{"id":19,"date":"2024-04-04T02:00:13","date_gmt":"2024-04-03T23:00:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/tuumapomm\/"},"modified":"2024-04-04T02:00:51","modified_gmt":"2024-04-03T23:00:51","slug":"tuumapomm","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/tuumapomm\/","title":{"rendered":"Tuumapomm"},"content":{"rendered":"

Tuumapomm<\/strong> ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusj\u00f5uga l\u00f5hkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade l\u00f5hustumisel<\/strong>. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid<\/strong> (ehk vesinikupommid), neutronpommid<\/strong> ja kombineeritud tuumarelvad<\/strong>.<\/p>\n

Termotuumapommis kasutatakse tuumal\u00f5hustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni s\u00fc\u00fctamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist v\u00e4ikese l\u00f5hkej\u00f5uga kombineeritud tuumapommiga, mille puhul ei kasutata neutronpeeglit, vaid pommi eesm\u00e4rk ongi v\u00f5imalikult suure hulga neutronite vabastamine, et tekiks surmav neutronkiirgus. Kombineeritud tuumarelvade puhul v\u00f5imendatakse termotuumareaktsiooni energiat tuumal\u00f5hustumisega, mille k\u00e4ivitamiseks kasutatakse termotuumareaktsioonil tekkinud kiireid neutroneid (kiirete neutronitega on v\u00f5imalik l\u00f5hustada ahelreaktsiooni mittetekitavaid tuumak\u00fctuseid).<\/p>\n

\"Tuumapomm<\/p>\n

\n

Ahelreaktsiooniks sobivaid aatomituumi pole just palju. Tuumapommi materjalinaon kasutusel tavaliselt uraan-235<\/strong> v\u00f5i plutoonium-239<\/strong>, seda eelk\u00f5ige suure tiheduse t\u00f5ttu, mis v\u00f5imaldab olulist purustusj\u00f5udu massi kohta.<\/p>\n

Tuumapommis olevat tuumk\u00fctust peab olema rohkem kui vastav kriitiline mass<\/strong>, et ahelreaktsiooni<\/strong> tekkimine saaks v\u00f5imalikuks. Kriitiline mass ei ole tegelikult seotud tuumapommi tuumk\u00fctuse massiga, vaid m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra k\u00fctuse koguse, mis oleks piisav, et tuumal\u00f5hustumisel tekkivad neutronid algataks uue tuuma-l\u00f5hustumise reaktsiooni. Kui mass on kriitilisest massist v\u00e4iksem, siis ei ole v\u00f5imalik ahelreaktsiooni tekitada, sest paljud neutronid lahkuvad materjalist ilma j\u00e4rgmist l\u00f5hustusmist tekitamata. Tuumk\u00fctuse kriitilist massi on v\u00f5imalik alandada n\u00e4iteks tuumk\u00fctusest v\u00e4lja kiiratud neutronite tagasipeegeldamisega v\u00f5i siis tuumk\u00fctuse tihendamisega. M\u00f5lemad suurendavad t\u00f5esn\u00e4osust, et l\u00f5hustusmise tulemusena vabanenud neutronid tabavad m\u00f5nda tuumk\u00fctuse tuuma ja p\u00f5hjustavad j\u00e4rgmise l\u00f5hustumise.<\/p>\n<\/div>\n

Tuumapommi valmistamine tundub lihtne, sest ahelreaktsiooni k\u00e4ivitamiseks tuleb kokku saada teatav minimaalne kogus ehk kriitiline mass ainet. Omades seda vajalikul hulgal, tuleb tuumapommi osad hoida teineteisest lahus, kusjuures kummagi t\u00fcki mass peab olema kriitilisest v\u00e4iksem. Kui need siis vajalikul hetkel kokku viia, tekibki plahvatuslik ahelreaktsioon.<\/p>\n

N\u00e4iteks uraan-235 sisaldavates tuumapommides kasutatakse ahelreaktsiooni algatamiseks taval\u00f5hkeainega tekitatud plahvatust, mis p\u00f5hjustaks kahe uraanist poolkera liikumise kokku. M\u00f5lema poolkera mass on kriitilisest massist v\u00e4iksem, nende kahe poolkera mass kokku on aga \u00fcle kriitilise massi. Plutooniumi korral ei saa aga sama moodust rakendada, sest seal k\u00e4ivitub reaktsioon juba teise plutooniumit\u00fcki liikumise k\u00e4igus, mist\u00f5ttu osa plutooniumist saastub, enne kui \u00f5ige ahelreaktsioon j\u00f5uab k\u00e4ivituda. Seep\u00e4rast m\u00f5eldi plutooniumi jaoks v\u00e4lja \u00a0teine \u00a0ja \u00a0hoopis \u00a0t\u00f5husam v\u00f5imalus \u2013 sissepoole suunatud plahvatus. See on kasulik ka tuumaaine kokkuhoiu m\u00f5ttes, sest tuumaaine kokkusurumisel selle tihedus suureneb, mist\u00f5ttu plahvatuseks vajalik kriitiline mass v\u00e4heneb.\u00a0 T\u00e4nap\u00e4eval kasutatakse tuumade l\u00f5hustumisel t\u00f6\u00f6tavates pommides peaaegu eranditult viimast meetodit.<\/p>\n

\"\u201eFattMan\u201c-t\u00fc\u00fcpi<\/p>\n

Uraani isotoopi U-235<\/strong> on looduslikus uraanis \u00fclimalt v\u00e4he \u2013 keskmiselt ainult \u00fcks aatom 140 uraani isotoobi U-238 kohta. Kergema isotoobi eraldamine on aga \u00fclimalt kallis ja keeruline. Esimese uraanipommi tegemiseks vajaliku, umbes 25 kilogrammi uraani eraldamine v\u00f5ttis aega ligi kolm aastat. Kui tuumareaktori saab p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00f6\u00f6le panna ka looduslikul uraanil, kus l\u00f5hustuvat isotoopi on ainult 0,7 protsenti, siis pommiuraanis peab U-235 osa olema \u00fcle 90 protsendi. Teine oluline tuumamaterjal on plutooniumi isotoop Pu-239<\/strong>, mida aga looduses ei leidu ja mida saab toota ainult tuumareaktoris. Nii pandi ka USA-s tuumarelva v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamise ehk nn Manhattani projekti raames 1942. aastal t\u00f6\u00f6le salajane tuumareaktor, mis hakkas valmistama pommiplutooniumi.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tuumapomm ehk aatomipomm (ka: aatompomm) on suure plahvatusj\u00f5uga l\u00f5hkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade l\u00f5hustumisel. Lisaks tavalisetele tuumapommidele on olemas termotuumapommid (ehk vesinikupommid), neutronpommid ja kombineeritud tuumarelvad. Termotuumapommis kasutatakse tuumal\u00f5hustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni s\u00fc\u00fctamiseks. Neutronpommi puhul on tegemist v\u00e4ikese l\u00f5hkej\u00f5uga …<\/p>\n","protected":false},"author":76,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-19","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/users\/76"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=19"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":150,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/19\/revisions\/150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=19"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}