ebaturvalisuse ja ebastabiilsusega<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>LAID 11\u00a0v\u00f5imaldab veel s\u00fcgavamalt m\u00f5telda vajalike v\u00f5i lihtsalt tahetud asjade keskkonnam\u00f5ju \u00fcle. Slaidi m\u00e4rkmetes on m\u00f5ned n\u00e4ited kirjas, aga lapsi v\u00f5iks ergutada ise iga sektori kohta n\u00e4ideteni j\u00f5udma. Eesm\u00e4rk on, et lapsed suudaks eristada asju, mida on vaja ja mida lihtsalt tahetakse \u2013 ja et nad suudaks hinnata nende keskkonnam\u00f5ju. Aluseks v\u00f5ib v\u00f5tta ka eeltoodud tabeli ja vaadata, kuidas konkreetsemaid asju saaks jaotada vastavatesse teljestiku osadesse: toitu kui sellist on alati vaja, aga kiirtoitu v\u00f5i veiseburgerit \u00fchekordsetelt n\u00f5udelt ei ole vaja ja selle keskkonnam\u00f5ju on suhteliselt suur; samas nt mahetoit v\u00f5ib olla see t\u00fc\u00fcp toidust, mida on vaja ja mille keskkonnam\u00f5ju on v\u00e4ike; juua on vaja, aga v\u00f5ib juua plastikpudelist gaseeritud vurtsuvett ja v\u00f5ib juua kraanivett \u2013 need jagunevad eri lahtritesse. Selle arutelu v\u00f5iks l\u00f5petada nii, et jagaks ka eri \u00fchiskondlikke vajadusi: nt arstiabi on vaja, aga sel on suur keskkonnam\u00f5ju; turvalisust on vaja, aga materiaalselt tagatud \u2013 ukse ja lukuga turvalisus \u2013 on suurema keskkonnam\u00f5juga kui inimestevahelise v\u00f5rdsusega tekkiv turvalisus<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>LAID 12\u00a0\u00d5petaja: Aga mis juhtub, kui ebav\u00f5rdsus on globaalne? Siin v\u00f5iks k\u00fcsida meenutava k\u00fcsimuse: kas m\u00e4letate \u00fcht olulist p\u00f5hjust riikidevaheliseks ebav\u00f5rdsuseks (kolonialism, millega \u00fchiskondi on ajalooliselt h\u00e4vitatud, nende \u00fchiskondade ressursid on \u00e4ra v\u00f5etud\u2026)? Mis juhtub, kui osade piirkondade suurel osal inimestest on v\u00e4ga v\u00e4he v\u00f5imalusi heaks eluks, teiste piirkondade v\u00e4ga paljudel on lisaks k\u00f5igile p\u00f5hivajadustele rahuldatud hulgaliselt niisama-tahtmisi? SLAID 13\u00a0n\u00e4itlikustab seda ebav\u00f5rdsust veelgi<b>. (<\/b>Slaidi v\u00f5ib esitada ka enne k\u00fcsimust.<b>)<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">V<\/b>\u00f5ib kirjutada pakkumisi tahvlile: nt see on ebaaus; inimesed on sunnitud kodumaalt lahkuma ja nendel maadel, kust lahkutakse, s\u00fcvenevad probleemid (nt kui lahkuvad arstid, v\u00f5i ka kui lahkuvad noored ja tegusad). Meenutada v\u00f5ib ka juba arutatut, et ebav\u00f5rdsus suurendab ebastabiilsust, ebaturvalisust, mille v\u00e4ljenduseks on ka s\u00f5jad, suurem kuritegevus riigi sees, korruptsioon, aga ka loodusvarade h\u00e4vitamine, sest iga\u00fcks v\u00f5itleb ainult iseenda eest ega jaksa hoolida h\u00e4vitatavast metsast v\u00f5i reostatavast j\u00f5ekogust..\u2026.vms<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">K<\/b>ui selleni arutelu k\u00e4igus ei j\u00f5uta, v\u00f5iks \u00f5petaja t\u00e4iendada, et: Ebav\u00f5rdsus maailmas varjab meie silmade eest ka globaalsete probleemide ulatust. N\u00e4iteks kliimamuutuse m\u00f5jul tekkivad looduskatastroofid ei tunne riigipiire, aga rikkad riigid saavad ennast nende eest palju paremini kaitsta ja tagaj\u00e4rgedest kergesti jagu saada. See t\u00e4hendab ka, et rikkad riigid justkui ei taju, et probleem on t\u00f5sine ega asu tegutsema, et kliimamuutust kontrolli alla v\u00f5tta<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">3. osa T\u00f6\u00f6 kaardiga 10 min<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>iinkohal v\u00f5iks n\u00e4idata haavatavuse kaarti SLAID 14\u00a0\u2013\u00a0 lapsed otsivad oma riigi \u00fcles ja m\u00e4rgivad v\u00e4rvi, mis nende riigil on (vastavalt vanusele v\u00f5iks haavatavuse kaardil olla kas juba riikide nimed peal v\u00f5i peaksid otsima piirkonna ja siis enamv\u00e4hem riigi). Haavatavuse kaardi v\u00f5ib v\u00f5imalusel kuvada valgele tahvlile ja \u00f5pilased saavad maade nimed seal koos \u00f5petajaga peale kirjutada, iga\u00fcks \u00fckshaaval kirjutamiseks tahvli ette, teised v\u00f5ivad aidata<b>. <\/b>V\u00f5ib ka lihtsalt n\u00e4idata, kus riik asub, atlase abil, kui vaja.<\/p>\n<p dir=\"ltr\">Koduse t\u00f6\u00f6 selgitamine (3 min)<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">L<\/b>apsed v\u00f5iks saata koju \u00fclesandega m\u00f5telda, kuidas nemad lahendaks globaalset ebav\u00f5rdsust, v\u00f5iks anda suuniseks nt tutvuda ka seniste lahendustega, COP28 vms. Kodune \u00fclesanne v\u00f5ib olla ka konkreetsem ja vastus kirjalik, valmisolekuga oma vastust tunnis seletada: \u201cKodus on teie \u00fclesandeks v\u00e4lja m\u00f5elda v\u00e4hemalt kolm sammu, mida teie ette v\u00f5taksite, et globaalset ebav\u00f5rdsust leevendada.<b>\u201d<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">V<\/b>anematele lastele (9. kl) anda \u00fclesandeks t\u00e4ita \u00e4ra rollikaardi teine k\u00fclg<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong>II TUND \u2013 Globaalne \u00f5iglus<\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">1. osa t\u00f6\u00f6 kaartidega ja grupit\u00f6\u00f6 (kuni 15\u00a0min)<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">M<\/b>eenutuseks pannakse k\u00f5igepealt tahvlile haavatavuse kaart ja lapsed otsivad uuesti oma riigi \u00fcles<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">N<\/b>\u00fc\u00fcd n\u00e4itab \u00f5petaja kaarti SLAID 16 \u2013 CO<sub>2<\/sub> heitmed \u00fcle maailma \u2013 ja palub lastel otsida oma riik sealt \u00fcles ja panna kirja oma riigi v\u00e4rvi. J\u00e4rgmiseks on tahvlil k\u00f5rvuti CO<sub>2<\/sub> heitmed \u00fcle maailma ja haavatavuse indeks \u2013 SLAID 17<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">\u00d5<\/b>petaja: Mida te neid kaarte v\u00f5rreldes m\u00e4rkate? Kuidas need omavahel seotud v\u00f5iks olla<b>?\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>uur hulk kasvuhoonegaase ja teiste riikide koloniseerimise ning nende ja\/v\u00f5i loodusressursside \u00e4rakasutamisega saavutatud materiaalne heaolu viib materiaalse rikkuseni, sh v\u00f5imeni oma riiki paremini kaitsta ja katastroofide tagaj\u00e4rgi valutumalt likvideerida. Kasvuhoonegaasid aga m\u00f5jutavad esmaj\u00e4rjekorras just neidsamu piirkondi Aasias ja Aafrikas, mida ajalooliselt on \u00e4ra kasutatud Euroopa koloniaalsete emamaade majanduse kasvatamiseks. Nende koloniseeritud piirkondade CO<sub>2<\/sub> heitmed on ajalooliselt olnud v\u00e4ga madalad ja \u00fchtlasi ka raskused ohtude ennetamisel ja h\u00e4vingust v\u00e4ljumiseks on v\u00e4ga suured<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>LAID 18: hiljuti toimunud kliimakonverentsil COP28 p\u00fc\u00fcti tegeleda t\u00e4pselt selle probleemiga: riigid, kus on mugav elu ja mille kasvuhoonegaaside heitmed on (ja on ajalooliselt olnud) v\u00e4ga k\u00f5rged, peavad kompenseerima kliimamuutuse r\u00e4ngad tagaj\u00e4rjed riikidele, kus selleks on ressursse v\u00e4ga v\u00e4he. Selleks loodi nn kliimakahjude fond, mille eesm\u00e4rk on kompenseerida rahaliselt kahjud ja kaotused riikidele, kus kliimamuutused juba p\u00f5hjustavad ohtlikke muutusi. Sellist fondi rahastaks riigid, mis kliimamuutusesse enim panustanud on. Mis te arvate, kas see on hea lahendus? Kuidas teie lahendaksite seda globaalselt ebav\u00f5rdset olukorda? Grupit\u00f6\u00f6, lahendusi v\u00f5ib pakkuda \u00fcksk\u00f5ik kui palju<b>.\u00a0<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\">\u00d5pilased teevad oma koduste t\u00f6\u00f6de p\u00f5hjal ajur\u00fcnnaku. Hea oleks k\u00f5ik ettepanekud gruppides kirja panna ja seej\u00e4rel valida \u00fchiseks aruteluks v\u00e4lja m\u00f5ned, millega liikmed eriti rahul on.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">2. osa Liikumism\u00e4ng \u00fcksteisele l\u00e4hemale j\u00f5udmiseks (kuni 20 min)<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">S<\/b>LAID 19. M\u00e4ngitakse l\u00e4bi \u00fcks v\u00f5imalus, kuidas \u00fcksteisele l\u00e4hemale tulla. Lapsed v\u00f5iks minna tagasi oma algsetele kohtadele (kui teibid on alles, siis teipide juurde, kui mitte, siis pildilt enamv\u00e4hem kohtadele, kus oldi esimeses tunnis). Keskmistel positsioonidel olnutest v\u00f5iks m\u00f5ned j\u00e4\u00e4da vaatlejaks. Iga\u00fcks saab natuke aega, et m\u00f5telda, millele nende karakter kulutas liiga palju v\u00f5i millest neil on puudu<b>.\u00a0<\/b>Hea, kui \u00f5pilaste rollikaardid k\u00e4ep\u00e4rast oleks.<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">L<\/b>apsed, kelle karakter kulutas palju, vaatavad oma kaarti ja m\u00f5tlevad, millest nad oleks valmis loobuma. Need, kelle karakter kulutas v\u00e4ga v\u00e4he, vaatavad, mida neil oleks kindlasti juurde vaja, et natuke paremini elada. Vaatlejad peavad arvet sammude \u00fcle: N\u00e4iteks: USA nt loobub pooltest oma igap\u00e4evas\u00f5itudele tehtud kuludest (2s \u2013 hakkab kasutama rohkem \u00fchistransporti, s\u00f5idab jalgrattaga, k\u00e4ib jala) ja loobub pooltest oma muudest s\u00f5itudest (1.5s), ja asendab 1s v\u00f5rra lihatoite taimetoitudega, millest v\u00f5idab 0.5s \u2013 st liigub tagasi keskmise poole kokku 4s). Samal ajal saavad Keenia ja Tansaania juurde kumbki nt 1s riikliku infrastruktuuri arendamiseks, et luua parem juurdep\u00e4\u00e4s veele (aga lapsed v\u00f5ivad ise k\u00fcsida, mida teistel rohkem v\u00f5iks vaja olla \u2013 v\u00f5ib kasutada varem loodud tulpa vajaduste ja tahtmiste kohta). Araabia \u00dchendemiraaditides loobutakse muudest reisidest poole v\u00f5rra, hakatakse s\u00f5itma nt vanaemale k\u00fclla rongiga ja s\u00fc\u00fcakse poole v\u00f5rra v\u00e4hem liha, mis v\u00e4hendab nende CO<sub>2<\/sub> heitmeid neis valdkondades samuti poole v\u00f5rra. V\u00f5idame veidi \u00fcle 3s. Sellest saab veel 1s nt Somaalia selleks, et kliimamuutusest tekkinud p\u00f5ua tagaj\u00e4rgi v\u00e4hendada ja naaberriikides kasvatatud vilja sisse osta. Jne. Me oleme lisaks heaolu suurendamisele ja raiskavate riikide halva positsiooni parandamisele hoidnud kokku ka CO<sub>2<\/sub> pealt \u2013 nt USA n\u00e4ite puhul 4s v\u00f5ideti, millest anti 2s Tansaaniale ja Keeniale, ja veel 2s ehk 2000 kg inimese kohta aastas l\u00e4ks lihtsalt kasvuhoonegaase v\u00e4hemaks \u2013 see vahe tuleks eraldi kirja panna. L\u00f5puks j\u00f5utakse mingile veidi teistsugusele positsioonile ja lisaks v\u00f5ib tahvlile kirjutada ka kokkuhoitud kasvuhoonegaaside koguse<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\">Kui \u00f5pilasi on palju, siis v\u00f5iks segaduse v\u00e4ltimiseks anda vaatlejatele \u00fclesanne v\u00f5idetud ja kaotatud sammud kirjalikult \u00fcles m\u00e4rkida, et siis l\u00f5pus koos seis \u00fcle vaadata (iga vaatleja m\u00e4rgib nt 5-6 m\u00e4ngija muudatused).<\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">I<\/b>ga\u00fcks v\u00f5iks v\u00e4lja pakkuda ka \u00fche muutuse enda elus, mida ta arvab, et ta saaks ise ette v\u00f5tta. Teiseks v\u00f5iks k\u00fcsida, mida nad tahaks teha v\u00f5i millest usuvad, et k\u00f5ige enam kasu oleks, aga mida millegip\u00e4rast raske oleks ise teha. Kui tegemist on nt m\u00f5ne seadusemuudatuse v\u00f5i infrastruktuuri puudumisega, siis v\u00f5iks arutada, kuiv\u00f5rd saaks m\u00f5jutada kohalikke omavalitsusi, poliitikuid v\u00f5i eraettev\u00f5tteid oma tegevust muutma, et \u00fcksikisikud saaksid paremini kliimas\u00f5bralikult elada. Nende m\u00f5jutuste hulgast v\u00f5iks esile t\u00f5sta ka noorteliikumisi, sh nt Fridays for Future vms grupid. V\u00f5ib mainida, et sellistes liikumistes osalemine aitaks ka muret, mis sel teemal tekkida v\u00f5ib, jagada ja \u00fchiselt lahendusi otsides ja tegutsedes muret ja kliima\u00e4ngi ka leevendada<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">J<\/b>uhtida t\u00e4helepanu ka uuesti slaidile 5-6, kus on kirjas ka \u201cparajate heitmetega riigid\u201d, ehk riigid, kus paisatakse \u00f5hku sellises koguses, nagu k\u00f5ik riigid peaks saavutama, et kliimamuutust kontrolli alla v\u00f5tma hakata<b>.<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b>Tulevikustsenaariumid<\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">V<\/b>iimase slaidina olenevalt j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud ajast vaadatakse SLAID 20, mis juhib m\u00f5tted kliima\u00f5igluse p\u00f5lvkondadevahelisele aspektile. Esmalt lasta lastel natuke aega ise vaadata, seej\u00e4rel aitab \u00f5petaja slaidi m\u00f5ista (lihtsam on, kui lapsed saavad l\u00e4htuda endast \u2013 selleks on slaidil punaste joontega t\u00e4psustatud ka s\u00fcnniaastad 2000ndatel ja 2010ndatel \u2013 ja roheline nool, mis n\u00e4itab umbes praegu teismeeas noorte 70ndatesse j\u00f5udmise punkti ajaskaalal<b>.<\/b><\/p>\n<p><b id=\"docs-internal-guid-a29d06d1-7fff-f5d0-2407-ff28b3bc2ea5\">L<\/b>isaks tuleb selgitada, mida t\u00e4hendavad \u201ctulevikustsenaariumid\u201d (taustainfot leiab nt siit <a href=\"https:\/\/plurality.eco\/2023\/ipcc-synthesis-report-2023\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">lingilt<\/a>): need on valikud v\u00f5imaluste vahel, et maailmas ei proovitagi leida \u00fchist keelt ja loobutakse praegustest kliimaeesm\u00e4rkidest ning suurendatakse heitmeid. Teise stsenaariumi j\u00e4rgi CO<sub>2<\/sub> heitmed j\u00e4\u00e4vad k\u00f5rgeks ehk umbes samale tasemele, kus need praegu on. Kolmas stsenaarium viitab v\u00f5imalusele, et CO<sub>2<\/sub> heitmeid suudetakse m\u00f5nev\u00f5rra k\u00e4rpida; neljas stsenaarium t\u00e4hendab k\u00e4rpimist piisavalt, et hoida maailma soojenemine 2 kraadi piires ja viies stsenaarium t\u00e4hendaks 0-emissioonideni j\u00f5udmist. Ehkki viimane stsenaarium on praktiliselt v\u00e4listatud, on oluline ka selle \u00fcle veidi m\u00f5elda: nagu n\u00e4ha, j\u00e4tkuks soojenemine ka sellisel juhul. P\u00f5hjuseks on see, et juba \u00f5hku paisatud kasvuhoonegaasid m\u00f5juvad v\u00e4ga pikka aega, ehk teisis\u00f5nu on eelmiste aastak\u00fcmnete heitmetel piisavalt m\u00f5ju, et need tulevikuaastak\u00fcmneid ikkagi m\u00f5jutaks. Meie t\u00e4nane nullini j\u00f5udmine ei saa seega l\u00f5petada praegu juba alanud soojenemist, k\u00fcll aga v\u00e4hendaks see soojenemise taset. Iga v\u00e4lditud kraadimurdosa soojenemist on abiks!<\/p>\n<p><strong>Kokkuv\u00f5te<\/strong><\/p>\n<p>Selleks, et veenduda, et tundidele seatud eesm\u00e4rgid said t\u00e4idetud, v\u00f5iks viimasena paluda \u00f5pilastel s\u00f5nastada vastused kahele k\u00fcsimusele:<\/p>\n<ul>\n<li>kuidas m\u00f5jutavad erinevad riigid kliimamuutumist erinevalt;<\/li>\n<li>miks m\u00f5jub kliimamuutumine erinevatele riikidele erinevalt?<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"margin: 12.0pt 0cm 12.0pt 0cm;\">Vastused saab kas \u00fchiselt \u00fcle kuulata v\u00f5i siis pisut hiljem kirjaliku \u00fclesandena l\u00e4bi lugeda.<\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5ece81a-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5ece81a-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5ece81a-collapse\"><strong>LISAD<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5ece81a-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5ece81a-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-fc05f4c7-7fff-74e5-d12f-cb65848494f9\"><a href=\"https:\/\/e-koolikott.ee\/et\/oppematerjal\/31911-Eluks-valmis-keskkonnasaastlik-eluviis\/294320#294322-Miks-kliima-muutub-ja-mida-see-tahendab\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">E-koolikott: Keskkonnas\u00e4\u00e4stlik eluviis<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ZzU6r1meP1w\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Kliima\u00f5iglus Video\u00f5ps<\/a><\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-fc05f4c7-7fff-74e5-d12f-cb65848494f9\"><a href=\"https:\/\/www.kliimamuutused.ee\/kliimakogu\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Kliimakogu<\/a><br><a href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/materjalid\/?c=et&amp;q=%C3%B5iglus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">MT\u00dc Mondo Maailmakooli materjalid<\/a><br><a href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/materjalid\/100009\/kliimamuutuste-teemalised-e-kulalistunnid\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Tagasi Kooli ja MT\u00dc Mondo videok\u00fclalistunnid<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=CQooD7gInGU&amp;t=63s\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Timo Palo \u201cMiks kliima muutub ja kui suurt rolli m\u00e4ngib selles inimene?\u201d<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=HXGV6iSw3f4\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Madis Vasser \u201cKliima muutub, aga meie?\u201d<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=7VXGeFRzW90\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Maris Pedaja \u201cKes on kliimamuutustes s\u00fc\u00fcdi, miks peab 21. sajandi majandus meenutama s\u00f5\u00f5rikut?\u201d<\/a><br><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=BB8SRhXMIjA\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Igor Miilvee \u201cKeskkonnar\u00e4nne \u2013 kelle probleem?\u201d<\/a><\/b><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><strong><a title=\"Aet Annist. \u00d6\u00f6\u00fclikool: Kolonialismist ja globaliseerumisest\" href=\"https:\/\/arhiiv.err.ee\/audio\/vaata\/raadio-ooulikool-aet-annist-kolonialismist-ja-globaliseerumisest\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/arhiiv.err.ee\/audio\/vaata\/raadio-ooulikool-aet-annist-kolonialismist-ja-globaliseerumisest\">Aet Annist. \u00d6\u00f6\u00fclikool: Kolonialismist ja globaliseerumisest<\/a><\/strong><\/p>\n<p dir=\"ltr\"><b id=\"docs-internal-guid-fc05f4c7-7fff-74e5-d12f-cb65848494f9\"><a href=\"https:\/\/tasaareng.info\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Tasaareng<\/a><\/b><\/p>\n<p><b id=\"docs-internal-guid-fc05f4c7-7fff-74e5-d12f-cb65848494f9\"><a href=\"https:\/\/lycee.oce.global\/sites\/default\/files\/2023-11\/IPCC%20Sixth%20Assessment%20Report%20-%20Summary%20for%20teachers_0.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">IPCC 6th Assessment Report \u2013 Summary for Teachers<\/a>\u2013<a href=\"https:\/\/globaldimension.org.uk\/resources\/class-activity-equality-for-global-citizenship\/\"> Class activity for global citizenship<\/a><br><a href=\"https:\/\/news.un.org\/en\/story\/2023\/11\/1144162\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">UN News COP28 talks<\/a><\/b><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><strong>Lisaks k\u00e4esolevale \u00f5piobjektile on p\u00f5hikooli II ja III kooliastme \u00f5petajatele m\u00f5eldud veel j\u00e4rgmised \u00f5piobjektid:<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>\u201cElurikkus, kliima ja avastusrada\u201d <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/elurikkus-kliima-ja-avastusrada\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/elurikkus-kliima-ja-avastusrada\/<\/a><\/li>\n<li>\u201cMaale mahtuv majandus\u201d <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kliima_majandus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kliima_majandus<\/a><\/li>\n<li>\u201cKliimamuutustega kohanemine: kuumus\u201d <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kliima-kuumus\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kliima-kuumus<\/a><\/li>\n<li>\u201cKeskkonnamuutused ja kliima: Kaduv toit\u201d <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kaduv-toit\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/kaduv-toit<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<h5><strong><a id=\"opilasele\"><\/a>Materjalid \u00f5pilasele<\/strong><\/h5>\n<p><strong><br><\/strong>\u00d5petaja annab hinnangu, kas \u00f5petajale m\u00f5eldud taustamaterjal ja millised lisad on tema \u00f5pilastele j\u00f5ukohane ka iseseisvaks lugemiseks. Lisaks on \u00f5pilastel v\u00f5imalik tutvuda lisamaterjaliga <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/miks_on_mongoolia_co2_heide_nii_suur.pdf\" data-fid=\"82627\">siit<\/a>.<\/p>\n<h5 style=\"text-align: justify;\"><strong><a id=\"hindamine\"><\/a>Hindamine<\/strong><\/h5>\n<p style=\"text-align: justify;\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5ece81f-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5ece81f-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5ece81f-collapse\">K\u00dcSIMUSI \u00d5PILASTE HINDAMISEKS <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5ece81f-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5ece81f-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\"><br>All on toodud k\u00fcsimusi, mida saab kasutada \u00f5pilaste (2. ja 3. kooliastme) kliimateadlikkuse hindamiseks. Need sisulised k\u00fcsimused sobivad n\u00e4iteks tagasipeegeldamise eesm\u00e4rgil, kasutada arutelu juhtimiseks, teha tagasivaatav kokkuv\u00f5te \u00f5piobjektist v\u00f5i hindamisvahendina \u00f5ppeprogrammi siseselt.\n<p>1. Mis sa arvad kuidas tunnis tutvustatud teema oli seotud kliimamuutustega?<br>2. Mida uut sa t\u00e4na tunnis kliima kohta teada said?<br>3. Mida halba kliimamuutus v\u00f5ib kaasa tuua?<br>4. Millised sinu igap\u00e4evased tegevused v\u00f5ivad m\u00f5jutada inimeste elu n\u00e4iteks Bangladeshis? Etioopias? (v\u00f5ib asendada mingi muu riigiga, mida kliimamuutus ohustab, kui sellest nt oli tunni k\u00e4igus juttu)<br>5. Kuidas juhtub see, et sinu igap\u00e4evastel tegevustel (nt koolis\u00f5itmisel, uute moekate riiete v\u00f5i vidinate ostmisel, burgeri s\u00f6\u00f6misel vms) on m\u00f5ju kusagil maailma teises otsas?<br>6. Mille poolest erinevad riigid, kus on k\u00f5rged kasvuhoonegaaside heitmed nendest, kus need on v\u00e4ga madalad?<br>7. Miks me tarbime?<br>8. Aga miks me \u00fcletarbime?<br>9. Miks v\u00f5iks olla ebav\u00f5rdses maailmas on halb elada?<br>10. Kuidas sina saad muuta maailma \u00f5iglasemaks?\u00a0<br><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><strong>Autorid: <\/strong><a href=\"https:\/\/ut.ee\/et\/tootaja\/aet-annist\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Aet Annist (PhD, T\u00dc, TL\u00dc)<\/a>; Grete Arro (PhD, TL\u00dc); Jaanus Terasmaa (PhD, TL\u00dc) ja Triinu Jesmin (MSc, TL\u00dc)<\/p>\n\n\n<div class=\"wp-block-group attached-files-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<div class=\"wp-block-file\"><a id=\"wp-block-file--media-382189e7-6c10-4342-a883-91681ece286f\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/rollikaardid_printimiseks.docx.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">rollikaardid_printimiseks.docx.pdf<\/a><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-file\"><a id=\"wp-block-file--media-7465a27e-5b71-4a1c-bc36-04754d08c839\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_ja_oiglus_slaidid_opetajale.pptx\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">kliima_ja_oiglus_slaidid_opetajale.pptx<\/a><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-file\"><a id=\"wp-block-file--media-b517e04a-43b1-47ec-80ce-268cefb5ab35\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_ja_oiglus_slaidid_opetajale_loplik1.pptx\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">kliima_ja_oiglus_slaidid_opetajale_loplik1.pptx<\/a><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-file\"><a id=\"wp-block-file--media-d70de933-346e-43b4-89cd-9026c02b5dd9\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/2_slaidid_opetajale.pptx\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">2_slaidid_opetajale.pptx<\/a><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-file\"><a id=\"wp-block-file--media-d72ff049-1de2-4996-aab0-765303414f59\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/2_rollikaardid_printimiseks.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">2_rollikaardid_printimiseks.pdf<\/a><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-file\"><a id=\"wp-block-file--media-cbf61ba8-2175-4a4b-960c-d5c274ccb8ef\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/miks_on_mongoolia_co2_heide_nii_suur.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">miks_on_mongoolia_co2_heide_nii_suur.pdf<\/a><\/div>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-file\"><a id=\"wp-block-file--media-c5cce8a1-1639-441a-ad5c-14040edd8781\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/2_slaidid_opetajale_2.pptx\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">2_slaidid_opetajale_2.pptx<\/a><\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kellele on see \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud? \u00d5ppematerjal\u00a0on suunatud\u00a0aine\u00f5petajale,\u00a0aga ka teistele \u00f5petajatele ja\/v\u00f5i vanematele, huvijuhtidele jt. \u00d5ppematerjali tutvustus \u00d5ppematerjali eesm\u00e4rk on anda\u00a0\u00fclevaade kliima ja \u00f5igluse teema taustast ning pakkuda arutlevas vormis \u00fcles ehitatud tunni n\u00e4idet.\u00a0\u00d5petaja\u00a0saab \u00fclesannete ja teoreetilise materjali kaudu lisateadmisi valmistamaks &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-27","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=27"}],"version-history":[{"count":29,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2970,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/27\/revisions\/2970"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=27"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}