{"id":24,"date":"2024-04-04T08:41:28","date_gmt":"2024-04-04T05:41:28","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/susinikujalajalg\/"},"modified":"2024-05-05T11:21:34","modified_gmt":"2024-05-05T08:21:34","slug":"susinikujalajalg","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/susinikujalajalg\/","title":{"rendered":"S\u00fcsinikujalaj\u00e4lg &#8211; mis ja kuidas?"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" title=\"\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/uldpilt.png\" alt=\"pilt\" width=\"1746\" height=\"305\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2282266%22,%22view_mode%22:%22default%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><b>Kellele on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud?<\/b><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00d5ppematerjal on m\u00f5eldud huvikooli (loodus)\u00f5petajale, kes saab k\u00f5igepealt ise materjaliga tutvuda ning seej\u00e4rel kasutada seda \u00f5pilastega tunni l\u00e4biviimiseks. Materjal on koostatud nii, et seda saab l\u00e4bida erinevatel raskusastmetel, p\u00f5hikooli esimese vanuseastme \u00f5pilastega v\u00f5iks teha v\u00e4hem teooria osi ja rohkem m\u00e4nge ja \u00fclesandeid (\u00f5petaja juhendis m\u00e4rgitud rohelisega) ja arutelusid (m\u00e4rgitud sinisega). Vanemad \u00f5pilased v\u00f5iksid rohkem s\u00fcveneda ka teooria osadesse, l\u00e4bi teha CO<sub>2<\/sub>e \u00fclesande keerulisema variandi ning aruteludes minna s\u00fcvitsi.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><b>\u00d5ppematerjali tutvustus<\/b><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00d5ppematerjali<b> <\/b>eesm\u00e4rk on m\u00f5ista s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje kontseptsiooni, kasvuhoonegaaside soojendamise potentsiaali ja \u00f5ppida arvutama kasvuhoonegaaside masse. Samuti m\u00f5ista kasvuhoonegaaside allikaid ja sidujaid, m\u00f5testada Eesti riigi s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge v\u00f5rdluses teiste riikidega ning teadvustada \u00f5pilase enda jalaj\u00e4lge.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00d5piv\u00e4ljundid: \u00f5ppija teab s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje ja s\u00fcsiniku ekvivalendi m\u00f5isteid, oskab v\u00e4lja tuua peamisi inimkonna poolt lisatud kasvuhoonegaase, teab, mis on globaalse soojendamise potentsiaal (GWP) ja oskab seda rakendada; oskab arvutada teiste kasvuhoonegaaside osakaale CO<sub>2<\/sub> ekvivalendis. \u00d5pilane teab kasvuhoonegaaside allikaid ja sidujaid, s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge <i>per capita<\/i> ja <i>total (GDP <\/i>\u2013<i> <\/i>SKP, sisemajanduse koguprodukt), m\u00f5testab Eesti riigi s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge v\u00f5rdluses teiste riikidega, oskab hinnata jalaj\u00e4lje kalkulaatoreid ja enda tegevusi s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje kontekstis. Samuti suureneb \u00f5ppija arutlemisoskus ja funktsionaalne lugemisoskus, info otsimise ja s\u00fcstematiseerimise oskus ning \u00fcmbritseva maailma m\u00f5testamise oskus.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">S\u00f5ltuvalt laste vanusest, r\u00fchma suurusest ja \u00f5petaja valikutest (kas ja millised osad l\u00e4bi tehakse) v\u00f5tab \u00fclesande l\u00e4bitegemine aega 1\u201310 tundi. Alati v\u00f5ib m\u00f5nda teemalt pikemalt k\u00e4sitleda ja kui l\u00e4bitakse ka selle \u00f5ppematerjaliga seotud teisi \u00f5ppematerjale (vt \u00f5petajajuhendi alapeat\u00fckki <em>seosed teiste \u00f5ppematerjalidega<\/em>), siis v\u00f5ib selle teemaga katta kogu poolaasta tunnid. Valikuv\u00f5imalusi on siin palju. CO<sub>2<\/sub>e \u00fclesande juures on lihtsam ja keerulisem variant, seet\u00f5ttu on ka \u00f5pilaste t\u00f6\u00f6lehed antud lihtsa ja keerulisema variandiga. T\u00f6\u00f6lehti v\u00f5ib \u00f5petaja oma soovi j\u00e4rgi muuta, nt ise otsustada, kui palju lahendusk\u00e4igust ette anda.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">Spetsiifilisi eelteadmisi \u00f5ppematerjali l\u00e4bimiseks ei ole vaja, siiski tuleb <\/span>CO<sub>2<\/sub> ekvivalendi \u00fclesande raskema variandi juures kasuks protsendi m\u00f5istmine ning ristkorrutise teadmine. Kui neid eelteadmisi pole, v\u00f5ib valida \u00fclesande kergema variandi.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/susinikujalajalg_mis_ja_kuidas.pptx\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>Materjal \u00f5petajale<\/strong><\/a> (esitlus)<\/p>\n<p><strong><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/opilase_tooleht_lihtsam_ja_keerulisem.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Materjal \u00f5pilasele<\/a><\/strong>\u00a0(lihtsam ja keerulisem t\u00f6\u00f6leht)<\/p>\n<p><span class=\"file media-element file-os-files-link\" data-file_info=\"%7B%22fid%22:%2283182%22,%22view_mode%22:%22os_files_link%22,%22type%22:%22media%22%7D\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/635\/hindamisjuhend.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><strong>Hindamine<\/strong><\/a><\/span><\/p>\n<p><strong>Autor<\/strong>: <a href=\"https:\/\/ut.ee\/et\/tootaja\/liisi-jakobson\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Liisi Jakobson<\/a><\/p>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5f5e6a7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5f5e6a7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5f5e6a7-collapse\">Juhend \u00f5petajale I osa (tunni kulg, kommentaarid\u00a0slaididele)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5f5e6a7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5f5e6a7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p><strong>Sissejuhatuseks<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">S\u00fcsinikust ja s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljest r\u00e4\u00e4gitakse kliimamuutuste kontekstis palju. Ja seda p\u00f5hjendatult. S\u00fcsinikujalaj\u00e4lg m\u00f5\u00f5dab kasvuhoonegaaside hulka ja ilma liigsete kasvuhoonegaasideta ei peaks me \u00fcldse kliimamuutustest r\u00e4\u00e4kima. Enamasti r\u00e4\u00e4gitakse s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljest kui pelgalt \u00fchest numbrist. Selle \u00f5ppematerjaliga tahame minna natuke kaugemale \u2013 teeme selgeks, kust see number tuleb ja miks seda just s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljeks (mitte nt metaanijalaj\u00e4ljeks) nimetatakse. <\/span><\/p>\n<p><i><span style=\"background: white;\">Iga \u00f5ppija on oma taustaga, iga r\u00fchm on oma n\u00e4gu. <\/span><\/i><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">Kui klassis on veel k\u00f5hklejaid kliimamuutuste inimtekkelisuses (ja pole aega kiirgustasakaalu \u00f5ppematerjali l\u00e4bida, vt j\u00e4rgmine alapeat\u00fckk), siis v\u00f5iks enne alustamist n\u00e4idata j\u00e4rgmisi klippe: \u201eMaakeral on palavik\u201c (NASA) <\/span><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=WH5wR0AMw5g\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\"><span style=\"background: white;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=WH5wR0AMw5g<\/span><\/span><\/a><span style=\"background: white;\"> ja \u201eTavalised kahtlusalused\u201c (NASA) <\/span><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=0bCztD_YOYU\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\"><span style=\"background: white;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=0bCztD_YOYU<\/span><\/span><\/a><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: black;\">.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">Kui klassis on arvamus, et <i>ega see Eestis ikka midagi v\u00e4ga ei muuda<\/i>, siis v\u00f5iks vaadata klippe: \u201eMilline on kliimamuutuse m\u00f5ju Eestis?\u201c (Keskkonnaministeerium), <\/span><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=rs-C45540S0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\"><span style=\"background: white;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=rs-C45540S0<\/span><\/span><\/a><span style=\"background: white;\"> ja \u201eKuidas on Eesti kliima muutunud?\u201c (Keskkonnaministeerium) <\/span><a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=fQVuxf0QP0Y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\"><span style=\"background: white;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=fQVuxf0QP0Y<\/span><\/span><\/a><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: black;\">.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">Esitluse l\u00f5pus on lingid klippidele veel j\u00e4rgmistel teemadel (k\u00f5ik eestikeelsed): kasvuhoonegaasid, fossiilk\u00fctuste ajalugu, energiarevolutsioon, kohanemine. Saate neid vastavalt oma \u00f5pilaste vajadusele \u00fclesandesse juurde panna.<\/span><\/p>\n<p><strong>Seosed teiste \u00f5ppematerjalidega<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"background: white;\">Kiirgustasakaalu \u00f5ppematerjali soovitame l\u00e4bida enne selle \u00f5ppematerjali l\u00e4bimist, et \u00f5ppijatel oleks \u00fchine arusaam kliimamuutuste p\u00f5hjuste kohta.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"background: white;\">S\u00fcsinikukalkulaatori teema juures v\u00f5ib s\u00fcvitsi minemiseks l\u00e4bida e<\/span>rinevate majapidamiste energiakulude v\u00f5rdlemise \u00f5ppematerjali<span style=\"background: white;\">.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"background: white;\">Kliima\u00f5igluse \u00f5ppematerjali v\u00f5iks teha p\u00e4rast selle \u00f5ppematerjali l\u00e4bimist v\u00f5i k\u00f5rvalp\u00f5ikena erinevate riikide jalaj\u00e4lje alateema juures (slaidid 14\u201317)<\/span><\/li>\n<li>Inimtekkeliste kliimamuutustega seotud v\u00e4\u00e4rarusaamade<span style=\"background: white;\"> \u00f5ppematerjali v\u00f5iks l\u00e4bida slaidi juures nr 16.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Tunni kulg<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">Siin on tunni kulg v\u00f5i pigem kommentaarid slaididele. V\u00f5ite esitluse jagada v\u00e4iksemateks osadeks, neid omavahel kombineerida v\u00f5i v\u00f5tta rohkem aega ning v\u00f5tta j\u00e4rjest l\u00e4bi k\u00f5ik esitluse teemad. <span style=\"color: #008000;\">Rohelisega on v\u00e4lja toodud \u00fclesanded, <\/span><span style=\"color: #3333cc;\">sinisega arutelud.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #0000ff;\">1. Alustage arutlusringiga. N\u00e4idake \u00f5pilastele slaidi nr 2 ja laske neil pakkuda, <em>millega on tegemist?<\/em> K\u00f5igepealt saab \u00e4ra nimetada \u00fcksikud n\u00e4htused ja seej\u00e4rel otsige \u00fcldnimetajat. Nad peaksid l\u00f5puks j\u00f5udma <em>kliimamuutuste ja nende m\u00f5judeni<\/em>. Soovitame \u00f5petajal kindlasti eelnevalt tutvuda Kliimamuutuste ABC-ga (https:\/\/kliimatarkused.ut.ee\/kliimamuutuste-abc), et osata \u00f5pilaste k\u00fcsimustele vastata. Vajadusel kasutage videoklippe (vt linke esitluse l\u00f5pust).<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #0000ff;\">2. Slaidid 3\u20135. <em>Mida meie saame \u00e4ra teha?<\/em> K\u00f5igepealt p\u00fc\u00fcdke \u00f5pilaste m\u00f5tted ilma suunamata (slaide n\u00e4itamata) k\u00e4tte saada. Arutlege. Slaide v\u00f5ib kasutada m\u00f5tete \u00e4rgitamiseks.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #3333cc;\"><i><span style=\"background: white;\">V\u00f5ime avaldada oma meelt. Erineval viisil.<\/span><\/i><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">V\u00e4ga oluline on ka kliimamuutuste teema <i>m\u00f5istmine ning teadlike otsuste langetamine<\/i>. <i>Sellep\u00e4rast teemegi endale k\u00f5igepealt selgeks, mis on s\u00fcsinikujalaj\u00e4lg ja miks see k\u00f5ik nii t\u00e4htis on.<\/i><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">3. Slaidid 6. <i>Mida \u00f5pilased teavad s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljest? Mida see n\u00e4itab? Milleks seda kasutatakse?<\/i> Selgitage m\u00f5istet. <b>S\u00fcsinikujalaj\u00e4lg<\/b> on keskkonda heidetava s\u00fcsinikdioksiidi jt kasvuhoonegaaside koguhulk, mis v\u00f5imaldab hinnata inimtegevuse m\u00f5jusid keskkonnale, eriti kliimamuutusele. S\u00fcsinikujalaj\u00e4lg = CO2 ekvivalent!<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">4. Slaid 7\u201310. Peamised kasvuhoonegaasid ja nende allikad. Kui see osa on \u00f5pilastel juba selge, v\u00f5ib selle rahulikult vahelt \u00e4ra j\u00e4tta ja minna kohe CO2 ekvivalendi arvutamise juurde. Siiski, kui otsustate \u00f5pilastega selle l\u00e4bi teha, on slaidid 8\u201310 head kasvuhoonegaaside allikate ja sidujate \u00fclevaatamiseks.<\/span> <span style=\"color: #008000;\"><span style=\"background: white;\">Saate \u00f5pilastel lasta pakkuda, millise kasvuhoonegaasiga on tegemist ja vastus ilmub peale klahvivajutust.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><b><span style=\"background: white;\">5. CO<sub>2<\/sub> ekvivalendi<\/span><\/b><span style=\"background: white;\"> (slaid 11) juures tuleb k\u00f5igepealt teha selgeks, mis on GWP. Eesti keeles praegusel hetkel teist l\u00fchendit kasutusel ei ole, nii et v\u00f5iksime kasutada selle koha peal kas pikka eestikeelset m\u00f5istet (globaalse soojendamise potentsiaal) v\u00f5i ingliskeelset l\u00fchendit (GWP). Igal kasvuhoonegaasil on oma GWP. Definitsiooni j\u00e4rgi v\u00f5rdub CO<sub>2<\/sub> GWP \u00fchega. Praegu on 11 slaid kujundatud nii, et ekraanil on k\u00f5igepealt GWP definitsioon ja saab \u00f5pilastelt k\u00fcsida, mille definitsioon see on. V\u00f5ib teha ka vastupidi. <span style=\"color: #008000;\">Kui teha l\u00e4bi Google otsing (lapsed v\u00f5ivad teha nt telefoniga), saame nt metaani kohta v\u00e4ga erinevaid numbreid GWP-de kohta: alates 21 kuni pea 90-ni v\u00e4lja. Miks see nii on? Sellel on mitu p\u00f5hjust.<\/span><\/span><\/p>\n<ul>\n<li style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">K\u00f5ige olulisem on selgeks teha, mitme aasta l\u00f5ikes GWP-d vaadatakse. Kuna CO<sub>2<\/sub> eluiga on keskmiselt 100 aastat, siis s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje arvutamisel vaadeldaksegi GWP-sid just 100 aasta l\u00f5ikes (kuigi CH<sub>4<\/sub> enda eluiga on keskmiselt umbes 10 aastat). 100 aasta l\u00f5ikes on metaani GWP-d kahek\u00fcmne ja kolmek\u00fcmne vahel. Kui aga vaadelda l\u00fchemat ajaperioodi, siis on GWP v\u00e4\u00e4rtus k\u00f5rgem.<\/span><\/li>\n<li style=\"text-align: justify;\"><span style=\"background: white;\">Oluline on ka m\u00e4rkida, et siinkohal r\u00e4\u00e4gime metaani keskmisest globaalse soojendamise potentsiaalist. Aja jooksul on GWP-de hinnang (teadmised) ka muutunud. N\u00e4iteks IPCC 2. raportis anti 100 aasta l\u00f5ikes CH<sub>4<\/sub> GWP hinnanguks 21, viiendas raportis aga juba 28 (<\/span><a href=\"https:\/\/ghgprotocol.org\/sites\/default\/files\/ghgp\/Global-Warming-Potential-Values%20%28Feb%2016%202016%29_1.pdf\"><span style=\"color: #0000ff;\"><span style=\"background: white;\">Global Warming Potential Values<\/span><\/span><\/a><span style=\"background: white;\">).<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #3333cc;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 107%;\">NB! Metaanist r\u00e4\u00e4kides v\u00f5iks \u00f5pilastelt k\u00fcsida, kas Eestis ka metaangaasi looduslikult maa seest v\u00e4lja immitseb? (nt Aksi, Keri ja Prangli saare juures j\u00e4\u00e4vaheaja setete vahel; <\/span><\/span><\/span><a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Metaan\"><span style=\"color: #3333cc;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 107%;\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Metaan<\/span><\/span><\/span><\/a><span style=\"color: #3333cc;\"><span style=\"background: white;\"><span style=\"line-height: 107%;\">) <\/span><\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #008000;\">6. CO<sub>2<\/sub> ekvivalendi \u00fclesanne on \u00f5pilaste t\u00f6\u00f6lehtedel (samuti slaidid 12<\/span>\u2013<span style=\"color: #008000;\">13). Saame teada, mitu kg CO<sub>2<\/sub>, CH<sub>4 <\/sub>ja N<sub>2<\/sub>0 emiteeriti iga Eesti elaniku kohta 2021. aastal. Arvutuste tulemusena peaksid \u00f5pilased m\u00f5istma, miks kasutame m\u00f5istet s\u00fcsinikujalaj\u00e4lg ja mitte nt metaanijalaj\u00e4lg. Kuigi CH<sub>4<\/sub> ja N<sub>2<\/sub>0 on suurema GWP-ga, on nende m\u00f5ju CO<sub>2<\/sub>-ga v\u00f5rreldes siiski v\u00e4ike.<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p style=\"text-align: justify;\"><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5f5e6b7-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5f5e6b7-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5f5e6b7-collapse\">CO2 ekvivalendi \u00fclesanne (lihtsam variant)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5f5e6b7-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5f5e6b7-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">2021. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside emissioon elaniku kohta 11,5 tonni*. Arvutame v\u00e4lja mitu kilogrammi sellest moodustas CO<sub>2<\/sub>, CH<sub>4<\/sub> ja N<sub>2<\/sub>O.\n<p><strong>Andmed<\/strong><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 500px; border: undefined;\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>Kasvuhoonegaas<\/td>\n<td>**GWP<\/td>\n<td>***CO<sub>2<\/sub>e per capita (2021) kg<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>CO<sub>2<\/sub><\/td>\n<td>1<\/td>\n<td>9407<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>CH<sub>4<\/sub><\/td>\n<td>28<\/td>\n<td>995<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>N<sub>2<\/sub>O<\/td>\n<td>265<\/td>\n<td>814<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: justify;\">*See n\u00e4itaja on v\u00f5etud Euroopa Komisjoni aruandest (<a href=\"https:\/\/edgar.jrc.ec.europa.eu\/report_2022\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/edgar.jrc.ec.europa.eu\/report_2022<\/span><\/a>) ja v\u00f5ib erinevate allikate p\u00f5hjal olla veidi erinev (s\u00f5ltub mida t\u00e4pselt arvesse v\u00f5etakse, nt kas rahvusvahelist transporti, maakasutuse muutust ja metsandust arvestatakse v\u00f5i mitte).<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">**IPCC 5. aruande hinnang (<a href=\"https:\/\/ghgprotocol.org\/sites\/default\/files\/ghgp\/Global-Warming-Potential-Values%20%28Feb%2016%202016%29_1.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\"><span style=\"background: white;\">Global Warming Potential Values<\/span><\/span><\/a>)<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">***Arvutatud kliimaministeeriumi kodulehe (https:\/\/kliimaministeerium.ee\/rohereform-kliima\/kasvuhoonegaasid) andmete alusel.<\/p>\n<p><strong>Lahendus<\/strong><\/p>\n<p>Iga kasvuhoonegaasi massi saamiseks tuleb gaasi CO<sub>2<\/sub> ekvivalent l\u00e4bi jagada gaasi globaalse soojendamise potentsiaaliga.<\/p>\n<p>Tulemuseks saame<\/p>\n<p>CO2: 9407\/1 = 9407 kg<\/p>\n<p>CH4: 995\/28 ~ 36 kg<\/p>\n<p>N2O: 814\/265 ~ 3 kg<\/p>\n<p><strong><span style=\"color: #000080;\"><span style=\"line-height: normal;\">P\u00e4rast tulemuse leidmist arutlege, kas on p\u00f5hjendatud, et kutsume seda just <i>s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljeks<\/i>, mitte n\u00e4iteks <i>metaanijalaj\u00e4ljeks<\/i>.<\/span><\/span><\/strong><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5f5e6c3-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5f5e6c3-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5f5e6c3-collapse\"><strong>CO<sub>2<\/sub> ekvivalendi \u00fclesanne (keerulisem variant)<\/strong><\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5f5e6c3-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5f5e6c3-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p>2021. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside emissioon elaniku kohta 11,5 tonni*. Arvutame v\u00e4lja mitu kilogrammi sellest moodustas CO<sub>2<\/sub>, CH<sub>4<\/sub> ja N<sub>2<\/sub>O.<\/p>\n<p>NB! \u00c4ra aja segi s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge <em>per capita<\/em> ja s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge SKP (<em>total, GBD<\/em>) kohta.<br>\n<strong>Andmed<\/strong><\/p>\n<table class=\"table table-hover\" style=\"width: 500px; border: undefined;\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>Kasvuhoonegaas<\/td>\n<td>**GWP<\/td>\n<td>***% Eesti riigi emissioonist (2021)<\/td>\n<td>***CO<sub>2<\/sub>e SKP kohta<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>CO<sub>2<\/sub><\/td>\n<td>1<\/td>\n<td>81,8%<\/td>\n<td>10,4 milj t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>CH<sub>4<\/sub><\/td>\n<td>28<\/td>\n<td>9%<\/td>\n<td>1,1 milj t<\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td>N<sub>2<\/sub>O<\/td>\n<td>265<\/td>\n<td>7,6%<\/td>\n<td>0,9 milj t<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p style=\"text-align: justify;\">*See n\u00e4itaja on v\u00f5etud Euroopa Komisjoni aruandest (<a href=\"https:\/\/edgar.jrc.ec.europa.eu\/report_2022\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/edgar.jrc.ec.europa.eu\/report_2022<\/span><\/a>) ja v\u00f5ib erinevate allikate p\u00f5hjal olla veidi erinev (s\u00f5ltub mida t\u00e4pselt arvesse v\u00f5etakse, nt kas rahvusvahelist transporti, maakasutuse muutust ja metsandust arvestatakse v\u00f5i mitte).<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">**IPCC 5. aruande hinnang (<a href=\"https:\/\/ghgprotocol.org\/sites\/default\/files\/ghgp\/Global-Warming-Potential-Values%20%28Feb%2016%202016%29_1.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\"><span style=\"background: white;\">Global Warming Potential Values<\/span><\/span><\/a>)<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">***Andmed kliimaministeeriumi kodulehelt (https:\/\/kliimaministeerium.ee\/rohereform-kliima\/kasvuhoonegaasid).<\/p>\n<p><strong>Lahendus<\/strong><\/p>\n<p>1) Leia CO<sub>2 <\/sub>kogus per capita. Kuna definitsiooni j\u00e4rgi on CO<sub>2<\/sub> GWP \u00fcks, siis on CO<sub>2<\/sub> kogus nii CO<sub>2<\/sub>e kui CO<sub>2<\/sub> enda kogusena t\u00e4pselt sama.<\/p>\n<p>11500 \u00d7 0,818 = 9407 kg<\/p>\n<p>2) Leiame teiste kasvuhoonegaaside kogused CO<sub>2<\/sub>e <em>per capita<\/em><\/p>\n<p>Selleks saame kasutada ristkorrutist:<\/p>\n<p>10,4 milj t \u2013 9407 kg<\/p>\n<p>1,1 milj t \u2013 x kg<\/p>\n<p>0,9 milj t \u2013 y kg<\/p>\n<p>x = 9407 kg \u00d7 1,1 milj t\/10,4 milj t = 995 kg<\/p>\n<p>y = 9407 kg \u00d7 0,9 milj t\/10,4 milj t = 814 kg<\/p>\n<p>3) Iga kasvuhoonegaasi massi saamiseks tuleb gaasi CO<sub>2<\/sub> ekvivalent l\u00e4bi jagada gaasi globaalse soojendamise potentsiaaliga.<\/p>\n<p>Tulemuseks saame<\/p>\n<p>CO2: 9407\/1 = 9407 kg<\/p>\n<p>CH4: 995\/28 ~ 36 kg<\/p>\n<p>N2O: 814\/265 ~ 3 kg<\/p>\n<p><strong>P\u00e4rast tulemuse leidmist arutlege, kas on p\u00f5hjendatud, et kutsume seda just s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljeks, mitte n\u00e4iteks metaanijalaj\u00e4ljeks.<\/strong><\/p>\n<p><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<p><\/p><div class=\"accordion mb-3\">\n        <div class=\"accordion-item accordion-item--white\">\n        <h2 class=\"accordion-header\" id=\"accordion-69dabb5f5e6db-heading\">\n            <button class=\"accordion-button collapsed\" type=\"button\" data-bs-toggle=\"collapse\" data-bs-target=\"#accordion-69dabb5f5e6db-collapse\" aria-expanded=\"true\" aria-controls=\"accordion-69dabb5f5e6db-collapse\">Juhend \u00f5petajale II osa\u00a0(tunni kulg, kommentaarid\u00a0slaididele)<\/button>\n        <\/h2>\n        <div id=\"accordion-69dabb5f5e6db-collapse\" class=\"accordion-collapse collapse\" aria-labelledby=\"accordion-69dabb5f5e6db-heading\">\n            <div class=\"accordion-body\">\n<p style=\"text-align: justify;\">7. J\u00e4rgmise alateemana v\u00f5rdleme erinevate riikide s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge (slaidid 14\u201316). <span style=\"color: #008000;\">Alustame m\u00e4nguga (slaid 14). Iga \u00f5pilane saab valida endale riigi, mille elanik ta soovib m\u00e4ngus olla. Slaidil nr 14 on toodud 10 riiki, neid v\u00f5ib v\u00e4hemaks v\u00f5tta, juurde panna v\u00f5i v\u00e4lja vahetada. Andmed riikide kohta saate Euroopa Komisjoni aruandest <\/span>(<u><a href=\"https:\/\/edgar.jrc.ec.europa.eu\/report_2022\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/edgar.jrc.ec.europa.eu\/report_2022<\/span><\/a>)<\/u>. Oleks v\u00e4ga hea, kui \u00f5pilastel tekiks k\u00fcsimus, et <em>kuidas Eesti jalaj\u00e4lg saab olla suurem kui Hiina oma?<\/em> Muidugi oli m\u00e4ngus jalaj\u00e4lg elaniku kohta (<em>per capita<\/em>) ja seda ei tohi sassi ajada jalaj\u00e4ljega riigi kohta (<i>total, GDP <\/i>\u2013<i> <\/i>SKP, sisemajanduse koguprodukt), aga neid aetakse vahel sassi ja oleks hea, kui \u00f5pilastel tekiks k\u00fcsimus. Selle v\u00f5imaluse suurendamiseks v\u00f5ib m\u00e4ngides j\u00e4\u00e4da sihilikult veidi h\u00e4gusaks, kas tegu on riigi v\u00f5i elaniku jalaj\u00e4ljega. Kui \u00f5pilasel on tekkinud k\u00fcsimus, siis v\u00f5tab ta vastuse huviga vastu. Selgitus riigi ja elaniku jalaj\u00e4lje kohta on toodud slaidil nr 15. Samas on toodud ka suurimad reostajad riikide kaupa. Loomulikult pole Eesti Venemaast ega Hiinast suurem reostaja (riigi kohta).<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Slaidil nr 16 on toodud olukord, kus need kaks jalaj\u00e4lge on segi aetud. Pealkirjas on \u00f5igesti, aga tekst on kirjutatud nii, et viidatakse Eesti riigile, mitte elanikule. Siia saab siduda <strong><em>V\u00e4\u00e4rarusaamade \u00f5ppematerjali.<\/em><\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #008000;\">M\u00e4ngu l\u00f5petuseks v\u00f5i ka t\u00e4iesti eraldi v\u00f5ib teha ARUTELU. <em>Mitu korda on Eesti elaniku jalaj\u00e4lg suurem maailma keskmise inimese jalaj\u00e4ljest, Etioopia elaniku jalaj\u00e4ljest? Miks? <\/em>Siin tuleb r\u00e4\u00e4kida Eesti energeetikast ja p\u00f5levkivist (slaid 17). Eraldi teemana v\u00f5iks arutleda Eesti ja L\u00e4ti erinevusi. Peamiseks p\u00f5hjuseks on ikka energeetika. L\u00e4tis kasutatakse palju h\u00fcdroenergiat. Samas ostavad l\u00e4tlased palju energiat sisse. Siin saab lastega sellel teemal arutleda. Selle kohta on hea artikkel ilmunud ajakirjas Diplomaatia: <\/span><a href=\"https:\/\/diplomaatia.ee\/lati-meie-omast-erinev-energeetika\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/diplomaatia.ee\/lati-meie-omast-erinev-energeetika\/<\/span><\/a><span style=\"color: #008000;\"><span style=\"text-decoration: none;\">. Riikide v\u00f5rdluse teemaga saab s\u00fcvitsi minna <b><i>Kliima\u00f5igluse \u00f5ppematerjaliga<\/i><\/b>.<\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #008000;\"><span style=\"text-decoration: none;\">8. Liigume riikide juurest \u00fcksikisiku tasandile. Slaidil nr 18 on \u00f5pilastele \u00fclesanne erinevate s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje kalkulaatorite kohta. See koosneb k\u00f5igepealt tehnilisest osast (iga\u00fchel tuleb v\u00e4hemalt kahe erineva kalkulaatoriga oma jalaj\u00e4lg v\u00e4lja arvutada) ja arutlevast osast (<em>millest erinevused tulevad; milline on nende arvates nende kohta k\u00f5ige t\u00f5ep\u00e4rasem; kas m\u00f5ne muu riigi elaniku kohta t\u00f6\u00f6tavad paljud kalkulaatorid paremini <\/em><\/span>\u2013<span style=\"text-decoration: none;\"><em> mis v\u00f5ib olla selle p\u00f5hjuseks?<\/em>). <\/span><\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Internetis on saadavala v\u00e4ga erinevaid s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje kalkulaatoreid. Paljud kalkulaatorid t\u00f6\u00f6tavad h\u00e4sti USA kohta, mitmed Suurbritannia kohta. \u00dchte ja head jalaj\u00e4lje kalkulaatorit Eesti elaniku jaoks ei ole. Eestikeelse kalkulaatori leiab siit: <a title=\"\" href=\"https:\/\/pslifestyle-app.net\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/pslifestyle-app.net\/\"><span style=\"color: #0000ff;\">LifestyleTest<\/span><\/a> (tuleb valida riik). Samuti on eestikeelne \u201eMinuJalaj\u00e4lg SEB\u201d, mis on k\u00e4ttesaadav telefonides (nt Androidides Google Play alt) . Ragn Sellsi kodulehel olev <a href=\"https:\/\/ragnsells.ee\/kuukiri\/kliimakalkulaator-arvuta-enda-co2-jalajalg-5-minutiga\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">kliimakalkulaator<\/span><\/a> on ingliskeelne, aga saab valida riigi. Valik s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje kalkulaatoreid on saadaval n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/greenly.earth\/en-gb\/blog\/company-guide\/5-best-carbon-footprint-calculators\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">siin<\/span><\/a> (kalkulaatoris nr 5 <i>UN Carbon Footprint Calculator<\/i> saab sisestada asukohariigi).<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Eesti elanike kohta n\u00e4itavad enamus kalkulaatorid liiga v\u00e4ikest jalaj\u00e4lge. P\u00f5hjuseks on see, et kalkulaatorid ei arvesta Eesti p\u00f5levkivienergiaga.<\/p>\n<div>\n<div id=\"ftn1\">\n<p class=\"MsoFootnoteText\" style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #3333cc;\">9. Arutlege, milliste tegevustega saaks iga inimene oma s\u00fcsinikujalaj\u00e4lge v\u00e4hendada. Slaidil nr 19 on toodud joonis IPCC kuuendast raportist leevendamise tegevuste kohta. Arutlege, kas k\u00f5ik teemad said kaetud v\u00f5i j\u00e4i midagi puudu? (slaid nr 20). IKT sektori heitkoguste kohta on veel v\u00e4ga v\u00e4he andmeid ja konkreetsed numbrid v\u00f5ivad s\u00f5ltuda mitmetest asjaoludest (nt sellest, milliseid servereid andmete hoitmiseks kasutatakse).<\/span> Eesti keeles praegusel hetkel veel selleteemaline kirjandus prakitliselt puudub. Soovitusliku lisamaterjali all on toodud eestikeelne materjal eGreeni projektist, kus on lisaks k\u00fcsitluse tulemustele ja soovitustele s\u00e4\u00e4stva digik\u00e4itumise kohta ka veidi teavet IKT sektori heitkoguste kohta.<\/p>\n<p class=\"MsoFootnoteText\" style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #008000;\">Mida saame meie teha, et meie IKT sektori heitekogus oleks v\u00e4iksem? Digikoristusega on ehk mitmed \u00f5pilased juba eelnevalt kokku puutunud. Paluge neil meelde tuletada v\u00f5i<\/span> <span style=\"color: #008000;\">ise v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas saaksime oma harjumusi selles valdkonnas muuta (slaid 21). Siin saab koos \u00f5pilastega osad tegevused praktiliselt l\u00e4bi teha. Kustutage erinevates seadmete mittevajalikud rakendused, veebilehitseja ajalugu ja mittevajalik sisu (sotsiaalmeedias). M\u00f5tisklege m\u00f5istliku voogedastuse (nii v\u00e4he kui v\u00f5imalik) ja pilveteenuse kasutamise \u00fcle (nt v\u00f5imaldab pilveteenuse kasutamine v\u00e4ltida suure manusega e-kirjaga saatmist, samas pikka aega mingi dokumendi pilveteenuses hoidmisega varundatakse tarbetuid koopiaid).<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoFootnoteText\" style=\"text-align: justify;\"><span style=\"color: #008000;\">10. Viimane \u00fclesanne on \u00f5pilaste harjumuste ja CO<sub>2<\/sub>e seose kohta. Eelnevalt on hea l\u00e4bida s\u00fcsinikujalaj\u00e4lje kalkulaatori \u00fclesanne v\u00f5i kasutada \u00f5pilastega Mondo kliimakarte. Seejuures pole oluline t\u00e4psete numbrite teadmine (mis on nagunii alati keskmised), vaid erinevate tegevuste v\u00f5rdlus omavahel. Paluge \u00f5pilastel t\u00e4ita t\u00f6\u00f6lehel olev joonis. V\u00f5ite eelnevalt arutleda, kui suured on \u00fcksteisega v\u00f5rreldes erinevate tegevuste jalaj\u00e4ljed. Saate kasutada 22. slaidi. Otsuste tegemisel aitavad kaasa Mondo kliimakaardid v\u00f5i info s\u00fcsinikujalaj\u00e4ljekalkulaatoritest (nt <\/span><a href=\"https:\/\/pslifestyle-app.net\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">Lifestyle<\/span><\/a><a href=\"https:\/\/pslifestyle-app.net\/\"><span style=\"color: #0000ff;\">Test<\/span><\/a><span style=\"color: #008000;\"> \u2013 testi tehes jookseb lehe \u00fcleval arvestuslik s\u00fcsinikujalaj\u00e4lg).<\/span><\/p>\n<p class=\"MsoFootnoteText\" style=\"text-align: justify;\"><\/p><\/div>\n        <\/div>\n        <\/div>\n    <\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n<p><strong>Soovituslik lisamaterjal<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"background: white;\"><span style=\"color: black;\">Kliimamuutuste ABC-ga <\/span><\/span><a href=\"https:\/\/kliimatarkused.ut.ee\/kliimamuutuste-abc\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\"><span style=\"background: white;\">https:\/\/kliimatarkused.ut.ee\/kliimamuutuste-abc<\/span><\/span><\/a><\/li>\n<li>Kasvuhoonegaasid Eestis (Kliimaministeerium) <a href=\"https:\/\/kliimaministeerium.ee\/rohereform-kliima\/kasvuhoonegaasid\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">https:\/\/kliimaministeerium.ee\/rohereform-kliima\/kasvuhoonegaasid<\/a><\/li>\n<li>eGreen projekt: <a href=\"https:\/\/adice.asso.fr\/en\/publications\/etude-transition-numerique-vertes-et-bonnes-pratiques-dans-le-secteur-de-lefp\/\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/adice.asso.fr\/en\/publications\/etude-transition-numerique-vertes-et-bonnes-pratiques-dans-le-secteur-de-lefp\/<\/span><\/a> (Download EE)<\/li>\n<li>Euroopa Komisjoni aruanne kasvuhoonegaaside emiteerimise kohta riikide kaupa <a href=\"https:\/\/edgar.jrc.ec.europa.eu\/report_2022\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/edgar.jrc.ec.europa.eu\/report_2022<\/span><\/a><\/li>\n<li>Ingliskeelne materjal IPCC aruannetes toodud GWP-dest <a href=\"https:\/\/ghgprotocol.org\/sites\/default\/files\/ghgp\/Global-Warming-Potential-Values%20%28Feb%2016%202016%29_1.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\"><span style=\"background: white;\">Global Warming Potential Values<\/span><\/span><\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Eestikeelsed videoklipid<\/strong><\/p>\n<ul>\n<li>Maakeral on palavik (NASA) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=WH5wR0AMw5g\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=WH5wR0AMw5g<\/span><\/a><\/li>\n<li>Gaaside probleem (NASA) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=BPCnde7usek\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=BPCnde7usek<\/span><\/a><\/li>\n<li>Mis v\u00e4rk selle s\u00fcsinikuga on? (ELF) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=-3n4j96_Xac\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=-3n4j96_Xac<\/span><\/a><\/li>\n<li>Tavalised kahtlusalused (NASA) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=0bCztD_YOYU\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=0bCztD_YOYU<\/span><\/a><\/li>\n<li>Fossiilk\u00fctuste ajalugu (ELF) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=xD9obOCkc5k\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=xD9obOCkc5k<\/span><\/a><\/li>\n<li>Milline on kliimamuutuse m\u00f5ju Eestis? (Keskkonnaministeerium) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=rs-C45540S0\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=rs-C45540S0<\/span><\/a><\/li>\n<li>P\u00f5hjused ja tagaj\u00e4rjed (Keskkonnaministeerium) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=M341BRU5fbM\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=M341BRU5fbM<\/span><\/a><\/li>\n<li>Kuidas on Eesti kliima muutunud? (Keskkonnaministeerium) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=fQVuxf0QP0Y\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=fQVuxf0QP0Y<\/span><\/a><\/li>\n<li>Kasvuhoonegaasid ja bioloogiline mitmekesisus (ELF) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=1AeQVJUsveU\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=1AeQVJUsveU<\/span><\/a><\/li>\n<li>Kliimamuutused ja meretaseme t\u00f5us (ELF) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=RnWnsS2z0ug\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=RnWnsS2z0ug<\/span><\/a><\/li>\n<li>Kuidas kohaneda (Keskkonnaministeerium) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=IGVUFte8GvE\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=IGVUFte8GvE<\/span><\/a><\/li>\n<li>Energiarevolutsioon (ELF) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=0bWtQmVapNo\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=0bWtQmVapNo<\/span><\/a><\/li>\n<li>J\u00e4tkusuutlik linnaliiklus (ELF) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=uqmyBd0xW3I\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=uqmyBd0xW3I<\/span><\/a><\/li>\n<li>Arukas liiklemine (ELF) <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=DTNG48I5XVU\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=DTNG48I5XVU<\/span><\/a><\/li>\n<li>J\u00e4tkusuutlik tuleviku p\u00f5llumajandus <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=sJ8fpA_DJdI\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=sJ8fpA_DJdI<\/span><\/a><\/li>\n<li>Loomas\u00f5nnik biogaasiks <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=XIE17h6amEg\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\"><span style=\"color: #0000ff;\">https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=XIE17h6amEg<\/span><\/a><\/li>\n<li>Vt ka sarja \u201eKuidas maitseb kliimamuutus (ELF)\u201c (<a title=\"\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=b98dBDcq1AI&amp;t=18s\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=b98dBDcq1AI&amp;t=18s\"><span style=\"color: #0000ff;\">veised<\/span><\/a><span style=\"color: #0000ff;\">, <\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=z6D9Ilnx7xQ&amp;t=43s\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=z6D9Ilnx7xQ&amp;t=43s\"><span style=\"color: #0000ff;\">tomatid<\/span><\/a><span style=\"color: #0000ff;\">, <\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=KqBsE2MM-3I&amp;t=9s\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=KqBsE2MM-3I&amp;t=9s\"><span style=\"color: #0000ff;\">maasikad<\/span><\/a><span style=\"color: #0000ff;\">, <\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=DOhsuavmxQg&amp;t=3s\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=DOhsuavmxQg&amp;t=3s\"><span style=\"color: #0000ff;\">kalad<\/span><\/a><span style=\"color: #0000ff;\">, <\/span><a title=\"\" href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=L4sjKftPvf0&amp;t=10s\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\" data-url=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=L4sjKftPvf0&amp;t=10s\"><span style=\"color: #0000ff;\">kapsad<\/span><\/a>)<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kellele on \u00f5ppematerjal m\u00f5eldud? \u00d5ppematerjal on m\u00f5eldud huvikooli (loodus)\u00f5petajale, kes saab k\u00f5igepealt ise materjaliga tutvuda ning seej\u00e4rel kasutada seda \u00f5pilastega tunni l\u00e4biviimiseks. Materjal on koostatud nii, et seda saab l\u00e4bida erinevatel raskusastmetel, p\u00f5hikooli esimese vanuseastme \u00f5pilastega v\u00f5iks teha v\u00e4hem teooria &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":315,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-24","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/315"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=24"}],"version-history":[{"count":25,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1570,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/24\/revisions\/1570"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=24"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}