\n\tRiin Magnus
Tartu \u00fclikooli semiootika osakond\n<\/p>\n
\n\tViimastel aastatel on Eestis ilmunud mitmeid arengukavu ja uuringuid, mis k\u00e4sitlevad p\u00f5hjalikumalt ka inimeste hoiakuid ja teadlikkust kliimamuutustest (nt Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020, Eesti inimarengu aruanne 2023, Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030). Lisaks k\u00fcsitlustele ja intervjuudele, mida neis uuringutes on andmete kogumiseks kasutatud, on kliimamuutuste kohta kultuuris ja \u00fchiskonnas v\u00f5imalik anal\u00fc\u00fcsida ka kunstitekstide abil. Kultuurisemiootik Juri Lotmanist l\u00e4htudes on kunstitekstid \u00fchtaegu tunnetus- ja kommunikatsioonivahendid, mis aitavad samas j\u00f5uda kultuuri enesekirjelduseni. Kliimamuutuste kujutamist silmas pidades on oluline, et kunstitekstide abil on v\u00f5imalik muuta aeglased ja globaalselelt hajusad muutused tajutavaks, luua seosed inimese tunnetega ning olemasolevate t\u00e4hendustega, avada ja nihestada kliimamuutusi \u00fcmbritsevaid poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse ning kujutlusv\u00f5ime abil tuua kokku eri ajaskaalasid. Kliimamuutused ise aga ajendavad samuti kunstitekstide muutusi\u2014lammutades seniseid aegruumilisi piire ning juurdunud \u017eanreid ja seades k\u00fcsimuse alla seniseid kultuuri ja looduse eraldusjooni.\n<\/p>\n
\n\t<\/p>