{"id":34,"date":"2024-04-04T02:00:14","date_gmt":"2024-04-03T23:00:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/mis-kiirgus\/"},"modified":"2024-04-04T02:00:51","modified_gmt":"2024-04-03T23:00:51","slug":"mis-kiirgus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/mis-kiirgus\/","title":{"rendered":"Mis on kiirgus?"},"content":{"rendered":"<p>Kiirgus on energia levimine <strong>kiirte<\/strong>, <strong>lainete<\/strong> v\u00f5i <strong>osakeste voona<\/strong> \u2013 tegemist on v\u00e4ga laia m\u00f5istega. Me r\u00e4\u00e4gime sageli erinevatest <strong>kiirguse liikidest<\/strong> \u2013 p\u00e4ikesekiirgusest, ultraviolettkiirgusest, soojuskiirgusest jne. Eri lainepikkusega <strong>elektromagnetkiirgustel<\/strong> on palju erinevusi, kuid k\u00f5ik nad on \u00fchesuguse olemusega ning neil on on \u00fchine tekkemehhanism: k\u00f5ik elektromagnetlained tekivad <strong>laetud osakeste<\/strong> kiirendusega liikumise tulemusena. Elektromagnetlainetel on olemas lainetele omased omadused ja samas ka kvantomadused.<\/p>\n<p>Elektromagnetilise kiirguse spektri puhul on <strong>lainepikkused p\u00f6\u00f6rdv\u00f5rdelised sagedustega<\/strong>. Ehk mida suurem on kiirguse sagedus, seda v\u00e4iksem lainepikkus ja vastupidi \u2013 mida suurem lainepikkus, seda v\u00e4iksem sagedus. Madala sagedusega kiirgus on h\u00e4sti tuntud raadiolained, sellele j\u00e4rgnevad mikrolained, infrapunakiirgus ja n\u00e4htav valgus. Elektromagnetlained kuni ultraviolettkiirguseni (kaasa arvatud) ei ole v\u00f5imalised tekitama keemilisi muutusi, kuid nii m\u00f5nedki nendest on v\u00f5imelised kehi soojendama. Skaala paremapoolses osas olevad kiirgused on aga v\u00f5imelised tekitama muutusi aine ehituses \u2013 n\u00e4iteks on v\u00f5imelised aatomitest elektrone v\u00e4lja l\u00f6\u00f6ma. Selle minikursuse raames k\u00e4sitleme elektromagnetlainetest ainult <strong>ioniseerivaid kiirgusi<\/strong>: r\u00f6ntgen- ja gammakiirgust.<\/p>\n\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"735\" height=\"436\" class=\"alignnone wp-image-79\" style=\"margin-left: auto;margin-right: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/em_spekter.png\" title=\"Elektromagnetlainete skaala\" alt=\"Elektromagnetlainete skaala\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/em_spekter.png 735w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/em_spekter-300x178.png 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 735px) 100vw, 735px\"><\/p>\n<p>Kiirguste liigitamisel kasutatakse erinevaid jaotuseid v\u00f5ttes aluseks nende sagedusi v\u00f5i energiaid. Samuti saab kiirguseid liigitada vastavalt nende v\u00f5imele p\u00f5hjustada ionisatsiooni:<\/p>\n<ul>\n<li>mitte-ioniseeriv kiirgus ei ole v\u00f5imeline tekitama ionisatsiooniprotsessi, sest tal pole piisavalt energiat, et vabastada n\u00e4iteks elektron aatomist.<\/li>\n<li>ioniseeriv kiirgus on v\u00f5imeline kas siis otseselt v\u00f5i kaudselt tekitama ioone keskkonnas, mida ta l\u00e4bib.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Tavatingimustes on aatom ning tema tuum stabiilsed. Samas esinevad ka aatomid, mis ei ole stabiilsed ning milledel on kalduvus laguneda ning selle k\u00e4igus eraldub suure energiaga kiirgust ning lagunemise tulemusena tekivad uued aatomituumad. Osasid aatomeid on v\u00f5imalik muuta ebastabiilseks kui neile energiat juurde anda. Selle tulemusena v\u00f5ib aatomist vabaneda m\u00f5ni elektron v\u00f5i isegi m\u00f5ni tuuma osake (positron v\u00f5i neutron). Kui elektron vabaneb, ei ole aatom enam elektriliselt neutraalne \u2013 tekib <strong>positiivne ioon<\/strong>, milleks on siis aatom \u00fche puuduva elektroniga ning vabanenud elektron moodustab <strong>negatiivse iooni<\/strong>. Kiirgus tavaliselt moodustub kas footonitest v\u00f5i aineosakestest.<\/p>\n<p><strong>Kokkupuude ioniseeriva kiirgusega<\/strong> v\u00f5ib toimuda j\u00e4rgmistel viisidel:<\/p>\n<ul>\n<li>Sissehingamine v\u00f5i sisses\u00f6\u00f6mine (sisekiiritus);<\/li>\n<li>Meid \u00fcmbritsevas keskkonnas leiduvate radionukliidide v\u00f5i kosmilise kiirguse poolt tekitatud kiiritus (v\u00e4liskiiritus).<\/li>\n<\/ul>\n<p>S\u00f5ltuvalt p\u00e4ritolust v\u00f5ib jagada ioniseeriva kiirguse allikaid kaheks: looduslik v\u00f5i tehislik. \u00dcle 80% aastasest elanikkonna efektiivdoosist p\u00f5hjustab ioniseeriv kiirgus, mis p\u00e4rineb looduslikest kiirgusallikatest. Looduslikest kiirgusallikate poolt p\u00f5hjustatav doos s\u00f5ltub suuresti geograafilisest asukohast ning doosi suurused varieeruvad suures ulatuses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kiirgus on energia levimine kiirte, lainete v\u00f5i osakeste voona \u2013 tegemist on v\u00e4ga laia m\u00f5istega. Me r\u00e4\u00e4gime sageli erinevatest kiirguse liikidest \u2013 p\u00e4ikesekiirgusest, ultraviolettkiirgusest, soojuskiirgusest jne. Eri lainepikkusega elektromagnetkiirgustel on palju erinevusi, kuid k\u00f5ik nad on \u00fchesuguse olemusega ning neil &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":76,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-34","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/users\/76"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=34"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":137,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/34\/revisions\/137"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}