Inimesed

Piia on KirKe projektijuht, taustalt kognitiivne keeleteadlane. Oma doktoritöö kaitses ta Tartu Ülikoolis 2017. aastal (“Attention meets language: a corpus study on the expression of motion in Estonian”; juh Renate Pajusalu ja Ilona Tragel). Doktoritöö fookus – liikumissündmuse keelendamine, keele ja kognitsiooni seosed – on see, millest on KirKe projekt välja kasvanud, keskendudes endiselt suurtele küsimustele keele ja kognitsiooni seoste kohta, ent kasutades vahendina ja uurimisobjektina kiiruse väljendust keeles. Piia uurimishuvid on ruumi ja liikumise väljendamine keeles, tähendus, morfosüntaks tähenduse teenistuses, varieerumine, ka referents. Talle on hingelähedased keeleteaduse andmepõhised meetodid – kvalitatiivne ja kvantitatiivne lähenemine, korpus- ja katselised meetodid.

Ann Veismann on eesti keele ja üldkeeleteaduse lektor. Tema taust uurijana on kognitiivne ja funktsionaalne keeleteadus, täpsemad huvid on grammatiliste sõnade (kaassõnad, abimäärsõnad) tähendus ja kasutus, samuti laiemalt grammatika ja semantika seosed. Veel on ta uurinud eesti keele aja- ja ruumiväljendeid, kasutades mõistemetafooride teooriat, ruumiväljendite uurimuse taustaks on olnud ruumis orienteerumise taustsüsteemid ja nende väljendus eri keeltes. Lisaks kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele korpusuuringutele on Ann huvitatud ka katseliste meetodite rakendamisest keeleteaduses.

Len on TÜ eesti ja üldkeeleteaduse magistrant ja uurimisassistent. KirKe projektis on Len kaasa löönud juba selle eeletappidest saadik, aastast 2021, mil projekti tegevused algasid Eesti Teadusagentuuri aastase sildgrandi toel. Len kogub ja märgendab korpusandmeid, viib läbi katseid, aitab tehnilistes küsimustes, osaleb aruteludes. Teda huvitab kasutuspõhine keeleteadus, ning nii katselised kui ka korpusmeetodid.

Kärolin on TÜ Euroopa keelte ja kultuuride eriala magistrant inglise keele suunal. KirKe projektis on ta kaasa löönud alates 2024. aasta aprillist, kus ta peamiselt märgendab korpusandmeid. Oma teadustöös keskendub ta foneetikale ja eesti keelt emakeelena kõnelejate inglise keele häälduse uurimisele. 

Annaliis on TÜ eesti ja üldkeeleteaduse magistrant, kes on KirKe projektis kaasa löönud 2024. aastast. Siiani on ta peamiselt tegelenud korpusandmete märgendamisega. Annaliisi huvitavad semantika ja pragmaatika ehk kuidas inimesed keele kaudu erinevates situatsioonides tähendust loovad.

Triin on keeleteaduse doktorant. Oma doktoritöös uurib ta omadussõnade intensiivistamist, st selliseid kombinatsioone nagu väga ilus, räigelt tore, suht lõbus, natuke kurb. KirKE projektis tegeleb Triin samuti intensiivistamise uurimisega. Ta on peamiselt tegelenud korpusuuringutega.

Kim õpib TÜ bakalaureuseõppes eesti ja soome-ugri keeleteadust. Talle pakub huvi kõik morfoloogiast semantikani ja selle projekti raames on ta tegelenud peamiselt liikumisega seotud metafooride märgendamisega. KirKe projektis alustas Kim osalemist 2024. aasta kevadel.

Nele Ots on keeleteadlane ja õppejõud, keda paelub see, kuidas inimesed kõnet kavandavad ja kuidas mõte muundub kõneldud lauseks. Ta töötab Stuttgarti Ülikoolis, kus õpetab kursusi inglise fonoloogiast, keskendudes intonatsioonile ning inglise keele variantide foneetikale ja fonoloogiale. Foneetikuna alustanud Nele on oma teadustöös liikunud järjest enam kognitiivsete ja psühholingvistiliste küsimuste juurde – uurides näiteks töömälu mõju lausestusele või intonatsioonistruktuuride kujunemisele. Spontaanselt kõneldud keel on tema jaoks eriline uurimisobjekt, mida ta analüüsib nii akustilise foneetika kui psühholingvistiliste katsemeetodite abil.

Johanna andis oma suure panuse projekti TÜ eesti ja üldkeeleteaduse doktorandina kuni augustini 2024. Nüüd on Johanna tegus uutel põnevatel keeleradadel, olles ametilt ajakirja Keel ja Kirjandus keeleteaduse valdkonna toimetaja. Oma teadustöös keskendub ta uusklassikaliste eesosiste (nt mega-, pseudo-, anti-) eesti keeles kodunemise uurimisele.