Teadusleide

Kirjeldades kiire kuluga sündmusi räägivad inimesed pigem kiiremini ja sõnu kokku hoides. Aeglase kuluga sündmusi kirjeldades on kõnetempo tihtipeale aeglasem ning kirjeldus detailirohkem.

Taremaa, Piia, Johanna Kiik, Leena Karin Toots & Ann Veismann. 2022. Speed as a dimension of manner in Estonian frog stories. Nordic Journal of Linguistics. Online First 15 December 2022. https://doi.org/10.1017/S0332586522000245.

Kiire väljendamiseks on eesti keeles oluliselt rikkalikum valik keelelisi vahendeid kui aeglase väljendamiseks. Kui mõelda ainuüksi adverbide peale, on väga suur hulk selliseid, mis märgivad kiiret kulgu (kiiresti, kiirelt, ruttu, kähku, hoogsalt, siva, käbedasti jne), samas kui aeglase märkimiseks on valik kesisem (nt aeglaselt, vaikselt, pikkamisi ).

Taremaa, Piia & Anetta Kopecka. 2023a. Manner of motion in Estonian: A descriptive account of speed. Studies in Language 47(1). 32–78. https://doi.org/10.1075/sl.21038.tar.

Surm on intensiivsem kui elu – liitsõna esiosisena intensiivistab surm- nii kiireid kui aeglaseid adverbe tugevamalt kui esiosis elu-. Nii on hinnangukatse järgi surmkiirelt eesti keele kõnelejate jaoks kiirem kui elukiirelt ning surmaeglaselt aeglasem kui eluaeglaselt.

Valmivast uurimusest.