{"id":26,"date":"2024-04-04T08:41:28","date_gmt":"2024-04-04T05:41:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/putukad-ehk-kliimamuutus-maasikamaal\/"},"modified":"2024-05-19T20:12:18","modified_gmt":"2024-05-19T17:12:18","slug":"putukad-ehk-kliimamuutus-maasikamaal","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/putukad-ehk-kliimamuutus-maasikamaal\/","title":{"rendered":"Putukad ehk kliimamuutus maasikamaal"},"content":{"rendered":"<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1240\" height=\"274\" class=\"alignnone wp-image-196\" title=\"6.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/6.png\" alt=\"mitmekesisus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/6.png 1240w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/6-300x66.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/6-1024x226.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/6-768x170.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1240px) 100vw, 1240px\"><\/p>\n<p><b>Kellele on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud?<\/b><\/p>\n<p>\u00d5ppematerjal on m\u00f5eldud 10- kuni 16-aastastele loodus- v\u00f5i p\u00f5llumajandus teadlitele noortele, aga saab kasutada ka nooremate ja vanematega, s\u00f5ltub, mis tasemel ollakse ja kuidas materjal kujundada.<\/p>\n<p><b>\u00d5ppematerjali tutvustus<\/b><\/p>\n<p>Kas oled kunagi m\u00f5elnud, millist rolli m\u00e4ngivad putukad ja teised mutukad maasikap\u00f5llul ja kuidas m\u00f5jutavad nende vahelisi suhteid kliimamuutused? Meie \u00f5piobjekt uurib just neid k\u00fcsimusi ning avab p\u00f5neva maailma mesofauna ja kliimamuutuste seoste taga.<\/p>\n<p><span style=\"text-decoration: underline;\">\u00d5piv\u00e4ljundid:<\/span><\/p>\n<ul style=\"margin-left: 40px;\">\n<li>teab selgroogsete kohastumisi p\u00f5llul\u00a0<\/li>\n<li>m\u00f5istab putukate (l\u00fclijalgsete) osa looduses ja inimtegevuses (loodush\u00fcved)\u00a0<\/li>\n<li>oskab v\u00e4lja tuua, kuidas kliimamuutused putukaid (ja maasikaid) m\u00f5jutab\u00a0\u00a0<\/li>\n<li>v\u00e4\u00e4rtustab putukaid eluskoosluse olulise osana!<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>M\u00e4rks\u00f5nad:<\/strong> looduslik mitmekesisus, integreeritud taimekaitse, putukate fenoloogia, loodush\u00fcve<\/p>\n<p><strong>K\u00e4sitletavad m\u00f5isted:<\/strong> kasur, kahjur, integreeritud taimekaitse, toiduahel, toiduv\u00f5rgustik, taim-, loom-, sega- ja k\u00f5dutoidulisus, tolmeldajad, parasitoidid, loodush\u00fcved<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/putukad-ehk-kliimamuutus-maasikamaal#opetajale\"><strong>Materjalid \u00f5petajale<\/strong><\/a><br><br><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/putukad-ehk-kliimamuutus-maasikamaal#opilasele\"><strong>Materjalid \u00f5pilasele<\/strong><\/a><br><br><strong>Autor:<\/strong> <a href=\"mailto:karin.nurme@emu.ee\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Karin Nurme<\/a><\/p>\n<p><a id=\"opetajale\"><\/a><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabec9194a7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabec9194a7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabec9194a7-collapse\">\u00d5petajale: struktuur ja tegevused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabec9194a7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabec9194a7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>\u00d5piobjekt koosneb viiest osast, mida saab kasutada nii eraldiseisvalt v\u00f5i k\u00f5iki koos. Viimasel juhul saab j\u00e4rjekorda muuta v\u00f5i l\u00e4bida siintoodud j\u00e4rjekorras.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Siin lehel on \u00f5piobjekt jagatud kaheks: mesofauna maasikap\u00f5llul ja kliimamuutuste m\u00f5ju putukatele.\u00a0<\/p>\n<p><em><strong>I osa: <u><a title=\"selgrootute r\u00fchmatamine kehasuuruse alusel\" href=\"https:\/\/www.researchgate.net\/profile\/Vitaliy-Linnyk-2\/publication\/344887171\/figure\/fig3\/AS:950892396294145@1603721822755\/Figura-12-Dimensioni-corporee-dei-diversi-gruppi-di-invertebrati-che-frequentano-i-suoli_W640.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.researchgate.net\/profile\/Vitaliy-Linnyk-2\/publication\/344887171\/figure\/fig3\/AS:950892396294145@1603721822755\/Figura-12-Dimensioni-corporee-dei-diversi-gruppi-di-invertebrati-che-frequentano-i-suoli_W640.jpg\">Mesofauna<\/a><\/u><\/strong><\/em>\u00a0<em><strong>maasikap\u00f5llul\u00a0<\/strong><\/em>\u00a0<\/p>\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;u&gt;Taimekaitse&lt;\/u&gt;\" data-content='Tutvustab taimekaitset, taimetervist, integreeritud taimekaitset. Kahjurid ja kasurid, kes need on?\u00a0\u00a0\u00a0&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Selgitada grupid: taim-, loom-, sega- ja k\u00f5dutoidulised, tolmeldajad. Millised neist on kasurid, millised kahjurid? Milliseid loodush\u00fcvesid nad pakuvad?\u00a0\u00a0\u00a0&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;drag&amp;amp;drop\u00a0\u2013 elu\u00a0&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;T\u00e4helepanu tuleks p\u00f6\u00f6rata v\u00e4rvidele. Mille j\u00e4rgi v\u00f5iks need loomad grupeeritud olla? Kus juures peab \u00f5petaja otsustama, kas v\u00e4rvide selgitused on enne tegemist teada v\u00f5i ei.\u00a0&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;m\u00e4ng: &lt;span style=\"color: #0033ff;\"&gt;https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/h5p\/maasikas-v2 &lt;\/span&gt;Arutelu, saab meelde tuletada toiduahela ja -v\u00f5rgustiku.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;u&gt;Mitmekesisus ja kliimamuutused&lt;\/u&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Lugeda &amp;#8220;&lt;a title=\"\" href=\"https:\/\/kliimatarkused.ut.ee\/b3\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/kliimatarkused.ut.ee\/b3\"&gt;Kliimamuutuste ABC&lt;\/a&gt;&amp;#8220;: osa B3, lk 17\u00a0&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;u&gt;Miks putukaid on vaja?&lt;\/u&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;Teoreetiline taust:&lt;\/strong&gt;\u00a0Toovad v\u00e4lja miks on putukate pakutavad loodush\u00fcved olulised. Samuti toodud v\u00e4lja m\u00f5ned inglise keelsed materjalis postrite n\u00e4idetest.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;strong&gt;Praktilised tegevused:&lt;\/strong&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;* Putukavaatlused: Korraldage \u00f5pilastega loodusretki, et vaadelda ja m\u00e4\u00e4rata putukate seltsi v\u00f5i sugukonda. See aitab neil m\u00f5ista putukate mitmekesisust ja \u00f6koloogilist t\u00e4htsust.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;* Kunsti kaudu \u00f5ppimine: Kasutage kunstiprojekte, et selgitada putukate ja \u00e4mblikute erinevusi, n\u00e4iteks joonistades v\u00f5i meisterdades.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;* Liblikate kasvatamine: Kasvatage klassiruumis liblikaid, et \u00f5pilased saaksid j\u00e4lgida nende arengut munast t\u00e4iskasvanuks.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;* Posterite loomine: Tehke koos \u00f5pilastega hariduslikke postereid, mis kujutavad putukate rolli \u00f6kos\u00fcsteemis, kasutades selleks n\u00e4iteks m\u00f5istekaarte (mindmap).&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Need tegevused aitavad \u00f5pilastel paremini m\u00f5ista putukate t\u00e4htsust looduses ja kliimamuutuste kontekstis.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;'><u>Taimekaitse<\/u><\/a>\n<p><strong><em>II osa: Kliimamuutuste m\u00f5ju putukatele\u00a0<\/em><\/strong><\/p>\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;u&gt;Maasikate kasvatamine muutuvas kliimas&lt;\/u&gt;\" data-content='Leitud on kaks intervjuud teemal: maasikate kasvatamine muutuvas kliimas. \u00dche neist on andnud tegev p\u00f5llumees Helen Kasemaa, kes juhib \u00fchte suurimat maasikakasvatusettev\u00f5tet, teise andis juhtiv maasikaekspert Eestis professor Ulvi Moor.\u00a0\u00a0&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;\u00d5pilaste \u00fclesanne: panna kirja kliimamuutused, mis artiklites mainitud. \u00a0\u00a0&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;L\u00e4heneda saab mitmeti: jagada \u00f5ppegrupp pooleks, iga grupp panna lugema \u00fchte artiklit. P\u00e4rast koos arutleda ja koostada m\u00f5ttekaart. \u00a0&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/emuajakiri_08.22_artikkel_tootja.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-fid=\"82294\"&gt;&lt;span style=\"color: #0033ff;\"&gt;EM\u00dcajakiri_08.22_artikkel_tootja.pdf&lt;\/span&gt;&lt;\/a&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/maaelu_15.08.19._artikkel_teadlane.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-fid=\"82295\"&gt;&lt;span style=\"color: #0033ff;\"&gt;MaaELU_15.08.19._artikkel_teadlane.pdf&lt;\/span&gt;&lt;\/a&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Variant ka kasutada ainult \u00fchte artiklit. Nn tootja artikkel on m\u00f5neti lihtsam, kuna ta l\u00fchem ja variant kasutada ka lihtsustatud versiooni, kus asjasse mitte puutuvad osad varjutatud (tekstil hall taust). \u00a0&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/emuajakiri_08.22_artikkel_tootja_lihtsustatud.pdf\" data-fid=\"82293\"&gt;&lt;span style=\"color: #0033ff;\"&gt;EM\u00dcajakiri_08.22_artikkel_tootja_lihtsustatud.pdf&lt;\/span&gt;&lt;\/a&gt; \u00a0 '><u>Maasikate kasvatamine muutuvas kliimas<\/u><\/a>\n<a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;u&gt;Kuidas kliimamuutused m\u00f5jutavad putukaid?&lt;\/u&gt;\" data-content='Artiklite arutelu, m\u00f5ttepilve koostamine ja viimistamine.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Sundarutelu variandid:&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;Artiklitest leitud m\u00f5tete kohta teha v\u00e4ited. N\u00e4iteks, kui temperatuur on k\u00f5rgem, siis putukaid on rohkem. K\u00f5ik, kes n\u00f5us liiguvad klassi \u00fchte \u00e4\u00e4rde ja teised teise. Vanemate lastega saab teha nn sunddebatti, kus n\u00f5ustajad ja mitten\u00f5ustujad saavad omavahel arutleda nt paari kaupa vt joonist, sellest arendada nt plakati koostamine ja grupi t\u00f6\u00f6.&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;&lt;img class=\"alignnone wp-image-195\" style=\"width: 777px; height: 200px;\" title=\"tool.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/tool.png\" alt=\"sunddebatt\" \/&gt;&lt;\/p&gt;\n&lt;p&gt;'><u>Kuidas kliimamuutused m\u00f5jutavad putukaid?<\/u><\/a>\n<p><strong>Meetodid:<\/strong> loeng, iseseisev t\u00f6\u00f6 artikliga ja online \u00fclesandega, arutelu, r\u00fchmat\u00f6\u00f6\u00a0<\/p>\n<p><strong>T\u00f6\u00f6vahendid:\u00a0<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>drag&amp;drop\u00a0\u2013 elu maasikap\u00f5llul\u00a0<\/li>\n<li>artiklid: maasikakasvataja ja maasikateadlane\u00a0<\/li>\n<li>m\u00f5ttepilv koostamine \u2013 tahvlile, paberile, online\u2026\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabec9194c8-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabec9194c8-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabec9194c8-collapse\">\u00d5petajale,\u00a0teoreetiline taust:\u00a0taimekaitse<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabec9194c8-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabec9194c8-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Kui m\u00f5tleme oma aias v\u00f5i p\u00f5llul leiduvatele putukatele, siis tavaliselt tulevad meelde v\u00e4ikesed ja t\u00fc\u00fctud putukad, kes k\u00e4ivad meie p\u00f5ldudel ja viljapuudel toitu otsimas. See on arusaadav, sest need putukad v\u00f5ivad kahjustada meie saaki, v\u00e4hendada saagikust ja levitada taimehaigusi. \u00dcRO Toidu- ja P\u00f5llumajandusorganisatsiooni hinnangul (FAO \u2013 Food and Agriculture Organization of the United Nations) on igal aastal taimekahjustajate t\u00f5ttu saagikadu kuni 40%. Selle probleemiga tegelevad taimekaitse ja taimetervis.<\/p>\n<p>Tegelikult aga ei ole \u00fckski putukas \u00f6kos\u00fcsteemis kahjur. Inimene on tembeldanud kahjuriteks need putukad, kes tekitavad majanduslikku kahju. Erinevad allikad pakuvad erinevaid numbreid, tavaliselt peetakse kahjuriteks 3-10% k\u00f5ikidest putukatest. Aga kuidas on lood \u00fclej\u00e4\u00e4nud putukatega? Sageli on inimesed \u00fcllatunud, et v\u00e4ga paljud neist v\u00f5ivad tegelikult inimest aidata.\u00a0<\/p>\n<p>Siin on sammud, mida kaaluda, selleks et lubada putukatel teid aidata. Tuleb rakendada <a href=\"https:\/\/www.frontiersin.org\/articles\/10.3389\/fhort.2023.1159375\/full\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">integreeritud taimekaitset<\/a>, kus juures see on p\u00f5llumajandustootjate p\u00f5ldudel kohustuslik. See koosneb j\u00e4rgmistest etappidest:\u00a0<\/p>\n<p><strong>I tase: ennetav.<\/strong><\/p>\n<p>Sordi valikul tuleb olla hoolikas. Samuti on oluline hoida silmas bioloogilist mitmekesisust nii mullas kui ka aias v\u00f5i p\u00f5llul. \u00c4rge unustage lisada kultuure, mis meelitavad tolmeldajaid. M\u00f5elge l\u00e4bi maakorraldus, luues mosaiikse maastiku, rajades hekke ja j\u00e4tmaks rohtsed p\u00f5llu\u00e4\u00e4red.\u00a0<\/p>\n<ul>\n<li>Lisage aeda\/p\u00f5llule ja nende \u00fcmbrusesse mitmesuguseid kohalikke taimi (sealhulgas \u00f5itsvaid taimi). See aitab pakkuda toitu ja kaitset mitmesugustele kasulikele putukatele.\u00a0<\/li>\n<li>Kui teil on ruumi, siis jagage oma p\u00f5llumaa mitmeks v\u00e4iksemaks alaks. Siis on kahjuritel korraga v\u00e4hem s\u00fc\u00fca.\u00a0<\/li>\n<li>V\u00f5ite \u00f5unaaias v\u00f5i marjap\u00f5\u00f5saste istutada kultuurid segamini, see aitab meelitada ja varjata erinevaid looduslikke vaenlasi ning peidab taimi kahjurite eest. Sama v\u00f5tet on l\u00e4bi aegade kodustel maasikap\u00f5ldudel, kus on maasikatele lisaks kasvatatud k\u00fc\u00fcslauku ja viimasel ajal nt aed-raud\u00fcrti.\u00a0<\/li>\n<li>Proovida pakkuda elupaika m\u00f5nele kasulikule putukaliigile, nt p\u00e4rast p\u00f5ldude koristamist kaaluge, kas k\u00fclvata antud alale mitmesuguseid katmikkultuure; p\u00fcsikultuuridega on asi veelgi lihtsam, ei tohiks olla v\u00e4ga korralik. Putukate elupaikadeks sobib m\u00f5ni puunott, kivi alune jne.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>II tase: agrotehniline, f\u00fc\u00fcsiline, mehhaaniline.<\/strong> Siia alla k\u00e4ib k\u00fclvikord, mult\u0161imine, p\u00fc\u00fcnised, t\u00f5kked, k\u00fcndmine, maaharimine\u00a0<\/p>\n<ul>\n<li>Maasikap\u00f5llu rajamisel tuleb maa puhastada pikaealistest juurumbrohtudest. Tootmisp\u00f5ldudel k\u00fcntakse.\u00a0<\/li>\n<li>Maasikate viljavaheldus peaks olema umbes 4-5 aastat. On soovitatav v\u00e4ltida eelviljadena tomatit, kurki, peeti, kartulit ja ristikut. K\u00fclvikorra jaoks sobivad teraviljad, \u00fcheaastased heintaimed, sinep ja kaunviljad.<\/li>\n<li>Maasikap\u00f5llu k\u00f5rval ka enne ja p\u00e4rast ei tohiks kasvatada vaarikaid, kuna need v\u00f5ivad olla vastuv\u00f5tlikud sarnastele kahjuritele.\u00a0<\/li>\n<li>Peenrad v\u00f5ib katta umbrohu t\u00f5rjeks kilemult\u0161i v\u00f5i peenravaibaga. Alternatiivina v\u00f5ib kasutada ka muid kattematerjale, n\u00e4iteks p\u00f5hku. Kui kasutatakse kilemult\u0161i, on oluline paigaldada tilkkastmiss\u00fcsteem.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>III tase: bioloogiline t\u00f5rje.\u00a0\u00a0<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Bioloogilise t\u00f5rje meetodid h\u00f5lmavad kasureid \u2013\u00a0r\u00f6\u00f6vtoidulisi putukaid, leste ja parasitoide. Neid saab osta ja kasutada n\u00e4iteks katmikaladel, nagu mainitud I tasemel.<\/li>\n<li>Kui kahjustus on piisavalt suur, v\u00f5ib kasutada ka bioaktiivseid t\u00f5rjevahendeid. Eestis on saadaval n\u00e4iteks NeemAzal-T\/S.<\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>IV tase: keemiline t\u00f5rje.\u00a0<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>\u00d5itsvaid taimi ei tohi t\u00f6\u00f6delda,\u00a0kuna tolmeldajad ja teised kasulikud putukad v\u00f5ivad \u00f5isi k\u00fclastada. See kehtib ka \u00f5itsvate \u201cumbrohtude\u201d kohta.<\/li>\n<li>V\u00f5imaluse korral v\u00e4ltige taimekaitsevahendite kasutamist taimede puhul, kui piirkonnas on olemas ja aktiivsed looduslikud vaenlased.\u00a0<\/li>\n<li>\u00d5ppige tundma oma kasulikke putukaid.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p>Alates II tasemest tuleks p\u00f5ldu v\u00f5i aeda regulaarselt j\u00e4lgida, sest regulaarne j\u00e4lgimine tagab \u00f5igeaegselt rakendada t\u00f5rjev\u00f5tteid. T\u00f5rje puhul tuleks alustada madalamatest tasemetest. Mida k\u00f5rgem tase, seda enam sekkutakse looduse toimimisse ning suureneb ka t\u00f5rjevahendite toksilisus.<\/p>\n<p><strong>Taimekaitse = taim \u2013 taimekahjustajad\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Taimekahjustajad:\u00a0\u00a0<\/p>\n<ul style=\"margin-left: 40px;\">\n<li>Loomkahjurid\u00a0<\/li>\n<li>Putukad\u00a0<\/li>\n<li>\u00c4mblikulaadsed nt lestad\u00a0<\/li>\n<li>Limused\u00a0<\/li>\n<li>N\u00e4rilised\u00a0\u00a0<\/li>\n<li>Keelikloomad (kitsed, p\u00f5drad, j\u00e4nesed, n\u00e4rilised\u2026)\u00a0<\/li>\n<li>Linnud\u00a0<\/li>\n<li>etc\u00a0<\/li>\n<li>Taimehaigused\u00a0<\/li>\n<li>Umbrohud\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p>Taimekaitse on suunatud haiguste, kahjurite ja umbrohtude ennetamisele ning t\u00f5rjele, eesm\u00e4rgiga parandada p\u00f5llukultuuride saagikust ja kvaliteeti. Taimetervis keskendub aga taimede \u00fcldisele heaolule, nende f\u00fc\u00fcsilisele seisundile ja vastupanuv\u00f5imele erinevate kahjustuste suhtes. Selleks, et taim oleks terve, on oluline j\u00e4lgida, et taimed saaksid \u00f5iges koguses toitaineid, vett ja p\u00e4ikesevalgust.\u00a0<\/p>\n<p>Kahjurid on organismid, kes elavad ja kasvavad seal, kuhu inimene neid ei soovi. Nende hulka kuuluvad mitmed organismir\u00fchmad nagu hiired, putukad, v\u00e4hid, limused, \u00e4mblikulaadsed, nematoodid, vetikad ja seened. Nad v\u00f5ivad kahjustada taimi, loomi, sealhulgas inimesi, ehitisi ning nende sisustust ja materjale. Kahjurid, kes toituvad taimedest, on taimekahjurid.\u00a0K\u00f5ik taimekahjurid on taimtoidulised, kuid oluline on meeles pidada, et mitte iga herbivoor ei ole kahjur.<\/p>\n<p>Putuk-kasurid:\u00a0\u00a0<\/p>\n<p><u>Tolmeldajad<\/u>\u00a0putukad on olulised seemnete, puuviljade ja k\u00f6\u00f6giviljade saakide kujundajad. Selliste putukate nimekiri on pikk ja sisaldab palju erinevaid mesilaste, k\u00e4rbeste, herilaste, mardikate, p\u00e4eva- ja \u00f6\u00f6liblikate liike. Siiski, majanduslikult efektiivseteks (t\u00f5husateks) peetakse vaid neid liike, kes k\u00fclastavad pidevalt sama taimeliigi \u00f5isi ja kannavad \u00f5ietolmu \u00fchelt taimelt teisele. Seet\u00f5ttu on p\u00f5llu- ja aiakultuuride tolmeldajatena hinnatud perelise (sotsiaalse, \u00fchiselulise) eluviisiga meemesilane (<em>Apis mellifera<\/em>) ja kimalaste perekonda (<em>Bombus<\/em>) kuuluvad liigid, aga ka \u00fcksikult elavaid erakmesilased. Need liigid koguvad nii nektarit kui \u00f5ietolmu valmikute ja vastsete toitmiseks, mist\u00f5ttu nad k\u00fclastamise k\u00e4igus tolmeldavad oluliselt rohkem \u00f5isi kui liigid, kellel valmikud toituvad vaid nektarist. (M.M\u00e4nd) \u00a0<\/p>\n<p><u>Lagundajad<\/u> on olulised bioj\u00e4\u00e4tmete lagundajad. Nende tegevus aitab kaasa mulla moodustumisele, selle struktuuri paranemisele ja mullaviljakuse t\u00f5usule. Nii on taimsete j\u00e4\u00e4tmete lagundajateks paljud mardikad sugukondadest p\u00f5rniklased (<em>Scarabaeidae<\/em>), sitiklased (<em>Geotrupidae<\/em>) ja raisamardiklased (<em>Silphidae<\/em>) ning vastsed p\u00e4risk\u00e4rblaste (<em>Muscidae<\/em>) ja laibak\u00e4rblaste (<em>Sarcophagidae<\/em>) sugukondadest. (M.M\u00e4nd) \u00a0<\/p>\n<p><u>Parasitoidid<\/u> on putukad, kelle vastsed arenevad teiste l\u00fclijalgsete kudedest toitudes, kes selle tulemusena surevad. Loom, kellest toitutakse kutsutakse peremeheks. \u00d6koloogilise toitumissuhete j\u00e4rgi asetsevad parasitoidid kiskluse ja parasiitluse vahel: sarnaselt kiskjatega tapavad nad alati oma peremehe ja analoogselt parasiitidega vajavad nad peremeest, kelle arvel areneda (parasiidid oma peremeest ei tapa). Enamasti on parasitoidide peremehed putukad, aga leidub ka \u00e4mblikulaadsete ja sadajalgsete parasitoide. Parasitoidid on putukad, kes kuuluvad kiletiivaliste seltsi, rippkehaliste r\u00fchma. Parasitoide kasutatakse kahjurit\u00f5rjes peamiselt katmikalade kahjurite t\u00f5rjumiseks ja seda ka t\u00f6\u00f6stuslikult, nt Gr\u00fcne Fee ja Intsu Talu. \u00a0<\/p>\n<p><u>R\u00f6\u00f6vtoidulised putukad<\/u> toituvad erinevatest, sageli taimetoidulistest putukatest, v\u00e4hendades sellega nende arvukust, aga samas on nad ka ise toiduallikaks paljudele teistele l\u00fclijalgsetele, kahepaiksetele, roomajatele, lindudele ja imetajatele. R\u00f6\u00f6vtoidulised putukad s\u00f6\u00f6vad tavaliselt seda, mis hetkel k\u00e4ttesaadav ja kellest j\u00f5ud k\u00e4ib \u00fcle. Eestis levinud putukate seltsides on r\u00f6\u00f6vtoidulised k\u00f5ik kiililised (<em>Odoptera<\/em>) ja kaamelkaelalised (<em>Rhaphidioptera<\/em>), enamik v\u00f5rktiivalisi (<em>Neuroptera<\/em>), paljud koonlasi (<em>Mecoptera<\/em>), ca pooled mardikalised, paljud kiletiivalised, kahetiivalised ja lutikalised, m\u00f5ned liigid ka ripstiivaliste (<em>Thysanoptera<\/em>) ja nahktiivaliste (<em>Dermaptera<\/em>) hulgast. Lisaks putukatele on olulised r\u00f6\u00f6vtoidulised ka l\u00fclijalgsete h\u00f5imkonda kuuluvad \u00e4mblikulaadsed (<em>Arachnida<\/em>). \u00a0<\/p>\n<p>Putukad looduslikuks kahjurit\u00f5rjeks:<\/p>\n<ul>\n<li>Metspalu. L. (2021) Taimedega kahjurite vastu. Maheaedniku k\u00e4siraamat.<\/li>\n<li><a style=\"font-size: revert; font-weight: var(--bs-body-font-weight); text-align: var(--bs-body-text-align);\" href=\"https:\/\/trevisanuttos.com\/14-beneficial-insects-for-natural-garden-pest-control\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/trevisanuttos.com\/14-beneficial-insects-for-natural-garden-pest-control\/<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>Putukate puhul tuleks ka meeles pidada, et t\u00e4ismoondega putukate erinevates arenguetappides on neil looduses erinevad rollid. Nt sirelase valmikud toituvad enamasti nektarist ja \u00f5ietolmust (oluline tolmeldaja), kuid vastsed on r\u00f6\u00f6v- ja taimtoidulised ning raipes\u00f6\u00f6jad (s\u00f5ltub liigist). <\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabec9194ed-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabec9194ed-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabec9194ed-collapse\">\u00d5petajale: m\u00e4ngu selgitused<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabec9194ed-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabec9194ed-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1804\" height=\"1402\" class=\"alignnone wp-image-192\" style=\"width: 450px; height: 350px;\" title=\"dragdrop_numbrid.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/dragdrop_numbrid.png\" alt=\"mang mitmekesisus\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/dragdrop_numbrid.png 1804w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/dragdrop_numbrid-300x233.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/dragdrop_numbrid-1024x796.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/dragdrop_numbrid-768x597.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/dragdrop_numbrid-1536x1194.png 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1804px) 100vw, 1804px\"><\/p>\n<p>V\u00e4rvigruppide selgitused ja loomade l\u00fchike tutvustus:\u00a0<\/p>\n<p><strong><span style=\"color: #ff0000;\">Punased: Kahjurid\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">1. Naksuri vastne ehk traatuss \u2013 toitub peenematest narmasjuurtest. Maasikap\u00f5llul on probleemiks, kui p\u00f5ld on rajatud kesale. Eelistab peamiselt kartulit, teravilja, aga olen n\u00e4inud teda s\u00f6\u00f6mas ka maasikamarja. Naksuri vastset kutsutakse t\u00f5uguks, putukatele iseloomulikult on tal 3 paari (rindmiku)jalgu.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">2. Hispaania teetigu \u2013 invasiivne v\u00f5\u00f5rliik, toitub taimede pehmematest osadest, roodab. Eelis toiduobjekti ei ole.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">3. Punane kedriklest \u2013 toitub taimemahlast, esineb esmalt vanematel lehtedel, aga hooaja jooksul liiguvad edasi noorematele lehtedele kuni terve taim nakatunud. Valmikutel on \u00e4mblikulaadsetele iseloomulikult 4 paar jalgu, vastsel aga on kolm jalapaari. Munad on selged ja \u00fcmarad. K\u00f5ik etapid esinevad valdavalt lehe alumisel pinnal. Talvitub viljastatud emaslest taimej\u00e4\u00e4nustel, mullas. Sel aastal esines massiliselt maasikal, vaarikal, s\u00f5stratel, viinamarjal\u2026. Esineb rohkem kui \u00f5huniiskus on madal. Massilise esinemise korral koob v\u00f5rku.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">4. Maasika \u00f5iel\u00f5ikaja \u2013 Valmik on 2\u20134 mm pikkune, pika k\u00e4rsakuga mardikas. Vastsed (vagelt\u00f5uk) ja munad arenevad maasika pungade sees ja neid on harva n\u00e4ha. Toituvad roos\u00f5ieliste sh maasika ja vaarika, lehtedest, leheroodudest, \u00f5ie kroonlehtedest ja tolmukatest. Munad paigutatakse \u00fchekaupa maasika avanemata \u00f5iepungadesse, seej\u00e4rel n\u00e4ritakse \u00f5ieraod pooleldi l\u00e4bi, see murdub ja j\u00e4\u00e4b rippuma. Koordunud vagelt\u00f5uk toitub n\u00e4rbuva \u00f5iepunga sisust. T\u00fchjaks s\u00f6\u00f6dud pungas ta ka nukkub. Noormardikad v\u00e4ljuvad pungadest juuli algul, kes s\u00f6\u00f6vad lehtedesse v\u00e4ikseid auke ja siirduvad talvituma \u2013 lehtede ja taimej\u00e4\u00e4nuste alla v\u00f5i mulda. \u00dcks olulisemaid maasikakahjureid.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">5. Ripslane \u2013 Palja silmaga raskelt m\u00e4rgatav \u2013 pikliku kerega (1-2 mm) ja vilkad. Valmikud voldivad kaks paari narmastanud \u00e4\u00e4rtega tiibu \u00fcle keha tagasi, muidu on nii t\u00e4iskasvanud kui valmikud sarnase suuruse ja kujuga. Kahjustavad nii valmikud kui ka valmikud.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">6. Ripslased toituvad tavaliselt maasika\u00f5itest ja -lehtedest, kuid v\u00f5ib toituda ka teistest taimeosadest. Toitumisel l\u00f5huvad nad rakud ja imevad need mahlast t\u00fchjaks.\u00a0Kahjustus: \u00f5itele tekivad pruunid laigud v\u00f5i rohekaskollased laigud; lehele tekivad h\u00f5bedased laigud, mis \u00fcmbritsetud v\u00e4ikeste mustade t\u00e4ppidega. Tugevasti kahjustunud lehed kolletuvad, taime areng pidurdub, \u00f5ied varisevad ja saak v\u00e4heneb. Kahjustuse suurenedes lehed kuivavad. Noortel marjadel toituvad seemnetest, hiljem seemnete vahelisest koest, tulemuseks pinnarakkude surm ja viljade pruunistumine. \u00dcks olulisemaid maasikakahjureid.\u00a0Leidmine: Kevadeti tuleb \u00f5rnalt k\u00fc\u00fcnega t\u00f5mmata kollase \u00f5ies\u00fcdamiku, m\u00f5ne hetke p\u00e4rast on neid valgetel kroonlehtedel sibamas. Ripslast erineb palju ka metsikus looduses nt kevadeti on neid lihtne leida ka nt v\u00f5ilille \u00f5itel.\u00a0Talvisel ajal leiab ripslasi sibulalt. Paljud inimesed kasvatavad talvel rohelist sibulat, pannes ta otsapidi vette. Kui roheliste v\u00f5rsed t\u00f5mbuvad kipra tasub ta sibula soomuste vahelt ripslasi otsida.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">7. Lehet\u00e4i \u2013 Lehet\u00e4id on maksimaalselt 5 mm pikkused, \u00f5rnade kehakatete, suhteliselt pikkade peenikeste jalgade ning tundlatega putukad. Soodsate olude korral v\u00f5ib aasta jooksul anda enam kui 10 p\u00f5lvkonda, kes erinevad \u00fcksteisest, nt tiibade olemasolu t\u00e4ppsilmade olemasolu, suurus, v\u00e4rvuse muutused jne. Keha on pirnja kujuga, rindmik tugev (l\u00fclilisus selgesti m\u00e4rgatav, eriti tiivututel isenditel), tagakeha suhteliselt suur. Kui tiivad esinevad, siis on nad kehast pikemad, l\u00e4bipaistvad. Tagakeha tipul paiknevad liigispetsiifilise kujuga kaks eritustorukest (seljatorukesed). Suised on peened stiletid, mis viiakse taimekoesse ning taimemahl j\u00f5uab stileti peeniste kanalite kaudu seedetrakti.\u00a0Esineb nii mono- kui pol\u00fcfaagseid liike, viimasel juhul loetakse p\u00f5hiperemeheks see taimeliik, millel talvitutakse. Lehet\u00e4id on koloniaalse eluviisiga, viljakus on v\u00e4ga k\u00f5rge. Esineb mitmesuguseid paljunemise t\u00fc\u00fcpe. Nad munevad tavalisi mune (ovipaarid); munevad mune, milles vastne on t\u00e4iesti v\u00e4lja arenenud (ovo-vivipaarid); s\u00fcnnitavad vastseid, kes on emase kehas juba munast koorunud (vivipaarid). Esineb partenogeneetiline (neitsisigimine, isane ei osale) teel paljunemist. Eri p\u00f5lvkonnad v\u00f5ivad vahetada toidutaime liike (peremeestaim \u2013 suvetoidutaimed) ja osi (lehed\u2013v\u00f5rsed\u2013juured), vahetada sigimisviise (suguline ja suguta paljunemine). Selline\u00a0 pidev vaheldumine teebki lehet\u00e4ide sesoonse bioloogia keeruliseks. V\u00e4ljutavad suhkrurikkad \u00fclej\u00e4\u00e4gid keskkonda, mida kasutavad \u00e4ra sipelgad ning mesilased valmistavad sellest lehemett.\u00a0\u00a0Oma suure paljunemisv\u00f5ime ning koloniaalse eluviisi t\u00f5ttu teevad taimedele suurt kahju (imevad taimemahla), lisaks sellele on ohtlike taimehaiguste levitajad.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">8. Sipelgas \u2013 Lehet\u00e4id toituvad taimemahlast, liigse suhkru eritavad elukeskkonda mesinestena. See kleepuv magus vedelik on sipelgate lemmiktoit. Lehet\u00e4ide ja sipelgate vaheline on <u>s\u00fcmbiootiline<\/u> suhe \u2013 sipelgad saavad sellest toitu ja lehet\u00e4ied kaitset. On t\u00e4heldatud, et sipelgate poolt \u201el\u00fcpstud\u201c lehet\u00e4id toodavad rohkem, suuremaid mesineste tilku ja ka rohkem j\u00e4rglasi. Sipelgad kaitsevad lehet\u00e4isid kiskjate eest nt lepatriinude ja kiilassilmade eest, aga ka seenhaiguste eest (tassivad mujale ja eemaldavad nakatunud lehet\u00e4id). Muidugi ei k\u00e4itu nii k\u00f5ik sipelgaliigid, aga see on v\u00e4gagi levinud.\u00a0<\/p>\n<p><strong>K\u00f5ik rohelised, kollane ja bee\u017e on kasurid ehk kasulikud putukad.\u00a0\u00a0<\/strong><\/p>\n<p><strong><span style=\"color: #00cc66;\">Helerohelised on r\u00f6\u00f6vtoidulised putukad.\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">9. Lepatriinu \u2013 V\u00e4ikesed (kuni 9 mm) kumera selja ja lapiku k\u00f5hupoolega, elliptilised, eredav\u00e4rvilised (punakad, kollakad, mustad) mardikad. Tihti on kattetiibadel t\u00e4pid, jooned v\u00f5i laigud, mis on valdavalt musta v\u00e4rvi, kuid esineb ka punaseid (nt kakst\u00e4pp lepatriinu) ja valgeid t\u00e4ppe (nt harilik k\u00e4okirjak). Esineb ka t\u00e4ppideta liike nt punatriinu. Lepatriinudel esineb liigisisene pigmentatsiooni pol\u00fcmorfism nt kakst\u00e4pp-lepatriinu on tavaliselt punane kahe musta t\u00e4piga, ent esineb ka musta keha ja kahe, nelja ja kuue punase t\u00e4piga vorme. Lepatriinude v\u00e4rvus on hoiatusv\u00e4rvus putuktoidulistele loomadele. Pea on v\u00e4ike ning eesselja all varjul.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Puudutusel teeskleb surnut, p\u00f5lveliigestest eritab samal ajal m\u00fcrgist kantaridiini sisaldavat vedelikku. Eestis kirjeldatud liikidest on peale lutsernitriinu ja \u00f5nnetriinu (toituvad alamatest seentest (n\u00f5gi- ja jahukasteseened))\u00a0 k\u00f5ik teised liigid r\u00f6\u00f6vtoidulised. Valmikud toituvad ka \u00f5ietolmust v\u00f5i nektarist. Muna oran\u017e, piklikovaalne. Vastne on tumehall kuni must, eredate oran\u017eide\/kollaste kirjadega r\u00f6\u00f6vtoiduline vilaskvastne. Nukk kinnitub taimelehe alumisele k\u00fcljele.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Lepatriinu valmikud talvituvad kivide all, metsatukkades k\u00e4ndudes, puukoore all tavaliselt suurte talvituskogumikena. Kogunemise signaaliks on liigikaaslaste poolt eritatav agregatsiooniferomoon. Kevadel paaruvad ning alustavad munemist. Munad munetakse lehet\u00e4ide kolooniate l\u00e4hedusse, tavaliselt v\u00e4ikeste kogumikena. Keskmiselt muneb emane 200 kuni 400 muna, ent soodsates oludes ka kuni 4x rohkem. Sama munakurna isendid kooruvad \u00fcheaegselt ning kiirustavad laiali, kuna nende hulgas on kannibalism (liigikaaslase s\u00f6\u00f6mine) v\u00e4ga levinud.\u00a0 Eelistoit on neil lehet\u00e4id, ent sobivad ka lehekirbud, kilpt\u00e4id, v\u00f5rgendilestad jms. Koorunud valmikute tiivad v\u00e4rvuvad alles paari p\u00e4eva jooksul.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Maasikap\u00f5llul on \u00fcks k\u00f5ike levinum liik seitset\u00e4pp-lepatriinu.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">9. Kiilassilm \u2013 Valmikud on v\u00e4ikesed, kuni 1,5 cm pikkused nelja v\u00f5rkja tiivaga, v\u00e4ikese pea, saleda keha ning kuldsete s\u00e4ravate silmadega putukad.\u00a0Munad kinnitatakse \u00fchekaupa pika varrekese\/niidi abil lehtede k\u00fclge. Vastseteks on maismaal toimetavad r\u00f6\u00f6vtoidulised vilaskvastsed. Tihti maskeerivad nad endid kuhjates seljale taimepuru ja toiduj\u00e4\u00e4nuseid n\u00e4iteks t\u00fchjaks imetud lehet\u00e4ide kestad. K\u00f5ikidel vastsetel on \u00fclal\u00f5uad moondunud imitangideks (pikenenud, seest \u00f5\u00f5nsad), nende abil haaratakse saak ja imetakse t\u00fchjaks \u2013 esineb soolev\u00e4line seedimine, st. saaklooma kehasse viiakse k\u00f5igepealt seedefermente, mis on paral\u00fcseeriva ning lagundava toimega ning seej\u00e4rel imetakse ohvri kehast vedeldunud sisu.\u00a0V\u00f5rktiivaliste valmikud toituvad \u00f5ietolmust v\u00f5i taimede eritistest, on r\u00f6\u00f6vtoidulised v\u00f5i ei toitu \u00fcldse.\u00a0Nad on majanduslikult t\u00e4htsad just kahjurputukate arvukuse reguleerijatena.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">10. K\u00f5rvahark \u2013 Lamedad, v\u00e4ga paindliku kehaga putukad, kelle tagakeha tipus on saagi haaramiseks ning enesekaitseks tangjad j\u00e4tked. Isaste tsertsid tavaliselt kumeramad kui emastel. Eesmised kattetiivad on l\u00fchikesed, tagumised lennutiivad volditakse kattetiibade alla kokku. Ei lenda kuigi meeleldi, vaid eelistab tiibade kasutamisele oma l\u00fchikesi jalgu. Pea on peaaegu s\u00fcdamekujuline, ettepoole suunatud haukamissuistega. Enamik nahktiivalisi on k\u00f5iges\u00f6\u00f6jad, kuid leidub ka taimtoidulisi, kiskjaid ja isegi parasiite.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Eestis elavate k\u00f5rvahargi liikide bioloogia on v\u00e4ga sarnane. Nad on \u00f6ise eluviisiga, niiskuse ja soojalembesed, valguskartlikud, esineb tigmotaksis (sundliikumine puudutusstiimulile). P\u00e4eval peidus kivide, maha langenud puut\u00fcvede jms all; aias ka pr\u00fcgi, \u00e4mbrite, lillepottide all. Sellistesse varjualustesse v\u00f5ib neid koguneda arvukalt.\u00a0 Meie aedades on k\u00f5rvahark aktiivne aprillist oktoobrini.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">H\u00e4vitavad arvukalt paljude kahjurputukate ning lestade mune, vastseid ja valmikuid. S\u00fc\u00fcakse k\u00f5iki, kellest j\u00f5ud \u00fcle k\u00e4ib. \u00dcks t\u00e4iskasvanud isend v\u00f5ib \u00f6\u00f6 jooksul n\u00e4iteks \u00e4ra s\u00fc\u00fca \u00fcle 1000 lehet\u00e4i. Toituvad ka lagunevast taimsest massist, harvem elusatest taimedest. Suure arvukuse korral v\u00f5ivad muutuda kahjuriteks, nt harilik k\u00f5rvahark v\u00f5ib kahjustada ladustatud toiduaineid \u2013 teravilja, juur- ja puuvilju, marju. Aias v\u00f5ivad rohke esinemise korral v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral kahjustada ka ilutaimede \u00f5isi ja lehti.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Paljunemiseks uuristab emane k\u00f5rvahark varjulises ja niiskes kohas pinnasesse 5 \u2013 8 cm pikkuse sirge k\u00e4igu, millesse muneb munade kogumiku ning j\u00e4\u00e4b neid valvama, kattes pea ja eesjalgadega munad (l\u00f5imetishoole). Ema hoole all on m\u00f5nda aega ka esimeste kasvuj\u00e4rkude noored. Hiljem hakkavad vastsed elama iseseisvat elu.\u00a0 \u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">11. Sadajalg \u2013 hulkjalgsete keha moodustub paljudest l\u00fclidest, mille iga l\u00fcli k\u00fclge, sadajalgsete korral, kinnitub paar l\u00fclilisi jalgu. Sadajalgseil on neli silma ning tugevad l\u00f5uad, mille abil nad p\u00fc\u00fcavad putukaid, usse ja tigusid. Elavad nad varjatult nt kivide ja sambla all.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">12. Jooksiklaste vastne \u2013 Eestis esinevad jooksiklaste valmikud on m\u00f5nest millimeetrist kuni viie sentimeetrini. Valmikud on enamasti pikkade jooksujalgadega saledad voolujoonelised putukad. Aktiivsusest s\u00f5ltuva v\u00e4rvusega \u2013 tumedad videvikus aktiivsed loomad (enamus), v\u00e4rvilisemad isendid p\u00e4evase aktiivsusega. Kuigi paljudel liikidel on s\u00e4ilinud lennuv\u00f5ime eelistavad liikuda maapinnal, paljudel liikidel on tagatiivad taandarenenud ja ka kattetiivad kokku kasvanud. Enamus neist on r\u00f6\u00f6v- v\u00f5i segatoidulised, kuid esineb ka taimtoidulisi liike. Esineb soolev\u00e4line seedimine \u2013 n\u00f5ristakse saagile seedemahlu, mida p\u00e4rast tagasi imendatakse. Toituvad k\u00f5igest, kellest j\u00f5ud \u00fcle k\u00e4ib, toit v\u00f5ib keha m\u00f5\u00f5tmetelt \u00fcletada neid endid.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Arenemists\u00fckkel kestab enamikel liikidel 1 aasta, on ka liike, kellel areng kestab 3 aastat. Enamus jooksikuid munevad maapinnale, koorumine toimub juba paari tunni p\u00e4rast. Vastsed on p\u00f5hiliselt kohastunud eluks pinnases, urgudes. Toituvad ka maapinnal. Vastse areng kestus keskmiselt on 3 kuud. Nukkumine toimub tavaliselt mullas, nukk on vabanuku t\u00fc\u00fcpi, nukustaadium v\u00e4ltab 10 p\u00e4eva kuni kuu.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Jooksiklased on bioindikaatorid keda kasutatakse keskkonna muutuste hindamiseks. Muutused v\u00f5ivad olla inimtekkelised nt reostus, maakasutuse muutus jms aga ka looduslikud nt p\u00f5ud, liustike sulamine jms. Nendes uuringutes kasutatakse peamiselt jooksiklaste omadust esineda kindla liigilise koosseisuga erinevates \u00f6kos\u00fcsteemides.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Oma mitmek\u00fclgse toidulaua ja suure isu t\u00f5ttu peetakse neid, p\u00f5llumajanduslikel maadel, olulisteks kahjurite vaos hoidjateks.\u00a0<\/p>\n<p><span style=\"color: #daa520;\"><strong>Bee\u017e: Lagundajad\u00a0<\/strong><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">13. Tuhatjalg \u2013 L\u00e4hedalt sugulane sadajalgedele, sarnaselt neile on l\u00fcliline keha, aga m\u00e4rksa \u00fcmarama l\u00e4bil\u00f5ikega. Nende igal kehal\u00fclil on kaks paari jalgu, v\u00e4ljaarvatud esimesel viiel, kus on \u00fcks paar jalgu. Eesti liikidel on 11\u201360 kehal\u00fcli ja kuni 110 jalapaari.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Tuhatjalgsed toituvad k\u00f5dunevast taimsest materjalist, kui arvukus on v\u00e4ga k\u00f5rge v\u00f5ivad kahjustada ka taimi. Nagu enamus loomi eelistavad nad elada oma toiduobjekti l\u00e4hedal, seega tasub neid otsida keldritest, maja\u00e4\u00e4rtest aga ka nt mult\u0161i alt.\u00a0<\/p>\n<p><span style=\"color: #006400;\"><strong>Tumeroheline: Tolmeldajad.\u00a0\u00a0<\/strong><\/span><\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">14. Kimalane \u2013 Kimalase rahvap\u00e4rased nimetused on kumalane, maamesilane, metsmesilane. Kui meemesilasi on Eestis \u00fcks liik, siis kimalasi on 28 liiki. Sagedamini v\u00f5ib neist kohata viitteist liiki, peaaegu alati ja igal pool \u00fcheksat. Teised on haruldasemad.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Kimalased on meil looduslikult elavad perelise eluviisiga putukad. Erinevalt meemesilastest, kelle pere elab talve \u00fcle tarru varutud mee abil, kestab kimalaste pere eluts\u00fckkel vaid \u00fche suve. Talvituvad ainult noored emakimalased. Samuti v\u00f5rreldes meemesilasega j\u00e4\u00e4b kimalase pere t\u00f6\u00f6liste arv suhteliselt v\u00e4ikeseks, s\u00f5ltuvalt liigist on neid vaid 20\u2013200 isendit.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Erinevalt meemesilastest on kimalased v\u00f5imelised lendama ka suhteliselt madala \u00f5hutemperatuuriga ja ka kui vihma tibutab. Samuti v\u00f5rreldes teiste tolmeldajatega on nende t\u00f6\u00f6p\u00e4evad pikemad, nad lendavad v\u00e4lja varavalges ja t\u00f6\u00f6tavad hilis\u00f5htuni. Kui l\u00f5una ajal l\u00e4heb temperatuur v\u00e4ga k\u00f5rgeks teevad nad tavaliselt pausi.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Aedmaasika kasvatajad on \u00f5ppinud mesilaste korjek\u00e4itumise erinevust oskuslikult \u00e4ra kasutama, paigutades j\u00f5uludeks valmima planeeritud maasikate tolmeldamiseks kasvuhoonetesse kimalaste tarud. T\u00e4nap\u00e4eval saab kimalasperesid osta aasta l\u00e4bi. Tarusid on lihtne paigaldada: ava vaid luuk, ja kimalased asuvad t\u00f6\u00f6le. T\u00e4nu sellele kasutatakse praegu k\u00f5igis suuremates kasvuhoonetes maasika, tomati ja teistegi tolmeldamist vajavate kultuuride tolmeldamisel kimalasi.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Meemesilased t\u00f6\u00f6tavad kasvuhoones p\u00e4ikeseliste soojade p\u00e4evadega, kimalased aga siis, kui v\u00e4ljas on pilves ja sajab. Nii saavutatakse \u00f5ite maksimaalne tolmeldamine, mille tulemusena valmivad suured ja s\u00fcmmeetrilised viljad. Just sellised, mille eest on tarbija n\u00f5us ka kopsakamat hinda maksma.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Lisaks on kasvuhoones kasvatatud kultuurid s\u00fcnteetilistest taimekaitsevahenditest vabamad. Nimelt saab katmikalal kasutada ainult biot\u00f5rjet (kahjurputukate h\u00e4vitamine nende looduslike vaenlaste ehk r\u00f6\u00f6vputukate abil), kuna lehet\u00e4ide jt kahjurite t\u00f5rjeks kasutatavad s\u00fcnteetilised kemikaalid on enamasti mesilastele surmavad.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Viimasel ajal on hakatud kimalasi kasutama ka taimekaitsevahendite \u00f5itele kandjatena \u2013 t\u00e4ppistaimekaitset ja tolmeldamist \u00fchendav entomovektortehnoloogia. Maasika puhul nt kasutatakse kimalasi kui vektoreid hahkhallituse t\u00f5rjeks. Kimalased l\u00e4bima enne tarust v\u00e4ljalendamist biopreparaadiga kaetud ruumi. Sel viisil j\u00e4id preparaadi osakesed nende keha k\u00fclge. \u00d5itel maandudes pudeneb hahkhallituse vastu t\u00f6\u00f6tava seene eosed kimalaste k\u00fcljest p\u00f5llul olevatele aedmaasika\u00f5itele. Selle tulemusena v\u00e4henes viljade haigestumine hahkhallitusse kahe- kuni kolmekordselt. See tehnoloogia on ohutu nii kimalastele, inimestele kui ka keskkonnale. Samas on see ka \u00f6konoomne, v\u00e4hendades vajadust nii inim- kui ka masint\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4rele ja v\u00e4heneb ka kasutatava preparaadi kogus.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">15. Meemesilane \u2013 \u00dchiselulised putukad, kes tegutsevad koos peres, kus esineb pol\u00fcmorfism. Karvased kollase-musta triibulised putukad. Muundunud jalad \u2013 k\u00e4pa viies l\u00fcli laienenud, esimene l\u00fcli harjake, tagajalgade s\u00e4\u00e4rtel suirakorvikesed \u2013 korjejalg. Vastseid toidetakse \u00f5ietolmu ja meega.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Mesilased ehitavad k\u00e4rgi, kuhu varuvad mett ja t\u00f6\u00f6deldud \u00f5ietolmu (suir). K\u00e4rgedes kasvavad ka mesilasete j\u00e4rglased, kus l\u00e4bitakse muna, vastse (vagelt\u00f5ugud) ja nuku (vabanukk) staadium. Peres on harilikult \u00fcks emamesilane, ca 15 000 t\u00f6\u00f6mesilast ja paarsada isamesilast ehk leske. Lesed arenevad viljastamata munadest, muud mesilased viljastatud munadest. Vastseid toidavad t\u00f6\u00f6mesilased (emased) pean\u00e4\u00e4rmen\u00f5rega, mida nimetatakse mesilaspiimaks ning mee, vee ja suira seguga. Mesilasema vastne saab piima kogu vastsej\u00e4rgu kestel, isa- ja t\u00f6\u00f6mesilasevastsed ainult kolmel esimesel p\u00e4eval. Seega m\u00e4\u00e4rab toit tuleviku. T\u00f6\u00f6mesilastel esineb ealine pol\u00fcteism ehk oma elu jooksul t\u00e4idavad nad pesas erinevaid \u00fclesandeid, eluiga suvel ca 5 n\u00e4dalat. Emamesilased paaruvad kord elus ja seej\u00e4rel munevad 4-5 aastat pesast lahkumata. Leskede ainsaks \u00fclesandeks on emaga paarumine ning s\u00fcgise saabudes visatakse nad perest v\u00e4lja. Seet\u00f5ttu nende eluiga k\u00fcllaltki l\u00fchike.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Meemesilane (<em>Apis mellifera<\/em>) on \u00fcks v\u00e4heseid kodustatud putukatest, keda kasvatatakse erinevate mesindussaaduste (mesi, \u00f5ietolm, suir, vaha jms) tootmise eesm\u00e4rgil. Samuti on nad olulisimad \u00f5istaimede tolmeldajad.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">16. Sirelane \u2013 Enamik valmikutel esineb mimikri \u2013 meenutavad v\u00e4limuselt astlalisi. V\u00e4ga osavad lendajad, kes suudavad p\u00fcsida \u00f5hus \u00fche koha peal ja ka mingil m\u00e4\u00e4ral tagurpidi lennata ning p\u00e4eva jooksul l\u00e4bida suuri vahemaid.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Valmikud on kuni 15 mm pikkused, kollased v\u00f5i valkjad triibud tagakehal. Tundlad on l\u00fchikesed. Sarnasus astlalistega kaitseb neid lindude eest. Sirelase pea on rindmiku laiune, ning suurte silmadega. Munast koorunud vastsel puuduvad jalad ja peakapsel (sarnaneb v\u00e4ikese kaaniga). Kehakatted on l\u00e4bipaistvad, v\u00e4rvus s\u00f5ltub taimest, millel asuvad. T\u00e4iskasvanud isend nukkub tilgakujulises pupaariumis.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Sellesse sugukonda kuuluvad liigid on nii eluviiside, v\u00e4limuse kui ka k\u00e4itumise poolest v\u00e4ga erinevad. Kui valmikud on m\u00f5ningates p\u00f5hijoontes sarnased: p\u00e4evase aktiivsusega, kes enamasti toituvad nektarist (sh tolmeldavad), siis just vastsed on \u00e4\u00e4rmiselt mitmekesise eluviisiga, leidub nii r\u00f6\u00f6v- kui ka taimtoidulisi liike, kes elavad mitmesugustes tingimustes nt vees, mudas, k\u00f5dunevas puidus jne. Vastsed v\u00f5ivad toituda taimemahlast v\u00f5i siis teistest putukatest.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Nende hulgas on olulisi taimekahjureid, n\u00e4iteks sibulasirelased, kelle vaglad kaevandavad nii s\u00f6\u00f6gi- kui lillesibulates ning neis ka kolmandas kasvuj\u00e4rgus talvituvad. Sugukonnas esineb ka r\u00f6\u00f6vtoidulisi liike, kes suruvad alla eriti lehet\u00e4ide arvukust. Sirelased on ka t\u00e4htsuselt teised tolmeldajad mesilaste j\u00e4rel, Euroopas k\u00fclastavad sirelased 80% \u00f5istaimede ning laialdane toidubaas muudab nad v\u00e4\u00e4rtuslikeks tolmeldajateks nii p\u00f5llumajanduses kui ka kogu looduses laiemalt.\u00a0<\/p>\n<p><span style=\"color: #ffd700;\"><strong>Kollane: Parasitoid <\/strong><\/span>(17)- Kiletiivaliste seas leidub parasitoide umbes 45 sugukonnas; neist arvukaimad ja tuntuimad on k\u00e4guvaablased, juuluklased ja kiresvamplased.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Valmikul on h\u00e4sti liikuv tagakeha, mis kinnitub varrekesega rindmiku k\u00fclge. Selline \u00fchendus v\u00f5imaldab tagakeha suurt liikuvust, mis v\u00f5imaldab neil muneda elava saaklooma sisse (muneti tagakeha tipul). Muneti on pikk ja peenike ning tihti \u00fcletab valmiku kehapikkuse. Valmiku m\u00f5\u00f5tmed on r\u00fchmas varieeruvad: koos munetiga v\u00f5ivad olla v\u00e4iksemad kui 1 mm, suuremad koos munetiga v\u00f5ivad ulatuda 8 sentimeetrini.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Vastsetel enamasti n\u00f5rgalt arenenud peakapsel, jalad puuduvad.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Enamik neist\u00a0 on putukate (muna-, vastsese-, nuku- v\u00f5i valmikutaadiumi) parasitoidid, st et erinevalt parasiitidest, nende elutegevuse k\u00e4igus peremees organism hukkub. P\u00f5him\u00f5tteliselt on parasitoid kiskja ja parasiitide vahelised organismid. Valmikud toituvad enamasti \u00f5ite nektarist, taimede magusast mahlast v\u00f5i lehet\u00e4ide mesinestest. Samas on ka v\u00f5rdlemisi palju liike, kes valmikueas \u00fcldse ei toitu.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Ektoparasitoidid munevad vaid nn varjatult elavatesse peremeestesse (puukoore all, kookonis\u2026). Endoparasitoidide vastseid kaitseb peremehe keha, seega munevad nad ka avalikult elavatesse ja toimetavatesse\u00a0 peremeestesse.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Enamus parasitoide kasutab peremehena vaid v\u00e4heseid liike. Seejuures on erinevaid strateegiaid peremehe leidmiseks nt kaudne meetod \u2013 nad otsivad peremehe arenguks soodsa keskkonna, teadmata tol momendil, kas seal peremeest on v\u00f5i ei, nt kapsaliblika-juulukas nakatab kapsaliblika r\u00f6\u00f6vikuid ainult rist\u00f5ielistel. Peremeest leitakse ka l\u00f5hna j\u00e4rgi v\u00f5i substraadi v\u00e4risemise j\u00e4rgi nt juuluklane (Opius malleus) leiab k\u00f5igepealt sinika marjad ja muneb siis ainult neisse, milles tunnevad peremehe vastse liikumist.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Ektoparasitoidid halvavad peremehe enne munemist, seejuures on paral\u00fc\u00fcs l\u00f5plik (permees on halvatud kuni surmani). Endoparasitoidide peremehi tavaliselt ei halva, erandiks on peremehed, kes on ohtlikud ja v\u00f5ivad r\u00fcnnata nt \u00e4mblikud, ent siis on paral\u00fc\u00fcs ajutine. Endoparasitoidide vastsed kasvavad tihti koos oma peremehega, seejuures peremehe arengustaadium, mil endoparasitoidid munevad peremehesse s\u00f5ltub parasitoidi liigist.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Seoses parasiitse eluviisiga on paljude vamplaste areng omap\u00e4rane, nimelt on nende munad rebuvaesed ja neist koorub veel vastseks arenemata embr\u00fco. See on v\u00f5imalik, kuna nad on kohe \u00fcmbritsetud peremehe keha toitainetest. Sel viisil hoiab emane valmik toitaineid kokku ja see omakorda v\u00f5imaldab muneda rohkem mune. Samuti on v\u00f5imalik, et munas moodustub eriline rakukest, mille abil muna toitub peremehe mahladest. T\u00e4nu sellele on v\u00f5imalik pol\u00fcembr\u00fcoonia ehk \u00fchest munast saab kooruda mitu kuni palju vastseid. \u00dche ja sama peremehe erinevaid arenguj\u00e4rke v\u00f5ivad nakatada erinevat liiki parasitoidid.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Toitumist\u00fc\u00fcbi j\u00e4rgi jaotatakse parasitoidid mono-, oligo- ja pol\u00fcfaagideks.\u00a0<\/p>\n<p style=\"margin-left: 40px;\">Paljud sellesse r\u00fchma kuuluvad liigid on inimese seisukohalt kasurid, keda kasutatakse kahjurputukate t\u00f5rjes. Samas kuuluvad siia ka mitmed puudele pahku tekitavad liigid.\u00a0<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabec919500-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabec919500-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabec919500-collapse\">\u00d5petajale,\u00a0teoreetiline taust:\u00a0Miks putukaid on vaja?<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabec919500-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabec919500-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Looduse h\u00fcved ehk \u00f6kos\u00fcsteemiteenused (<em>ecosystem services<\/em>) \u00f6kos\u00fcsteemide tagatavad h\u00fcved inimkonnale.\u00a0<\/p>\n<p>Milliseid loodush\u00fcvesid pakuvad putukad?\u00a0<\/p>\n<ul style=\"margin-left: 40px;\">\n<li>tolmeldamine (kvaliteetsemad seemned, toit)\u00a0<\/li>\n<li>kahjurit\u00f5rje (biot\u00f5rje)\u00a0\u00a0<\/li>\n<li>lagundamine\u00a0\u00a0<\/li>\n<li>energia \u00fclekandmine toiduahela kaudu<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kui putukate kooslused v\u00e4henevad, v\u00f5ib see p\u00f5hjustada tolmeldajate arvu kahanemist, mis omakorda m\u00f5jutab taimede paljunemist ja toiduahelaid. Samuti v\u00f5ib see m\u00f5jutada mulla kvaliteeti ja lagundamisprotsesse, mis on eluliselt t\u00e4htsad \u00f6kos\u00fcsteemi tervisele.<\/p>\n<p>Lisamaterjal (inglise keelne):<\/p>\n<p><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.ignitec.com\/insights\/iot-in-farming-prevents-insect-population-decline\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.ignitec.com\/insights\/iot-in-farming-prevents-insect-population-decline\/ \"><span style=\"color: #0033ff;\">Mis juhtub, kui putukaid enam ei ole?<\/span><\/a><\/p>\n<p><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.europarl.europa.eu\/news\/en\/headlines\/society\/20191129STO67758\/what-s-behind-the-decline-in-bees-and-other-pollinators-infographic\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.europarl.europa.eu\/news\/en\/headlines\/society\/20191129STO67758\/what-s-behind-the-decline-in-bees-and-other-pollinators-infographic\"><span style=\"color: #0033ff;\">V\u00e4ljasuremise piiril, Euroopa<\/span><\/a><\/p>\n<p><a title=\"\" href=\"https:\/\/bugunderglass.com\/how-will-climate-change-affect-insects\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/bugunderglass.com\/how-will-climate-change-affect-insects\/\"><span style=\"color: #0033ff;\">Kliimamuutus on keeruline<\/span><\/a><\/p>\n<p><a title=\"\" href=\"https:\/\/ourworldindata.org\/pollinator-dependence\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/ourworldindata.org\/pollinator-dependence\"><span style=\"color: #0033ff;\">Kui s\u00f5ltuv on toit tolmeldajatest?<\/span><\/a>\u00a0<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabec91950e-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabec91950e-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabec91950e-collapse\">\u00d5petajale,\u00a0teoreetiline taust:\u00a0Kuidas kliimamuutused m\u00f5jutavad putukaid? <\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabec91950e-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabec91950e-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Artiklist v\u00e4ljatoodud muutused on liigitatud pikaajalised ja ekstreemsused.\u00a0<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"2268\" height=\"1512\" class=\"alignnone wp-image-193\" style=\"width: 1200px; height: 800px;\" title=\"kliima_moju_putukatele_1.png\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_moju_putukatele_1.png\" alt=\"m\u00f5ju putukatele\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_moju_putukatele_1.png 2268w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_moju_putukatele_1-300x200.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_moju_putukatele_1-1024x683.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_moju_putukatele_1-768x512.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_moju_putukatele_1-1536x1024.png 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_moju_putukatele_1-2048x1365.png 2048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/kliima_moju_putukatele_1-1920x1280.png 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 2268px) 100vw, 2268px\"><\/p>\n<p>Soojemad talved, toovad kaasa\u00a0talvitumise edukus kasvu\u00a0\u2014 v\u00e4hem putukaid hukkub talvitumise ajal. Samal p\u00f5hjusel j\u00f5uavad siia uued liigid, liigid, kes vanasti ei suutnud meie talvi \u00fcle elada. Analoogset n\u00e4htust on n\u00e4ha tegelikult ka suvel, kui nt kasvuhoonekarilane oli vanasti rangelt katmikalakahjur, siis n\u00fc\u00fcd on teda suvel n\u00e4ha ka v\u00e4ljas. \u00d5nneks tema veel talve \u00fcle ei ela.\u00a0 Suurenevad generalistidest liikide (st. toidu ja kasvukoha suhtes v\u00e4hen\u00f5udlike liikide) osakaal, samal ajal aga kitsalt spetsialiseerunud liikide osakaal sagenevate h\u00e4iringute m\u00f5jul langeb.<\/p>\n<p>Mitmed bioloogilised protsessid putuka elus on seotud temperatuuriga, sh areng ja aktiivsus. Seejuures on igal putukaliigil oma eelistemperatuurivahemikud, millest k\u00f5rgemal temperatuurist protsessid pigem aeglustuvad. V\u00e4ga tuntud on \u00e4\u00e4dikak\u00e4rbse n\u00e4ide, kus temperatuuril 25 C kestab areng munast valmikuni 8-10 p\u00e4eva, temperatuuril 17 C aga peaaegu kaks korda kauem.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Analoogne temperatuuri loogika on n\u00e4ha ka aktiivsuse puhul. K\u00f5igusoojased loomad sh putukad ei ole aktiivsed madalatel temperatuuridel, v\u00e4ga k\u00f5rgetel temperatuuridel hakkab neid ohustama nt veepuudus, valkude koaguleerumine jne. Igal juhul m\u00f5lemal juhul oluline kasvuperioodi pikkus ehk kui palju on aastas p\u00e4evi, kus \u00f6\u00f6p\u00e4eva keskmine temperatuur +5 \u02daC. Keskmiselt kestab taimekasvuperiood Eestis keskmiselt 175\u2013195 p\u00e4eva. K\u00f5ige l\u00fchem keskmine vegetatsiooniperiood on Kirde-Eestis, k\u00f5ige pikem L\u00f5una- Eestis ja saartel. Efektiivseid \u00fcle 5 \u00b0C temperatuure koguneb keskmisena 1400\u20131550 \u00b0C. Vegetatsiooniperiood on Eestis nihkunud v\u00f5rreldes varasemate aegadega ettepoole ja pikenenud. Loe lisaks:<a href=\"https:\/\/etki.ee\/artikkel\/kasvuperioodi-lopp\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0033ff;\"> https:\/\/etki.ee\/artikkel\/kasvuperioodi-lopp\/<\/span><\/a>\u00a0<\/p>\n<p>\u00dcldiselt on looduse fenoloogilised nihked tavalised, sest paljud loomad kasutavad keskkonnam\u00e4rke, nagu temperatuur, p\u00e4evapikkus ja sademed, et ajastada olulisi s\u00fcndmusi, nagu r\u00e4nne, \u00f5itsemine ja sigimine. Kliimamuutused muudavad aastaaegade ajastust ja tugevust ning kuna need m\u00e4rgid muutuvad, h\u00e4irib see looduse iga-aastast \u201ct\u00f5usu ja m\u00f5\u00f5na\u201d. \u00dcldiselt suudavad putukad muutustega kohaneda, aga on ka mitmeid vastupidiseid n\u00e4iteid, kus nt taim \u00f5itseb varem, kui ta tolmeldajad ilmuvad v\u00f5i, kus taimtoidulised putukad ilmnevad oluliselt ennem kui r\u00f6\u00f6vtoidulised v\u00f5i parasitoidid.\u00a0 Veel n\u00e4iteid:\u00a0<a href=\"https:\/\/climateandnature.org.nz\/climate-wiki\/evidence\/phenology\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0033ff;\">https:\/\/climateandnature.org.nz\/climate-wiki\/evidence\/phenology\/\u00a0<\/span><\/a><\/p>\n<p>K\u00f5igusoojaste munade arengu edukus s\u00f5ltub temperatuurist, osadel juhtudel ka sugu. Madalal temperatuuril kooruvad \u00fchest soost j\u00e4rglased ja k\u00f5rgel temperatuuril teisest soost, vahepeal arenevad m\u00f5lemast soost j\u00e4rglasi. Selline n\u00e4htus esineb lisaks nt ka kaladel, roomajatel \u2013 sisalikud, kilpkonnad jne.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>\u00a0\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"640\" height=\"229\" class=\"alignnone wp-image-194\" title=\"the-three-patterns-of-temperature-dependent-sex-determination-a-type-ia-as-seen-in_w640.jpg\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/the-three-patterns-of-temperature-dependent-sex-determination-a-type-ia-as-seen-in_w640.jpg\" alt=\"sugude s\u00f5ltumine temp\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/the-three-patterns-of-temperature-dependent-sex-determination-a-type-ia-as-seen-in_w640.jpg 640w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/the-three-patterns-of-temperature-dependent-sex-determination-a-type-ia-as-seen-in_w640-300x107.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 640px) 100vw, 640px\"><\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/www.researchgate.net\/publication\/350113406\/figure\/fig1\/AS:11431281172667916@1688636629355\/The-three-patterns-of-temperature-dependent-sex-determination-a-type-Ia-as-seen-in_W640.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/www.researchgate.net\/publication\/350113406\/figure\/fig1\/AS:11431281172667916@1688636629355\/The-three-patterns-of-temperature-dependent-sex-determination-a-type-Ia-as-seen-in_W640.jpg\u00a0<\/a><\/p>\n<p>Olulisemad abiootilised tegurid putukate elus on temperatuur ja\u00a0niiskus. Kui temperatuuri ekstreemsused m\u00f5juvad putukatele surmavalt minutitega, siis nt niiskuse puudus p\u00e4evadega. Pikaajaline veepuudus muudab ka taimed putukatele vastuv\u00f5tlikumaks. P\u00f5ud on eriti ohtlik kuuskedele, sest tal on pinnal\u00e4hedane juurestik. Veepuuduse tagaj\u00e4rjel langeb t\u00fcves vaigur\u00f5hk, vaigueristus v\u00e4heneb ja puu ei saa enam tagasi t\u00f5rjuda putukate (nt koore\u00fcraskite) r\u00fcnnakuid.\u00a0Meemesilast m\u00f5jutavad heitlikud talved ning jahedad ja vihmased kevaded ja suved. \u00dcleliigsed sademed v\u00f5ivad uputada pinnases talvituvaid ja\/v\u00f5i pesitsevaid kimalase- ja erakmesilaseliike.<\/p>\n<p>Padusadud on, tavaliselt l\u00fchiajalised, tugevad vihmavalingud, millega sajab alla suur veehulk. Putukaid nad m\u00f5jutavad mitmeti. Kuna vihm on tugev, saavad nad lihtsalt f\u00fc\u00fcsiliselt viga, eriti nt liblikad. Kuna aja\u00fchikus langev veehulk on suur, l\u00e4heb aega kuni vesi imbub. Otseselt on sellest h\u00e4iritud putukad, kes elavad mulla \u00fclemistes kihtides ja peapinnal.\u00a0<\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><a id=\"opilasele\"><\/a><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabec919515-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabec919515-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabec919515-collapse\"><strong>\u00d5pilasele:\u00a0M\u00e4ng: mesofauna maasikataimel<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabec919515-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabec919515-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>Piltidel toodud loomade elu on tihedalt seotud maasikaga. Tiri taimele, kus neid loomi maasikataimel leida v\u00f5ib. Vihje: p\u00f6\u00f6ra t\u00e4helepanu v\u00e4rvidele, mille j\u00e4rgi v\u00f5iks need loomad grupeeritud olla?<\/p>\n<p>Kui oled saavutanud 100% siis koosta \u00fcks toiduv\u00f5rgustik, kus leida ka v\u00e4hemalt \u00fcks nelja l\u00fcliline toiduahel. Pane t\u00e4hele, et iga \u00f5ige vastus annab +1 punkti ja\u00a0vale vastus annab -1 punkti. Miinimum puktide arv on 0.<\/p>\n\n\n<div class=\"h5p-iframe-wrapper\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--fixed\" style=\"height: 366px;\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n\n\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabec91951b-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabec91951b-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabec91951b-collapse\">Lisamaterjal<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabec91951b-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabec91951b-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<ul>\n<li><a href=\"https:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/120200622\/kuula-tea-kuidas-maasikapeenralt-saaki-saada\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0033ff;\">https:\/\/maaleht.delfi.ee\/artikkel\/120200622\/kuula-tea-kuidas-maasikapeenralt-saaki-saada<\/span>\u00a0<\/a><\/li>\n<li><span style=\"color: #0033ff;\"><a href=\"http:\/\/npic.orst.edu\/envir\/beneficial\/table.html\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">http:\/\/npic.orst.edu\/envir\/beneficial\/table.html<\/a> <\/span>Kasulike loomade pisike tabel\u00a0<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/i.pinimg.com\/564x\/d6\/e1\/e8\/d6e1e888b9f5391df03c9501793255e4.jpg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0033ff;\">https:\/\/i.pinimg.com\/564x\/d6\/e1\/e8\/d6e1e888b9f5391df03c9501793255e4.jpg<\/span><\/a> Food web of an ecosystem. Source: http:\/\/ecoplexity.org\/node\/659\/ Portland, State University, USA.\u00a0\u00a0<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.reuters.com\/graphics\/GLOBAL-ENVIRONMENT\/INSECT-APOCALYPSE\/egpbykdxjvq\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0033ff;\">https:\/\/www.reuters.com\/graphics\/GLOBAL-ENVIRONMENT\/INSECT-APOCALYPSE\/egpbykdxjvq\/<\/span><\/a> suurep\u00e4rase graafikaga artikkel putukate kollapsi kohta\u00a0<\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/www.theguardian.com\/environment\/2019\/feb\/10\/plummeting-insect-numbers-threaten-collapse-of-nature\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0033ff;\">https:\/\/www.theguardian.com\/environment\/2019\/feb\/10\/plummeting-insect-numbers-threaten-collapse-of-nature<\/span>\u00a0<\/a><\/li>\n<li><a href=\"https:\/\/novaator.err.ee\/1609315986\/pouasel-suvel-jaavad-putukad-nektarinalga\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/novaator.err.ee\/1609315986\/pouasel-suvel-jaavad-putukad-nektarinalga<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kellele on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud? \u00d5ppematerjal on m\u00f5eldud 10- kuni 16-aastastele loodus- v\u00f5i p\u00f5llumajandus teadlitele noortele, aga saab kasutada ka nooremate ja vanematega, s\u00f5ltub, mis tasemel ollakse ja kuidas materjal kujundada. \u00d5ppematerjali tutvustus Kas oled kunagi m\u00f5elnud, millist rolli m\u00e4ngivad putukad &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-26","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26"}],"version-history":[{"count":18,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2601,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26\/revisions\/2601"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}