Inimesed

Piia on KirKe projektijuht, taustalt kognitiivne keeleteadlane. Oma doktoritöö kaitses ta Tartu Ülikoolis 2017. aastal (“Attention meets language: a corpus study on the expression of motion in Estonian”; juh Renate Pajusalu ja Ilona Tragel). Doktoritöö fookus – liikumissündmuse keelendamine, keele ja kognitsiooni seosed – on see, millest on KirKe projekt välja kasvanud, keskendudes endiselt suurtele küsimustele keele ja kognitsiooni seoste kohta, ent kasutades vahendina ja uurimisobjektina kiiruse väljendust keeles. Piia uurimishuvid on ruumi ja liikumise väljendamine keeles, tähendus, morfosüntaks tähenduse teenistuses, varieerumine, ka referents. Talle on hingelähedased keeleteaduse andmepõhised meetodid – kvalitatiivne ja kvantitatiivne lähenemine, korpus- ja katselised meetodid.

Ann Veismann on eesti keele ja üldkeeleteaduse lektor. Tema taust uurijana on kognitiivne ja funktsionaalne keeleteadus, täpsemad huvid on grammatiliste sõnade (kaassõnad, abimäärsõnad) tähendus ja kasutus, samuti laiemalt grammatika ja semantika seosed. Veel on ta uurinud eesti keele aja- ja ruumiväljendeid, kasutades mõistemetafooride teooriat, ruumiväljendite uurimuse taustaks on olnud ruumis orienteerumise taustsüsteemid ja nende väljendus eri keeltes. Lisaks kvalitatiivsetele ja kvantitatiivsetele korpusuuringutele on Ann huvitatud ka katseliste meetodite rakendamisest keeleteaduses.

Len on TÜ eesti ja üldkeeleteaduse magistrant ja uurimisassistent. KirKe projektis on Len kaasa löönud juba selle eeletappidest saadik, aastast 2021, mil projekti tegevused algasid Eesti Teadusagentuuri aastase sildgrandi toel. Len kogub ja märgendab korpusandmeid, viib läbi katseid, aitab tehnilistes küsimustes, osaleb aruteludes. Teda huvitab kasutuspõhine keeleteadus, ning nii katselised kui ka korpusmeetodid.

Johanna on TÜ eesti ja üldkeeleteaduse doktorant. Oma suure panuse andis ta projekti kuni augustini 2024. Nüüd on Johanna tegus uutel põnevatel keeleradadel, olles ametilt ajakirja Keel ja Kirjandus keeleteaduse valdkonna toimetaja. Oma teadustöös keskendub ta uusklassikaliste eesosiste (nt mega-, pseudo-, anti-) eesti keeles kodunemise uurimisele.