{"id":30,"date":"2024-04-04T02:00:14","date_gmt":"2024-04-03T23:00:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/looduslik-kiirgus\/"},"modified":"2024-04-04T02:00:51","modified_gmt":"2024-04-03T23:00:51","slug":"looduslik-kiirgus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/looduslik-kiirgus\/","title":{"rendered":"Tuumakatsetused"},"content":{"rendered":"

\"TuumakatsetusTuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; seda on mitu suurusj\u00e4rku rohkem kui tavalise l\u00f5hkeaine plahvatusel. N\u00e4iteks t\u00e4nap\u00e4eva termotuumapomm, mis kaalub umbes \u00fcks tonn, vabastab l\u00f5hkedes energia, mis on v\u00f5rdne umbes miljoni tonni taval\u00f5hkeaine plahvatusega. Tuumaplahvatuse energiat on v\u00e4ga raske kasutada rahuotstarbel, sest energia eraldumist on v\u00f5imatu kontrollida ja reguleerida.<\/p>\n

Tuumakatsetusi m\u00e4\u00e4ratletakse nende l\u00e4bi viimise eesm\u00e4rkide alusel \u2013 kas tuumakatsetus viidi l\u00e4bi s\u00f5jalistel v\u00f5i siis rahumeelsetel eesm\u00e4rkidel.<\/p>\n

Tuumarelva hakati looma Teise maailmas\u00f5ja ajal USA-s. Selleks oli mitmeid p\u00f5hjuseid, \u00fcheks oluliseks faktoriks oli n\u00e4iteks see, et USAsse oli emigreerunud suur osa maailma tippf\u00fc\u00fcsikutest. Lisaks valitses kartus, et hitlerlik Saksamaa oli j\u00f5udnud tuumarelva saladuseni ning kahtlustati, et Saksamaa on suutnud ka tuumapommi valmistada. Vajalikud teaduslikud eeltingimused olid juba olemas, sest vahetult enne s\u00f5da avastati v\u00f5imalus tekitada tuumade l\u00f5hustumisel plahvatuslik ahelreaktsioon. Seega teine maailmas\u00f5da kiirendas ja aktiveeris kindlasti ka USA tuumaprogrammi.<\/p>\n

\n

\u00dcheks tuumaajastu algust\u00e4hiseks loetakse esimest tuumarelva katsetust koodnimetusega Trinity<\/strong>. 16. juulil 1945 pandi USA tuumapommi projekti k\u00e4igus J. R. Oppenheimeri juhtimisel Alamogordo pol\u00fcgoonil, New Mexico osariigis USA-s 20 m terastorni otsas plahvatama esimene plutooniumi tuumal\u00f5hestumisel p\u00f5hinev pomm. Katse \u00f5nnestus ja tekkinud plahvatuse v\u00f5imsus oli v\u00f5rdne 20 kilotonni trinitrotolueeni (TNT) omaga, j\u00e4ttes maha kraatri kergelt radioaktiivse sulanud liivaga (trinitiit). Kuna teadlased olid suhteliselt kindlad, et uraanil p\u00f5hinev pommis\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab, siis seda enne kasutamist ei katsetatud. Plutooniumil p\u00f5hineva s\u00fcsteemi osas nii suurt kindlust ei olnud ning seep\u00e4rast viidigi l\u00e4bi katsetus.<\/p>\n

Kahjuks leidis tuumapomm ka s\u00f5jalist rakendust, olgugi et selleks praktilist vajadust enam ei olnud. 6. augustil 1945<\/strong> visati Hiroshimale <\/span><\/strong>uraanipomm Little Boy<\/strong> (v\u00e4ike poiss) ja kolm p\u00e4eva hiljem Nagasakile plutooniumipomm Fat Man<\/strong> (paks mees). M\u00f5lema v\u00f5imsus oli ligikaudu 20 kilotonni.<\/p>\n

Tuumapommid olid eelk\u00f5ige seotud \u201ek\u00fclma s\u00f5jaga\u201c. N\u00f5ukogude Liit j\u00f5udis tuumapommini aastaid varem kui oodati. Seda eelk\u00f5ige t\u00e4nu sellele, et \u00fcks ameerika f\u00fc\u00fcsikutest edastas salaja andmeid. Selline juhtum soodustas edasist v\u00f5idurelvastumist. N\u00e4iteks vesinikupommi katsetamiseni j\u00f5udis N\u00f5ukogude Liit varem kui Ameerika \u00dchendriigid.<\/p>\n

Aastal 1963 kirjutati alla leping, mis keelustas tuumakatsetused kosmoses, atmosf\u00e4\u00e4ris ja vee all. Kuigi valdav osa riikidest\u00a0 on t\u00e4naseks tuumakatsetuste keelustamise moratooriumiga \u00fchinenud, siis on ikkagi riike, kes soovivad omada ja katsetada tuumarelva. Selleks, et oleks v\u00f5imalik salaja korraldatavaid tuumakatsetusi avastada, on loodud rahvusvaheline m\u00f5\u00f5tejaamade v\u00f5rgustik.<\/p>\n

Tuumapomme\u00a0 \u00a0loetakse\u00a0 \u00a0massih\u00e4vitusrelvadeks<\/strong>\u00a0 \u00a0ning\u00a0 \u00a0nende\u00a0 \u00a0kasutamise t\u00f5kestamine on t\u00e4nap\u00e4eva rahvusvahelise poliitika \u00fcks peaeesm\u00e4rke.<\/p>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tuumapommi plahvatusel vabaneb palju energiat; seda on mitu suurusj\u00e4rku rohkem kui tavalise l\u00f5hkeaine plahvatusel. N\u00e4iteks t\u00e4nap\u00e4eva termotuumapomm, mis kaalub umbes \u00fcks tonn, vabastab l\u00f5hkedes energia, mis on v\u00f5rdne umbes miljoni tonni taval\u00f5hkeaine plahvatusega. Tuumaplahvatuse energiat on v\u00e4ga raske kasutada rahuotstarbel, …<\/p>\n","protected":false},"author":76,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-30","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/users\/76"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=30"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":133,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/30\/revisions\/133"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=30"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}