Kosmiline kiirgus avastati kui p\u00fc\u00fceldi taustakiirguse v\u00e4hendamise poole. Eeldati, et foon on t\u00e4ielikult p\u00f5hjustatud pinnases ja \u00f5hus leiduvatest radionukliididest, seega peaks maapinnast eemaldudes kiirgusfoon v\u00e4henema. Briti f\u00fc\u00fcsik Charles Wilson uuris 19. sajandi l\u00f5pus kiirgust atmosf\u00e4\u00e4ris ning kasutas selleks kuldlehtedega kaetud elektroskoopi. \u00a0Aastate jooksul viis ta l\u00e4bi mitmeid m\u00f5\u00f5tmisi mere kohal kasutades \u00f5hupalle m\u00f5\u00f5tevahendite \u00fcles viimiseks. Ta eeldas, et maapinnast kaugemal kiirgustase v\u00e4heneb. Samas n\u00e4itasid tulemused vastupidist \u2013 tulemused n\u00e4itasid, et maapinnast k\u00f5rgemale liikudes kiirgushulk hoopis kasvab. Tulemuste alusel j\u00f5udis ta aastal 1900 j\u00e4reldusele, et atmosf\u00e4\u00e4ri j\u00f5udev kiirgus peab p\u00e4rinema Universiumist.\u00a0<\/p>\n
Kosmilised kiired on segu paljudest erinevat t\u00fc\u00fcpi kiirgustest, peamiselt moodustab kosmilise kiirguse teadmata kosmilise p\u00e4ritoluga ja v\u00e4ga k\u00f5rge energiaga prootonid. Maapinnal koosneb kosmiline kiirgus eelk\u00f5ige m\u00fc\u00fconidest, neutronitest, elektronidest, positronidest ja footonitest. Valdava osa doosist tekitavad m\u00fc\u00fconid ja elektronid.\u00a0 Osakeste voog on suhteliselt stabiilne, kuid siiski on teada, et m\u00f5ned madalama energiaga prootonid saabuvad p\u00e4ikeselt ja eralduvad pursetena p\u00e4ikese loidete k\u00e4igus. Kosmilise kiirguse moodustavad osakesed, mis liiguvad pea sama kiirgusega kui valgus ning osakesed jaotatakse p\u00f5hinevalt nende p\u00e4ritolule kas galaktilisteks v\u00f5i P\u00e4ikeselt p\u00e4rinevateks.<\/p>\n
Galaktilise p\u00e4ritoluga kosmiline kiirgus on pidev ning koosneb erineva energiaga osaketest, mis tekivad erinevate supernoovade (ehk siis oma \u201eeluea\u201c l\u00f5ppu j\u00f5udnud suurte t\u00e4htede) plahvatuste tulemusel. Osakese on erinevate elementide tuumad, peamiselt vesiniku ja heeliumi tuumad. Samas v\u00f5ib galaktilise p\u00e4ritolu kosmilise kiirguse osakestena leida ka raskemaid tuumi, n\u00e4iteks raua ja nikkeli tuumasid.<\/p>\n
Kosmilise kiirguse pideva osa jaotus:<\/p>\n
Galaktilise p\u00e4ritoluga kosmiline kiirgus on isotroopne, mis t\u00e4hendab, et tema omadused ei s\u00f5ltu suunast ning n\u00e4iteks on kiirgus intensiivsus s\u00f5ltmuatu sellest, millisest suunast teda m\u00f5\u00f5detakse.<\/p>\n
Kui galaktilise p\u00e4ritoluga kosmiline kiirgus on pidev, siis p\u00e4ikese p\u00e4ritoluga kosmiline kiirgus on muutuv. Vastavalt p\u00e4ikese 11-aastasele ts\u00fcklile lisanduvad galaktilise p\u00e4ritoluga kosmilise kiirguse osakestele ka p\u00e4ikese p\u00e4ritoluga kosmilise kiirguse osakesed. Tavaliselt on tegemist madala energiaga osakestega, eriti v\u00f5rreldes galaktikast p\u00e4rinevate kosmilise kiirguse osakestega, ja seega j\u00f5uab p\u00e4ikeselt maa atmosf\u00e4\u00e4ri kosmilise kiirguse osakesi harva. Peamiselt j\u00f5uavad nad maa atmosf\u00e4\u00e4ri siis kui nad p\u00e4rinevad P\u00e4ikesel toimunud pursetest. Vahel toimuvad P\u00e4ikesel paari tunni pikkused pursked, mille k\u00e4igus vabanevad osakesed on suurema energiaga kui tavaliselt. T\u00e4nu suuremale energiale on nad ka v\u00f5imelised paremini atmosf\u00e4\u00e4ri l\u00e4bima ja seega j\u00f5uab neid enam maapinnale. Sellised pursked on piisavalt v\u00f5imsad, et m\u00f5\u00f5tevahenditega nii maapinnal kui ka erinevate \u00f5hus\u00f5idukitel oleks v\u00f5imalik seda tuvastada. Sellised pursked on seotud eelk\u00f5ige P\u00e4ikese aktiivsuse maksimumidega, mis aga ei t\u00e4henda, et purest ei v\u00f5i toimuda m\u00f5nel muul ajahetkel.<\/p>\n
| \n Galaktilise p\u00e4ritoluga<\/strong><\/p>\n<\/td>\n P\u00e4ikselise p\u00e4ritoluga<\/strong><\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Pidev<\/p>\n<\/td>\n Muutuv<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Suure energiaga osakesed<\/p>\n<\/td>\n Keskmise energiaga osakesed<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n Isotroopne<\/p>\n<\/td>\n Mitte isotroopne<\/p>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n \u00a0<\/p>\n Enne maapinnale v\u00f5i lennukite lennuk\u00f5rgustele j\u00f5udmist peab kosmiline kiirgus l\u00e4bima Maad kaitsvad kihid: Maa magnetv\u00e4lja ja atmosf\u00e4\u00e4ri. Viimased kihid moodustavad topeltkaitse, mis v\u00f5imaldas Maal elu kujunemist. Maapinnale j\u00f5udnud osakesed moodustavad seega v\u00e4ga v\u00e4ikese osa nendest, mis algselt Universiumist maa atmosf\u00e4\u00e4rini j\u00f5udsid. Maapinnast k\u00f5rgemale liikudes kosmilise kiirguse osakeste hulk kasvab. \u00a0Atmosf\u00e4\u00e4ri tungides algatavad kosmilised kiired keerulisi reaktsioone ja neelduvad j\u00e4rk-j\u00e4rgult, nii et doosikiirus kahaneb k\u00f5rguse v\u00e4henedes. Maa atmosf\u00e4\u00e4ri j\u00f5udes asuvad kosmilise kiirguse osakesed vastastikm\u00f5jju atmosf\u00e4\u00e4ri osakestega ning selle tulemusena tekivad uued osakesed. Tegemist on sekundaarse kosmilise kiirgusega, mille moodustavad laetud osakesed ja neutronid. Kui nende energiad on piisavalt suured, siis j\u00f5uavad need osakesed maapinnale. Ilma geomagneetilise kaitseta j\u00f5uaks maapinnani pidev laetud osakeste voog. Geomagneetiliselt aktiivsematel perioodidel v\u00f5ime n\u00e4ha kauneid virmalisi, mille p\u00f5hjustavad p\u00e4ikeselt p\u00e4rinevad kosmilise kiirguse osakesed.<\/p>\n Kuna magnetv\u00e4li on v\u00f5imeline m\u00f5jutama elektriliselt laetud osakesi, siis m\u00f5jutab Maa magnetv\u00e4li ka kosmilise kiirguse osakesi. Maa magnetv\u00e4li on v\u00f5imeline m\u00f5jutama osakeste liikumise suunda sarnaselt n\u00e4iteks kompassin\u00f5ela suuna muutmisega. Maa magnetv\u00e4ljas saavad j\u00f5ujooned alguse l\u00f5unapooluselt ning l\u00f5pevad p\u00f5hjapoolusel. Kui kosmiliste osakeste energiad on teatud piirm\u00e4\u00e4rast suuremad, siis suudavad need osakesed \u00fcletada magnetosf\u00e4\u00e4ri ning j\u00f5uda atmosf\u00e4\u00e4ri \u00fclemistesse kihtidesse. Samas kui energia ei ole piisav, j\u00e4\u00e4vad need osakesed magnetv\u00e4lja j\u00f5ujoontesse. See on p\u00f5hjus, miks poolustel on kosmilise kiirguse intensiivsus suurem kui ekvaatori l\u00e4histel. Ehk siis kosmilist kiirgust m\u00f5jutab v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka laiuskraad. N\u00e4iteks inimesed, kes elavad poolustele l\u00e4hemal saavad suuremaid kosmilise kiirguse poolt p\u00f5hjustatavaid doose kui ekvaatori l\u00e4hedal elavad inimesed. Prootonid on laetud osakesed, seet\u00f5ttu m\u00f5jutab neid atmosf\u00e4\u00e4ri sisenedes Maa magnetv\u00e4li, pooluste piirkonda satub neid rohkem kui ekvaatori alale, nii et doosikiirus suureneb laiuskraadi suurenedes<\/p>\n Kosmilist kiirgust m\u00f5jutab p\u00e4ikesetuul, milleks on p\u00e4ikesest l\u00e4htuv laetud osakeste voogu. P\u00e4ikesetuule magnetilised omadused on ajas muutuvad, s\u00f5ltudes p\u00e4ikese aktiivsusest. Tugevate P\u00e4ikesetuulte korral j\u00f5uab maapinnale v\u00e4hem kosmilist kiirgust. Kuna on teada P\u00e4ikese aktiivsuse ts\u00fckkel, milleks on 11 aastat, siis on v\u00f5imalik hinnata ka galaktilise kosmilise kiirguse intensiivust.<\/p>\n Kosmiline kiirgus moodustab umbes 11% keskmisest aastasest elaniku efektiivdoosist, mis on umbes 0,3 mSv. Doos varieerub s\u00f5ltuvalt k\u00f5rgusest ja laiuskraadist. Kosmilise kiiruse poolt p\u00f5hjustatav doos suureneb k\u00f5rgusega maapinnast, sest k\u00f5rgemal on meid kaitsva amtosf\u00e4\u00e4ri paksus v\u00e4iksem. P\u00f5hinedes rahvusvahelistele hinnangutele, siis iga tuhande meetri kohta suureneb kosmilise kiirguse poolt p\u00f5hjustatav aastane doos umbes 0,03 mSv. Enamik inimesi elab suhteliselt merepinnale l\u00e4hedastel k\u00f5rgustel, kuid leidub ka suurtel k\u00f5rgustel rahvarohkeid asustusi (n\u00e4iteks Quito ja La Paz Andides, Denver Kaljum\u00e4gedes, Lhasa Himaalaja m\u00e4gedes), kus elanikud v\u00f5ivad saada aastadoose, mis on mitu korda k\u00f5rgemad merepinna tasemel elavate inimeste aastadoosidest. La Pazi aastav\u00e4\u00e4rtus n\u00e4iteks on maailma keskmisest viis korda suurem.<\/p>\n Kosmiline kiirgus on lennuk\u00f5rgustel palju intensiivsem kui maapinnal. Mandritevahelistes lennukoridorides v\u00f5ivad doosid olla isegi kuni 100 korda k\u00f5rgemad kui maapinnal. N\u00e4iteks Euroopa ja P\u00f5hja-Ameerika vahelisel \u00f5hulennul saavad nii reisijad kui ka meeskonnaliikmed hinnanguliselt doosi suurusega 0,1 mSv. Tavalised lennureisid p\u00f5hjustavad t\u00e4iendava keskmise aastadoosi 0,01 mSv (tihti lendavate \u00fcksikreisijate doosid on sellest keskmisest palju k\u00f5rgemad), kuid see ei m\u00f5juta maailma keskmist aastadoosi, mis on 0,4 mSv.<\/p>\n Eestis on kosmilise kiirguse doosikiiruseks hinnatud ~0.034 mikroSv\/h. Globaalselt on kosmilisest kiirgusest p\u00f5hjustatav kollektiivdoos on 2 x 106 inimSv. Umbes poole sellest saab 2\/3 elanikkonnast, kes elab allpool 0,5 km. Seevastu ~2% elanikkonnast, kes elab k\u00f5rgemal kui 3 km saab ~10% kollektiivdoosist. V\u00f5rreldes muude doositekitajatega on kosmilisest kiirgusest p\u00f5hjustatud doosikomponent imev\u00e4ike, kuid seda tuleb arvestada lennunduses t\u00f6\u00f6tavate inimeste puhul.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Kosmiline kiirgus avastati kui p\u00fc\u00fceldi taustakiirguse v\u00e4hendamise poole. Eeldati, et foon on t\u00e4ielikult p\u00f5hjustatud pinnases ja \u00f5hus leiduvatest radionukliididest, seega peaks maapinnast eemaldudes kiirgusfoon v\u00e4henema. Briti f\u00fc\u00fcsik Charles Wilson uuris 19. sajandi l\u00f5pus kiirgust atmosf\u00e4\u00e4ris ning kasutas selleks kuldlehtedega kaetud …<\/p>\n","protected":false},"author":76,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-35","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/users\/76"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=35"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":138,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/35\/revisions\/138"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=35"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}} |