{"id":13,"date":"2024-04-04T02:00:13","date_gmt":"2024-04-03T23:00:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/radoon\/"},"modified":"2024-04-04T02:00:51","modified_gmt":"2024-04-03T23:00:51","slug":"radoon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/radoon\/","title":{"rendered":"Radoon"},"content":{"rendered":"

Suurima osat\u00e4htsusega looduslike kiirgusallikate ja nende poolt p\u00f5hjustatavate dooside osas on radoon<\/strong>. Paljudes riikides on radoon ning eelk\u00f5ige tema poolt p\u00f5hjustatud elanikudoos suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral probleemiks. Suurimaid probleeme p\u00f5hjustab radoon Rootsis ja teistes P\u00f5hjamaades, Saksamaal ja USA-s. Ka Eesti kuulub nende riikide hulka, kus tuleb radoonile t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata.<\/p>\n

Radoon on keskkonnas esinev loodusliku p\u00e4ritoluga radioaktiivne gaas<\/strong>, mis tekib uraani radioaktiivse lagunemise tulemusena. Uraani ning tema isotoope leidub erinevates pinnastes ning kivimites. Radoon on v\u00e4rvitu, l\u00f5hnatu, maitsetu ja keemiliselt inertne ning oma gaasilise oleku t\u00f5ttu on radoon v\u00f5imeline liikuma tekkekohast maapinnas n\u00e4iteks atmosf\u00e4\u00e4ri v\u00f5i siis hoonete sise\u00f5hku. Siseruumidesse j\u00f5uab maapinnast p\u00e4rinev radoon peamiselt p\u00f5randas\/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku v\u00f5i juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on r\u00f5hk hoonetes madalam kui v\u00e4ljas ja radoon liigub eelk\u00f5ige koos \u00f5huvooludega, siis soodustab see radooni liikumist v\u00e4liskeskkonnast hoonetesse. Mitte kogu maapinnas uraani lagunemise tulemusena tekkiv radoon ei j\u00f5ua atmosf\u00e4\u00e4ri, osa sellest j\u00e4\u00e4b pinnasesse v\u00f5i hoopis lahustub n\u00e4iteks p\u00f5hjavette.<\/p>\n

\"Radooni<\/p>\n

Radooni poolestusaeg on umbes neli p\u00e4eva (t\u00e4psemalt 3.8 p\u00e4eva). See t\u00e4hendab et pool radoonist laguneb umbes nelja p\u00e4eva jooksul. Radooni radioaktiivse lagunemise k\u00e4igus eraldub alfaosake. Alfaosakeste l\u00e4bitungiv\u00f5ime on v\u00e4ga v\u00e4ike, ehk siis nende teekond on tavaliselt v\u00e4ga l\u00fchike ja nende peatamiseks piisab paberilehest v\u00f5i inimese nahast, samas v\u00f5ivad nad tekitada probleeme kui nad on meie organismi j\u00f5udnud (n\u00e4iteks sisse hingamisel). Radooni radioaktiivsel lagunemisel tekivad ka t\u00fctarnukliidid<\/strong>, milledest osa on samuti radioaktiivsed. Erinevalt radoonist ei ole tema t\u00fctarnukliidid gaasilises olekus, seega v\u00f5ivad nad haakuda \u00f5hus olevate tolmu v\u00f5i muude osakeste k\u00fclge. Samas inimene hingab koos \u00a0\u00f5huga \u00a0neid \u00a0osakesi \u00a0sisse \u00a0ja \u00a0seega \u00a0j\u00f5uavad \u00a0nad \u00a0inimese \u00a0organismi. T\u00fctarnukliidide lagunemine toimub kuni j\u00f5utakse stabiilse tuumani. Samas nii kaua kui meil pole tegemist stabiilse tuumaga v\u00f5ib iga radioaktiivse lagunemise k\u00e4igus vabaneda kas energiat v\u00f5i m\u00f5ni kiirgusosake.<\/p>\n

Kuidas radoon liigub keskkonnas?<\/h3>\n
    \n
  • Pinnases ja kivimites tekiv gaasiline radoon v\u00f5ib liikuda koos \u00f5huvoolude v\u00f5i p\u00f5hjaveega pinnale.<\/li>\n
  • Radooni poolestusaeg on umbes 4 p\u00e4eva, mis t\u00e4hendab, et 4 \u00a0p\u00e4eva jooksul muutuvad pooled radoonituumadest ehk siis lagunevad radioaktiivselt t\u00fctranukliidideks.<\/li>\n
  • Radooni t\u00fctarnukliidid on tahked ning v\u00f5ivad \u00f5hus olles \u201ekleepuda\u201c kas tolmu v\u00f5i muude osakeste k\u00fclge ning siis edasi liikuda koos \u00f5huvooludega.<\/li>\n<\/ul>\n

    Kus v\u00f5ib radooni leida?<\/h3>\n
      \n
    • Madalad radoonitasemed on tavaliselt v\u00e4lis\u00f5hus ning veekogude(j\u00f5gede, j\u00e4rvede) vetes.<\/li>\n
    • K\u00f5rgemaid radoonitasemeid v\u00f5ib leida hoonete sise\u00f5hus ja kaevuvees. Hoone vundamendis olevad l\u00f5hed v\u00f5i avavused soodustavad radooni kogunemist hoonesse ning seet\u00f5ttu on selliste hoonete siseruumides radoonitasemed tavaliselt k\u00f5rgemad.<\/li>\n
    • K\u00f5rgemaid radooni ja tema lagunemisproduktide kontsentratsioone v\u00f5ib \u00fcldiselt leida piirkondades, kus pinnases ja kivimites on k\u00f5rge uraani ja tooriumi kontsentratsioon.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Suurima osat\u00e4htsusega looduslike kiirgusallikate ja nende poolt p\u00f5hjustatavate dooside osas on radoon. Paljudes riikides on radoon ning eelk\u00f5ige tema poolt p\u00f5hjustatud elanikudoos suuremal v\u00f5i v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral probleemiks. Suurimaid probleeme p\u00f5hjustab radoon Rootsis ja teistes P\u00f5hjamaades, Saksamaal ja USA-s. Ka Eesti …<\/p>\n","protected":false},"author":76,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-13","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/users\/76"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=13"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":144,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/13\/revisions\/144"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=13"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}