{"id":18,"date":"2024-04-04T02:00:13","date_gmt":"2024-04-03T23:00:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/kiirguse-mootmine\/"},"modified":"2024-04-04T02:00:51","modified_gmt":"2024-04-03T23:00:51","slug":"kiirguse-mootmine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/kiirguse-mootmine\/","title":{"rendered":"Kiirguse m\u00f5\u00f5tmine"},"content":{"rendered":"

Kiirguse m\u00f5ju iseloomustamiseks kasutatakse m\u00f5istet doos<\/strong>. Energia hulka, mille ioniseeriv kiirgus annab \u00fcle aine (n\u00e4iteks inimkoe) massi\u00fchikule, kutsutakse neeldumisdoosiks<\/strong>. Seda v\u00e4ljendatakse \u00fchikuga grei<\/strong> (s\u00fcmbol Gy<\/strong>), kus \u00fcks grei v\u00f5rdub \u00fche d\u017eauliga kilogrammi kohta (1Gy=1 J kg-1).<\/p>\n

Ioniseeriva kiirguse liigid erinevad orgaanilistele ainetele avaldatava toime poolest, nii et v\u00f5rdsed neeldunud doosid, mille all m\u00f5eldakse v\u00f5rdset hulka \u00fcleantud energiat, ei tarvitse avaldada samasugust bioloogilist m\u00f5ju. N\u00e4iteks alfakiirguse 1 Gy m\u00f5ju koele on kahjulikum kui beetakiirguse 1 Gy m\u00f5ju, sest aeglasem ja suurema laenguga alfaosake kaotab liikudes rohkem energiat, kuna tal on raskem kudet l\u00e4bida. Niisiis on erinevat t\u00fc\u00fcpi ioniseeriva kiirguse v\u00f5imaliku kahjulikkuse v\u00f5rdlemiseks vaja muud m\u00f5\u00f5tu. Selleks sobib kiirgusfaktoriga l\u00e4bi korrutatud neeldunud doos ehk siis ekvivalentdoos<\/strong>, mille \u00fchik on siivert<\/strong> (s\u00fcmbol Sv<\/strong>).<\/p>\n

Erinevate kehaosade risk varieerub s\u00f5ltuvalt elundist. N\u00e4iteks pahaloomulise kasvaja tekkimise risk ekvivalentdoosi \u00fchiku kohta on kilpn\u00e4\u00e4rme puhul madalam kui kopsu puhul. Veel enam, on olemas olulised kahjustuste t\u00fc\u00fcbid nagu healoomulised kasvajad v\u00f5i t\u00f5sise p\u00e4riliku kahjustuse oht, mida p\u00f5hjustab munandite v\u00f5i munasarjade kokkupuude kiirgusega. Need m\u00f5jud erinevad nii t\u00fc\u00fcbilt kui ulatuselt ja me peame nendega arvestama, kui hindame inimese \u00fcldist kiirguse tagaj\u00e4rjel tekkinud tervisekahjustust. Nende komplikatsioonidega saame hakkama, kui v\u00f5tame ekvivalentdoosi<\/strong> peamistes keha kudedes ja organites ning korrutame selle koefaktoriga<\/strong>, mis on seotud sellele konkreetsele koele v\u00f5i organile iseloomuliku riskiga. Nende kaalutud ekvivalentdooside summa on suurus, mida nimetatakse efektiivdoosiks<\/strong>. Efektiivdoos v\u00f5imaldab meil kirjeldada erinevaid doosi ekvivalente kehas konkreetse arvuna. Efektiivdoos v\u00f5tab arvesse ka kiirguse energiat ja liiki ning sellest tulenevalt annab ulatusliku viite tervisekahjustuse kohta. Veel enam, see kehtib v\u00f5rdselt nii v\u00e4lis- kui sisekiirgusega kokkupuute ning \u00fchtlase ja eba\u00fchtlase kiirguse korral. Efektiivdoos v\u00f5tab arvesse erinevate kiirguste m\u00f5ju erinevatele kudedele ja organitele, seega v\u00e4ljendab ta kiirguse kahjulikkust tervisele. Efektiivdoosi m\u00f5\u00f5tmiseks kasutatakse rahvusvaheliselt \u00fchikut Sievert<\/strong> (Sv<\/strong>). Kuna tavaliselt on inimese poolt saadavad doosid palju v\u00e4iksemad, siis palju enam kasutatakse millisievertit<\/strong> (1 mSv = 0,001 Sv) \u00a0v\u00f5i mikrosievertit<\/strong> (1 Sv = 0,000001 Sv).<\/p>\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Suurus<\/strong><\/td>\n\u00dchik<\/strong><\/td>\n\u00dchiku s\u00fcmbol<\/strong><\/td>\nSelgitus <\/strong><\/td>\n<\/tr>\n
Aktiivsus<\/td>\nbekerell<\/td>\nBq<\/td>\nN\u00e4itab radioaktiivse aine hulka<\/td>\n<\/tr>\n
Neeldumisdoos<\/td>\ngrei<\/td>\nGy<\/td>\nN\u00e4itab kiirguse poolt mingisse materjali j\u00e4etud energiat<\/td>\n<\/tr>\n
Ekvivalentdoos<\/td>\nsiivert<\/td>\nSv<\/td>\nV\u00f5tab arvesse kiirguse liigi<\/td>\n<\/tr>\n
Efektiivdoos<\/td>\nsiivert<\/td>\nSv<\/td>\nV\u00f5tab arvesse kiirguse liigi ja organismi koe t\u00fc\u00fcbi<\/td>\n<\/tr>\n
Kollektiivne efektiivdoos<\/td>\ninimsiivert<\/td>\ninimSv<\/td>\nLiidetakse kokku uuritava inimr\u00fchma k\u00f5igi liikmete efektiivdoosid<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n

Looduslike kiirgusallikate poolt p\u00f5hjustatud efektiivdoosi<\/strong> iseloomustab asjaolu, et tegemist on suhteliselt konstantse suurusega<\/strong>, mis aja jooksul eriti ei muutu. Keskmine aastane efektiivdoos elanikule on umbes 2.8 mSv<\/strong>. Aastane \u00a0efektiivdoos looduslikest kiirgusallikatest on umbes 2.4 mSv<\/strong>, moodustades ligikaudu 85% aastasest elaniku efektiivdoosist<\/strong>. Pea poole looduslike kiirguallikate poolt p\u00f5hjustatud doosist p\u00f5hjustab radoon. Sellest v\u00f5ib j\u00e4reldada, et tehislike kiirgusallikate poolt p\u00f5hjustatav efektiivdoos moodustab k\u00f5igest 15% aastasest efektiivdoosist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kiirguse m\u00f5ju iseloomustamiseks kasutatakse m\u00f5istet doos. Energia hulka, mille ioniseeriv kiirgus annab \u00fcle aine (n\u00e4iteks inimkoe) massi\u00fchikule, kutsutakse neeldumisdoosiks. Seda v\u00e4ljendatakse \u00fchikuga grei (s\u00fcmbol Gy), kus \u00fcks grei v\u00f5rdub \u00fche d\u017eauliga kilogrammi kohta (1Gy=1 J kg-1). Ioniseeriva kiirguse liigid erinevad …<\/p>\n","protected":false},"author":76,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-18","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/users\/76"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=18"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":149,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/18\/revisions\/149"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=18"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}