{"id":114,"date":"2024-04-04T08:41:38","date_gmt":"2024-04-04T05:41:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/hannes-tonisson\/"},"modified":"2024-04-04T08:43:42","modified_gmt":"2024-04-04T05:43:42","slug":"hannes-tonisson","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kliimatarkused\/hannes-tonisson\/","title":{"rendered":"Kuidas muutuvas kliimas h\u00e4sti hakkama saada \u2013 rannikute n\u00e4ide"},"content":{"rendered":"

\n\tHannes T\u00f5nisson
PhD
Vanemteadur TL\u00dc \u00d6koloogia keskus<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tRannik on koht kus saavad kokku kolm sf\u00e4\u00e4ri \u2013 atmosf\u00e4\u00e4r ehk \u00f5hk, h\u00fcdrosf\u00e4\u00e4r ehk meri ja litosf\u00e4\u00e4r ehk maa. Kliima muutus v\u00e4ljendub tavaliselt esimesena atmosf\u00e4\u00e4ris, n\u00e4iteks t\u00f5useb \u00f5hutemperatuur, muutuvad tuulte kiirused ja suunad, muutuvad sademete hulgad ja t\u00fc\u00fcbid. See omakorda avaldab otsest m\u00f5ju h\u00fcdrosf\u00e4\u00e4rile, ehk merele. Muutub lainetuse k\u00f5rgus, periood, suund aga muutuvad ka ajuveen\u00e4htuste sagedused ja k\u00f5rgused. Lisaks sellele muutub ka merej\u00e4\u00e4 kestvus. Rannad on aga otseses s\u00f5ltuvuses sellest millised on n\u00f6 m\u00f5jutavad tingimused. Soojema ilmaga ei j\u00e4\u00e4tu rannasetted, muutuv lainetuse suund muudab setete r\u00e4nde suunda, sagedasemad ja k\u00f5rgemad ajuveen\u00e4htused taaselustavad juba raugastunud rannaprotsesse jne.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tJ\u00e4rsku rannaprotsesside intensiivistumist n\u00e4gime juba 1980-ndate l\u00f5pus, mil laienesid kulutusalad, kiirenes rannasetete liikumine ning suurenes kuhjealadele kogunevate setete hulk \u2013 rannad oleks justkui otsinud uut tasakaaluseisundit. T\u00e4nases Eestis on see k\u00f5ik v\u00f5imalik, sest t\u00e4nu kunagisele piiritsoonis paiknemisele on suur osa meie rannikualasid loodulikus seisundis ja rannaprotsesside normaalseks toimimiseks on piisav puhvertsoon. Esineb aga ka juba mitmeid erandeid, kus aina s\u00fcvenev erosioon hakkab p\u00f5hjustama aina rohkem peavalu nii inimesele (h\u00e4vinevad ehitised ja infrastruktuur) kui ka loodusele (kaovad looduslikud elupaigad).<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\tT\u00e4na on suur osa maailma riikidest probleemi ees, kus \u00fchelt poolt tungib peale meri ja teiselt poolt inimasustus ning rannav\u00f6\u00f6nd \u2013 \u00fcleminek maalt merele \u2013 j\u00e4\u00e4b aina kitsamaks. T\u00e4nu sellele kaovad mitmed ainulaadsed elupaigad aga kaob ka looduslik puhvetsoon ja suurenevad merelt tulenevad ohud inimestele (ajuveen\u00e4htused, tormipurustused jne). Et sellise olukorra tekkimist Eestis v\u00e4ltida, peame hoolitsema selle-eest, et meie randades oleks p\u00fcsivalt loodulik puhvertsoon ja rannaprotsessid saaksid reageerida kliimas toimuvatele muutustele ning kohanduda vastavalt sellele. V\u00f5imalike kaitsemeetmete rakendamisel peaksime silmas pidama, et looduslikud kaitsemeetmed tagavad rannakeskkonna s\u00e4ilimise nii loodusliku mitmekesisuse kui ka inimese seisukohalt. Peame olema ka valmis selleks, et kui meretaseme t\u00f5us hakkab oluliselt \u00fcletama maakerget, siis m\u00f5nel pool on pigem m\u00f5istlik inimesel taanduda, et tagada minimaalse loodusliku puhvetsooni s\u00e4ilimine. See on sageli ka odavam kui \u00fcksk\u00f5ik mil viisil randade kaitsmine.<\/span><\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n

\n\t1. Miks ei ole hea kaitsta liivaranda ei kivim\u00fc\u00fcri ega seinaga? V: Soovitatakse alati kasutada looduslikku analoogi. M\u00fc\u00fcr ja kivid v\u00f5ivad kaitsta k\u00fcll selle taga olevad hooned ja taristu, aga k\u00f5va objekt liivas on nagu v\u00f5\u00f5rkeha, mis kiirendab liivade \u00e4rakannet ja sageli kaotatakse liivarand sootuks (see mille p\u00e4rast algselt see taristu rajati, mille kaitseks rajati m\u00fc\u00fcr\/sein vms).
2. Selgita mida t\u00e4hendab coastal squeeze<\/em>\u00a0(eesti keeles \u00e4kki rannav\u00f6\u00f6ndi ahenemine). V: Olukord kus maailmamere taseme t\u00f5usu t\u00f5ttu tungib \u00fchelt poolt peale meri ja teiselt poolt tungib peale inimene (hooned, taristu jne). See viib olukorrani, kus kaovad looduslikud elupaigad, kaovad liigid ja kogu elustik l\u00e4heb tasakaalust v\u00e4lja. Teiselt kaob looduslik kaitse rannikukogukondadeld ja nad on kaitsetumad merelt l\u00e4htuvatele ohtudele (lainetuse erosioon, ajuvee n\u00e4htused, r\u00fcsij\u00e4\u00e4 r\u00fcnnakud jne).<\/span><\/span><\/span>
\n<\/h4>\n

\n\t<\/p>

\n\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t
Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t