{"id":15,"date":"2024-04-04T02:00:13","date_gmt":"2024-04-03T23:00:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/radoon-elamutes\/"},"modified":"2024-04-04T02:00:51","modified_gmt":"2024-04-03T23:00:51","slug":"radoon-elamutes","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/radoon-elamutes\/","title":{"rendered":"Radoon elamutes"},"content":{"rendered":"<p>Radooni kontsentratsioonid ruumide sise\u00f5hus varieeruvad suurtes piirides, s\u00f5ltudes maja asukohast, t\u00fc\u00fcbist ja elanike harjumustest. Erinevad m\u00f5\u00f5tmistulemused saadakse ka kui m\u00f5\u00f5tmised viiakse l\u00e4bi erinevatel aastaaegadel v\u00f5i ilmastikutingimustel. Eelk\u00f5ige registreeritakse k\u00f5rgemaid tasemeid k\u00fclmematel aastaaegadel. Samuti t\u00f5useb radoonisisaldus \u00a0\u00f6istel tundidel (mil inimesed \u00fcldiselt magavad ning ei liigu riigi) ning langeb tuuliste ning vihmaste ilmadega. \u00dchepereealmutes on enamasti radooni tase k\u00f5rgem kui kortermajades. \u00a0Kui hoone on h\u00e4sti isoleeritud ning tal on kelder, siis on olemas eeldused k\u00f5rgemateks radoonisisaldusteks. Korterelamute puhul on radoon \u00e4\u00e4rmisel juhul esimese korruse elanike mure.<\/p>\n<p>\u00dcldiselt v\u00f5ib leida k\u00f5rgenenud radoonisisaldust \u00f5hus teatud geograafilistes piirkondades, kus pinnases on m\u00f5ndade radionukliidide kontsentratsioonid suuremad. K\u00f5rge radooni tase pinnases on seotud uraanirikka dikt\u00fconeemakilda ja uraani sisaldava glaukoniitliivakivi esinemisega P\u00f5hja-Eestis ja graniidirikka moreeni levialadega L\u00f5una-Eestis. M\u00f5\u00f5duka ohuga alasid esineb ka Kesk-Eestis.<\/p>\n<p>Kuna radoonisisaldus siseruumi \u00f5hus s\u00f5ltub v\u00e4ga palju muudest faktoritest, siis geoloogiliste tingimuste alusel ei ole v\u00f5imalik otseselt hinnata radoonisisaldust sise\u00f5hus. Samade geoloogiliste tingimustega kohtadele rajatud hoonetes v\u00f5ib radoonisisaldus erineda k\u00fcmneid kordi, n\u00e4iteks on parema ventilatsiooniga majas radoonisisalduse tase kindlasti madalam kui teises hoones. Aastate jooksul l\u00e4bi viidud siseruumide \u00f5hu radooni kontsentratsiooni m\u00f5\u00f5tmiste tulemuste alusel on v\u00e4lja antud sise\u00f5hu radoonikaart.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1095\" height=\"657\" class=\"alignnone wp-image-57\" style=\"margin-left: auto;margin-right: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/radoon_siseruumides.jpg\" title=\"Radooni hinnangulised tasemed siseruumides erinevates valdades. Kaardi koostamisel on kasutatud juhusliku valikut (Keskkonnaamet\" alt=\"Radooni hinnangulised tasemed siseruumides erinevates valdades. Kaardi koostamisel on kasutatud juhusliku valikut (Keskkonnaamet\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/radoon_siseruumides.jpg 1095w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/radoon_siseruumides-300x180.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/radoon_siseruumides-1024x614.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/radoon_siseruumides-768x461.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1095px) 100vw, 1095px\"><\/p>\n<p>Euroopa Komisjon soovitab uute eluruumide puhul j\u00e4lgida, et radooni sisaldus sise\u00f5hus oleks alla 200 Bq\/m<sup>3<\/sup>\u00a0ning juba kasutusel olevate eluruumide puhul alla 400 Bq\/m3. Eesti Vabariigis s\u00e4testab standard, et hoonete elu-, puhke- ja t\u00f6\u00f6ruumides peab aasta keskmine radoonisisaldus ruumi\u00f5hus olema v\u00e4iksem kui 200 Bq\/m<sup>3<\/sup>. Vanemates majades on aktsepteeritavaks tasemeks kontsentratsioon, mis j\u00e4\u00e4b alla 400 Bq\/m<sup>3<\/sup>.<\/p>\n<p>Teatud m\u00e4\u00e4ral sisaldavad looduslike radionukliide ka ehitusmaterjalid, mille valmistamiseks on kasutatud looduslike tooraineid. Seega v\u00f5ivad radooni tekkeallikateks olla ka ehitusmaterjalid. Tavaliselt on aga ehitusmaterjalide poolt p\u00f5hjustava radooni osakaal imev\u00e4ike v\u00f5rreldes maapinnast p\u00f5hjustatavaga. Eestis p\u00f5hjustavad k\u00f5rget radoonisisaldust peamiselt fosforiit ning dikt\u00fconeemakilt, millest aga ehitusmaterjale ei valmistata. Kui ehitusmaterjal (n\u00e4iteks kergkruusast plokk) valmistatakse savist, milles on k\u00f5rge radionukliidide sisaldus, v\u00f5ib see p\u00f5hjustada k\u00f5rgemat radoonitaset hoones. Eestis \u00a0on \u00a0l\u00e4bi viidud vastavad uuringud ning j\u00f5utud j\u00e4reldusele, et valdavalt p\u00f5hjustab inimestele doosi radoon, mis j\u00f5uab siseruumide \u00f5hku hoonet \u00fcmbritsevast maapinnast ja ehitusmaterjalide puhul k\u00f5rgendatud radoonitasemeid ei t\u00e4heldatud. Seega ei peeta Eestis ehitusmaterjale radooniohtlikeks \u00a0ning tulenevalt seadusandluse n\u00f5uetest viiakse kontrollm\u00f5\u00f5tmisi l\u00e4bi regulaarselt.<\/p>\n<h3>Meetmed, mida saab kiirelt rakendada on j\u00e4rgmised:<\/h3>\n<ul>\n<li>Tuulutage ruume v\u00f5imalikult tihti. Nii vahetub radoonirikas \u00f5hk kiiremini ning selle m\u00f5ju on v\u00e4iksem. Tuulutage ka ruume, kus tihti ei viibita (n\u00e4iteks kelder), et radoon sinna kontsentreeruda ei saaks.<\/li>\n<li>Hoidke ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni t\u00fctarproduktid kleepuvad nende k\u00fclge ning liiguvad \u00f5hu abil inimeste hingamisteedesse.<\/li>\n<li>\u00c4rge suitsetage, sest nii v\u00e4ldite radooni ja suitsetamise s\u00fcnergilist koosm\u00f5ju tervisele.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Radooni taset siseruumide \u00f5hus saab v\u00e4hendada n\u00e4iteks tihendades pragusid ja avasid, mille kaudu radoon v\u00f5ib hoonesse siseneda. Radoonikontsentratsiooni v\u00e4hendamiseks hoonete sise\u00f5hus on v\u00e4ga mitmeid v\u00f5imalusi \u2013 nii lihtsamaid kui ka keerulisemaid. Kallimate hulka kuulub n\u00e4iteks ventilatsioonis\u00fcsteemi paigaldamine nii, et maja-alune \u00f5hk suunataks majast eemale. Samas, kui tegemist on ikkagi v\u00e4ga k\u00f5rgete radoonikontsentratsioonidega sise\u00f5hus, \u00a0siis tuleb kasutusele v\u00f5tta kardinaalsemid lahendusi ning ventileerimisest ainu\u00fcksi ei piisa. N\u00e4iteks tuleb siis hoolikalt sulgeda radooni sissep\u00e4\u00e4su teed v\u00f5i kasutusel v\u00f5tta \u00f5huvahetus keldrikorrustel. Ventilatsiooni suurendamine, eelk\u00f5ige keldrikorrusel ning esimesel korruse v\u00f5ib v\u00e4hendada radooni kontsentratsiooni. Kui algne radooni kontsentratsioon oli v\u00e4ga suur, ei pruugi v\u00e4henemine olla piisav. Tuleb arvestada, et liiga tugev t\u00f5mme v\u00f5ib intensiivistada radooni imbumist hoone alt, ning p\u00f5hjustada ruumides soovitule vastupidise \u00a0efekti. P\u00e4rast meetmete rakendamist on oluline l\u00e4bi viia kordusm\u00f5\u00f5tmine, et olla kindel meetmete efektiivsuses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Radooni kontsentratsioonid ruumide sise\u00f5hus varieeruvad suurtes piirides, s\u00f5ltudes maja asukohast, t\u00fc\u00fcbist ja elanike harjumustest. Erinevad m\u00f5\u00f5tmistulemused saadakse ka kui m\u00f5\u00f5tmised viiakse l\u00e4bi erinevatel aastaaegadel v\u00f5i ilmastikutingimustel. Eelk\u00f5ige registreeritakse k\u00f5rgemaid tasemeid k\u00fclmematel aastaaegadel. Samuti t\u00f5useb radoonisisaldus \u00a0\u00f6istel tundidel (mil inimesed \u00fcldiselt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":76,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-15","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/users\/76"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":146,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/15\/revisions\/146"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}