\n\tHenn Ojaveer
Mere\u00f6kos\u00fcsteemide professor
Tartu \u00dclikool, P\u00e4rnu kolled\u017e\n<\/p>\n
\n\tV\u00f5\u00f5rliikideks<\/u> nimetatakse organisme kes on inimese kaasabil levinud elupaikadesse, kuhu nad looduslike t\u00f5kete t\u00f5ttu ise levida ei saaks. Invasiivsed v\u00f5\u00f5rliigid<\/u> on sellised liigid, mis on levinud, levivad v\u00f5i on mujal n\u00e4idanud v\u00f5imet levida uude keskkonda ning m\u00f5jutavad v\u00f5i v\u00f5ivad m\u00f5jutada kohalikku elurikkust, \u00f6kos\u00fcsteemi toimimist, sotsiaalmajanduslikke v\u00e4\u00e4rtusi ja\/v\u00f5i inimese tervist. V\u00f5\u00f5rliigid v\u00f5ivad olla sisse toodud juhuslikult v\u00f5i tahtlikult. Juhuslik invasioon<\/u> toimub inimese teadmatul kaasabil. Tahtlik invasioon<\/u> t\u00e4hendab v\u00f5\u00f5rliigi eesm\u00e4rgip\u00e4rast toomist v\u00e4ljapoole liigi looduslikku levilat. V\u00f5\u00f5rliikide k\u00f5ige olulisemaks invasiooni teeks on laevandus. V\u00f5\u00f5rliigi elluj\u00e4\u00e4mise ja leviku uues keskkonnas m\u00e4\u00e4ravad peamiselt \u00e4ra elutakeskkonna tingimused: soolsus ja temperatuur. V\u00f5\u00f5rliik iseenesest ei ole probleem. Probleem on aga tema poolt reeglina prognoosimatu m\u00f5ju ja selle ulatus, mida m\u00f5jutavad nii inimtegevus (nt\u00a0kalap\u00fc\u00fck, reostus) kui ka kliimamuutused. Kuna juba kord sisse toodud v\u00f5\u00f5rliike merest enam v\u00e4lja t\u00f5rjuda ei saa<\/u>, siis sellest tulenevalt on m\u00f5ju p\u00f6\u00f6rdumatu. Ning see \u00fchtlasi t\u00e4hendab ka, et v\u00f5\u00f5rliikide poolt rikutud \u00f6kos\u00fcsteeme v\u00f5\u00f5rliikide invasiooni eelsesse seisundisse enam taastada ei ole v\u00f5imalik. V\u00f5\u00f5rliigid v\u00f5ivad m\u00f5jutada nii \u00fcmbritsevat keskkonda (nii elus kui eluta), p\u00f5hjustada majanduslikku kahju ning olla ohuks inimese tervisele. Laeva laeva ballasteveest on muuhulgas leitud inimesele ohtlikke patogeene (teiste seas ka eriti ohtlikku koolerabakterit). Merev\u00f5\u00f5rliikide poolt hinnatud globaalne kogukahju on suurusj\u00e4rgus k\u00fcmned miljardid eurod aastas. Teavet v\u00f5\u00f5rliikide kohta leiab andmebaasist AquaNIS<\/a>.\n<\/p>\n \n\tSiin on esitatud k\u00fcsimused, millele v\u00f5iks m\u00f5elda ettekande vaatamise eelselt ja j\u00e4rgselt.\n<\/p>\n \n\t<\/p>\n\t1. Millised on v\u00f5\u00f5rliikide levikuteed?
2. Mil viisil on k\u00f5ige otstarbekam v\u00f5\u00f5rliikide invasioonide vastu v\u00f5idelda?
\n<\/h4>\n