{"id":12,"date":"2024-04-04T02:00:13","date_gmt":"2024-04-03T23:00:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/kiiritusravi\/"},"modified":"2024-04-04T02:00:51","modified_gmt":"2024-04-03T23:00:51","slug":"kiiritusravi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/kiiritusravi\/","title":{"rendered":"Kiiritusravi"},"content":{"rendered":"
\n

Kiiritusravi<\/strong> on r\u00f6ntgenkiirte, gammakiirte, elektronide ja teiste ioniseeriva kiirguse liikide kasutamine haiguste, peamiselt pahaloomuliste kasvajate ravis. Kiiritusravi v\u00f5ib kasutada kahel viisil: v\u00e4liselt v\u00f5i sisemiselt. Paljud haiged saavad m\u00f5lemaid kiiritusravi viise, kuid sagedamini kasutatakse v\u00e4list kiiritusravi<\/strong>. V\u00e4lise kiiritusravi puhul suunatakse ioniseeriv kiirgus kasvajani aparaadist, mis on kehapinnast eemal. Sisemise kiiritusravi<\/strong> korral viiakse kiirgusallikas vahetusse kontakti kasvajaga kas keha\u00f5\u00f5nes v\u00f5i koesiseselt. Suured kiirgusdoosid v\u00f5ivad rakke h\u00e4vitada v\u00f5i neid kahjustada, pidurdades rakkude kasvu ja paljunemist. V\u00e4hirakud on tundlikumad kiirguse kahjustavale toimele, sest need kasvavad ja paljunevad kiiremini, kui neid \u00fcmbritsevate tervete kudede rakud. Normaalsed rakud paranevad kiirguse kahjustavast toimest kiiremini ja t\u00e4ielikumalt kui v\u00e4hirakud.<\/p>\n<\/div>\n

Enne kiiritusravi viiakse l\u00e4bi simulatsioon, mille k\u00e4igus m\u00e4\u00e4ratletakse patsiendi keha t\u00e4pne piirkond, mis allutatakse kiiritusravile. Simulatsioonile j\u00e4rgneb kiiritusdoosi ning re\u017eiimi arvestus koos f\u00fc\u00fcsiku ja dosimetristiga. Kuna kiiritusravi puhul on oluline, et kiiritatakse kogu aeg sama kohta, siis selle jaoks kasutatakse erinevaid abivahendeid.<\/p>\n

\"Patsientide<\/p>\n

Ravi ettevalmistamise raames m\u00e4\u00e4ratakse kindlaks ka ravikuuri pikkus, mis on igal haigel erinev. Enamasti toimub 5 kiiritusseanssi n\u00e4dalas ning keskmine ravikuuri pikkus on 4 \u2013 6 n\u00e4dalat.<\/p>\n

V\u00e4lise kiiritusravi jaoks kasutatakse Eestis kiirendeid<\/strong>. Varasematel aastatel on kasutatud ka gamma-kiirgusallikaid, kuid t\u00e4naseks on need seadmed k\u00f5ik kasutuselt k\u00f5rvaldatud. Kiirendis luuakse v\u00e4ga k\u00f5rge v\u00f5imsusega r\u00f6ntgen- v\u00f5i elektronkiirgus. Kiirgus suunatakse aparaadist t\u00e4pselt doseerituna kiiritatavasse piirkonda. Raviseanss kestab tavaliselt vaid m\u00f5ne (1-10) minuti. Allpool on toodud kaks fotot kiirenditest. N\u00fc\u00fcdseks on m\u00f5lemad kiirendid kasutusel, kuid fotol on teine nendest alles paigaldamise faasis.<\/p>\n

\"P\u00f5hja-Eesti<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4evaste kiirenditega on v\u00f5imalik kiiritusravis tagada see, et kiiritatakse ravi vajavat piirkonda. Kollimaatorite<\/strong> kasutamine v\u00f5imaldab tekitada erinevaid kujutisi ning uuemad kiirendid v\u00f5imaldavad ka kolmem\u00f5\u00f5tmelist ravi planeerimist.<\/p>\n

M\u00f5ne kasvajaliigi puhul rakendatakse sisemist kiiritusravi<\/strong>. Sel juhul viiakse radioaktiivne preparaat vahetusse kontakti kasvajaga. Sisemise kiiritusravi eeliseks on suurema kiiritusdoosi saamine l\u00fchema ajaga, kusjuures \u00fcmbritsevad terved koed saavad tunduvalt v\u00e4iksema kiiritusdoosi kui v\u00e4lise kiiritusravi puhul.\u00a0Sisemist kiiritusravi kasutatakse pea ja kaela piirkonna, s\u00f6\u00f6gitoru, p\u00e4rakukanali, emakakaela ja emakav\u00e4hi korral, samuti kilpn\u00e4\u00e4rme, eesn\u00e4\u00e4rme ja rinnan\u00e4\u00e4rme v\u00e4hi ravis. Kohaliku tuimastuse all viiakse keha\u00f5\u00f5nde esmalt aplikaator ehk preparaadi hoidja ja fikseeritakse see. Seej\u00e4rel \u00fchendatakse aplikaator elastsete torude abil aparaadiga, kus asuvad radioaktiivsed preparaadid. Protseduur kestab 30-60 minutit ja toimub meditsiinipersonali pideva j\u00e4relvalve all.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kiiritusravi on r\u00f6ntgenkiirte, gammakiirte, elektronide ja teiste ioniseeriva kiirguse liikide kasutamine haiguste, peamiselt pahaloomuliste kasvajate ravis. Kiiritusravi v\u00f5ib kasutada kahel viisil: v\u00e4liselt v\u00f5i sisemiselt. Paljud haiged saavad m\u00f5lemaid kiiritusravi viise, kuid sagedamini kasutatakse v\u00e4list kiiritusravi. V\u00e4lise kiiritusravi puhul suunatakse ioniseeriv …<\/p>\n","protected":false},"author":76,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-12","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/users\/76"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=12"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":143,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/12\/revisions\/143"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=12"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}