![\"Wilhelm](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/esimene_rontgenpilt1895.png\" "\\"Wilhelm")
<\/p>\n<\/p>\n
8 novembril 1895<\/strong> t\u00e4heldas Wilhelm Conrad R\u00f6ntgen<\/strong> (1845-1923) ekraanil toimunud floresentsi. Erinevate katsetuste k\u00e4igus j\u00f5udis ta j\u00e4reldusele, et kui kiirgusallika ja ekraani vahele asetada objekte, siis tekib ekraanile nii-\u00f6elda objekti vari. Kattes hiljem ekraani fotopaberiga tegi ta esimese r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tte. K\u00f5rvaloleval pildil on 22. detsembril 1895 pildistatud Wilhelm Conrad R\u00f6ntgeni abikaasa k\u00e4si.<\/p>\n 1895 aastal avastatud r\u00f6ntgenkiired v\u00f5eti kiiresti laialdaselt kasutusele. N\u00e4iteks olid esimese maailmas\u00f5ja ajal mobiilsed r\u00f6ntgenaparaadid kasutusel ning Marie Curie<\/strong> ise koolitas arste neid kasutama. T\u00e4nu r\u00f6ntgeni kasutamise v\u00f5imalusele oli v\u00f5imalik aidata paljusid, sest haiguste\/vigastuste diagnoosimine oli lihtsam ning samuti ka kiirem.<\/p>\n Kiirguse puhul tuleb aga tegeleda ka kaitsega. Kuna keegi ei osanud alguses kahtlustada r\u00f6ntgenkiirte kahjulikke omadusi, siis kasutati neid \u00fcsnagi piiramatult. R\u00f6ntgeniaparaatide torude t\u00f6\u00f6v\u00f5ime m\u00f5\u00f5tmiseks kiiritasid valmistajad ennast ja j\u00e4lgisid, kui kiiresti nende nahk \u00e4rrituse sai ja punaseks t\u00f5mbus. Lisaks eelnevale oli \u00fche r\u00f6ntgenpildi tegemisel saadud doos tollel ajal \u00a0palju suurem kui t\u00e4nap\u00e4eval. Sellest tingituna suri rohkem kui 300 inimest \u2013 umbes 250 nahav\u00e4hki ja \u00fcle 50 verehaigustesse, p\u00f5hiliselt aneemiasse ja leukeemiasse. Samas aga kujutas see suuremat ohtu mitte patsientidele, vaid hoopis radioloogidele. Eriti oli see aktuaalne esimese maailmas\u00f5ja p\u00e4evil, kus suurele t\u00f6\u00f6koormusele ja kiiritusele lisandus veel ka ps\u00fchholoogiline pinge. Nii m\u00f5negi arsti jaoks olid sellega seoses kurvad tagaj\u00e4rjed.<\/p>\n Ilmnenud k\u00f5rvaln\u00e4htude t\u00f5ttu muututi r\u00f6ntgenkiirguse kasutamisega ettevaatlikumaks. Enamusel juhtudel kasutati ettevaatusabin\u00f5una mingi materjali asetamist inimese ja \u00a0radioaktiivse \u00a0kiirguse allika vahele, peamiselt oli kasutusel plii. See k\u00fcll ei varjestanud teadlast\/meedikut kiirguse eest t\u00e4ielikult, kuid kindlasti v\u00e4hendas ohtu. T\u00e4nap\u00e4eval viiakse r\u00f6ntgenuuringuid l\u00e4bi eraldi ruumides ning t\u00f6\u00f6tajate kaitseks peab aparaat peab t\u00f6\u00f6tama nii, et otsese kiirgusvoo alla satub ainult uuritav patsient, mitte aga radioloog. T\u00e4nu sellele on meedikud kiirguse eest kaitstud. R\u00f6ntgenaparaadi t\u00f6\u00f6tamise ajal on p\u00f5hjustatav doosikiirus tavaliselt palju suurem kui radioaktiivsete allikate puhul. T\u00e4psem tehnika v\u00f5imaldab t\u00e4nap\u00e4eval \u00fclesv\u00f5tte ajal suunata kiirguse ainult patsiendi sellesse piirkonda, millest \u00fclesv\u00f5te on vajalik. Allpool on foto t\u00fc\u00fcpilisest rontgendiagnostika kabinetist. Selleks, et radioloogil oleks \u00fclevaade \u00fclesv\u00f5te ajal toimunust on tavaliselt eraldusseinas ka spetsiaalse klaasiga aken.<\/p>\n Tavalises r\u00f6ntgenuuringus l\u00e4bib seadmest tulev kiirgus patsiendi keha. R\u00f6ntgenkiired l\u00e4bivad lihaseid ja luid erinevalt ning tekitavad keha siseehituse kujutise fotofilmile. Sageli on v\u00f5imalik kujutist j\u00e4\u00e4dvustada ja t\u00f6\u00f6delda ka elektrooniliselt. R\u00f6ntgenpilt iseloomustab r\u00f6ntgenkiirguse neeldumist inimese organismis. Keha eri osad neelavad r\u00f6ntgenikiiri erineval m\u00e4\u00e4ral. Tihedad luud neelavad suure osa kiirgusest, kuid pehmed koed nagu lihased, rasv ja siseelundid lasevad r\u00f6ntgenikiiri rohkem endast l\u00e4bi. N\u00e4iteks rindkere r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tte korral on tumedamad need osad, mis sisaldavad rohkem \u00f5hku (n\u00e4iteks kopsud) ja seega neeldub r\u00f6ntgenkiirgust nendes osades v\u00e4hem. Luudes neeldub r\u00f6ntgenkiirgust olulisel m\u00e4\u00e4ral ja seet\u00f5ttu on nende j\u00e4ljend r\u00f6ntgenpildil heledam. Selle tulemusena n\u00e4itab r\u00f6ntgenipilt luusid valgena, pehmeid kudesid mitmes toonis hallina ning \u00f5hku mustana.<\/p>\n Kehaosad, mida k\u00f5ige sagedamini uuritakse, on rindkere, j\u00e4semed ja hambad, nende k\u00f5igi uuringute osakaal on umbes 25%, ehk need kolme kehaosa uuringud moodustavad kokku ligi 75% uuringute arvust. Doosid on \u00fcsna v\u00e4ikesed \u2013 n\u00e4iteks umbes 0,1 mSv rindkere uuringu korral. Luude uurimisel \u2013 n\u00e4iteks nagu selgroo alaosa \u2013 on efektiivdoosid suuremad, sest selles piirkonnas on rohkem kiirguse suhtes tundlikumaid elundeid ja kudesid.<\/p>\n Diagnoosimisv\u00f5imaluste puhul on levinud ka mammograafia<\/strong>, mille eesm\u00e4rgiks on naiste rinnahaiguste avastamine ja diagnoosimine. Selleks, et v\u00f5imalused v\u00e4hiraviks oleks suuremad, on oluline v\u00e4hkt\u00f5ved avastada varajases staadiumis. Rindade kontrolliks ja uurimiseks kasutatakse r\u00f6ntgenikiirgust, kuid mammograafia k\u00e4igus saadav kiirgusdoos on v\u00e4ga v\u00e4ike ega m\u00f5ju naise tervisele kahjulikult. Eestis on kasutusel ka mammograafiauuringuteks kohandatud s\u00f5iduk.<\/p>\n Mammograafia k\u00e4igus tehakse rinnast r\u00f6ntgenipilt, mida nimetatakse mammogrammiks. Uuringu tegemiseks kasutatakse spetsiaalset r\u00f6ntgeniaparaati, mille nimi on mammograaf.<\/p>\n 8 novembril 1895 t\u00e4heldas Wilhelm Conrad R\u00f6ntgen (1845-1923) ekraanil toimunud floresentsi. Erinevate katsetuste k\u00e4igus j\u00f5udis ta j\u00e4reldusele, et kui kiirgusallika ja ekraani vahele asetada objekte, siis tekib ekraanile nii-\u00f6elda objekti vari. Kattes hiljem ekraani fotopaberiga tegi ta esimese r\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tte. K\u00f5rvaloleval …<\/p>\n","protected":false},"author":76,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/users\/76"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":162,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/162"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"R\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tte](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/tukliinikum_rontgen.png\" "\\"R\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5tte")
<\/p>\n![\"R\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5te](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/rontgenulesvote.png\" "\\"R\u00f6ntgen\u00fclesv\u00f5te")
<\/p>\n![\"O\u00dc](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/mammograaf.png\" "\\"O\u00dc")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"