{"id":11,"date":"2024-04-04T02:00:13","date_gmt":"2024-04-03T23:00:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/tuumameditsiin\/"},"modified":"2024-04-04T02:00:51","modified_gmt":"2024-04-03T23:00:51","slug":"tuumameditsiin","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/tuumameditsiin\/","title":{"rendered":"Tuumameditsiin"},"content":{"rendered":"<p>Tuumameditsiini diagnostilise protseduuri korral antakse patsiendile<strong> radionukliide<\/strong> sisaldavat ainet ehk <strong>radiofarmatseutikumi<\/strong>, mida uuritav kude v\u00f5i organ omandab eelisj\u00e4rjekorras. Medikamenti manustatakse s\u00fcstimise, allaneelamise v\u00f5i sissehingamise teel. Manustatav radionukliid eraldab <strong>gammakiiri<\/strong>. Kui patsiendi \u00fcmber paigutada detektrorid, siis on v\u00f5imalik lihtsalt kindlaks teha radionukliidi asukoht patsiendi organismis. Selline meetod annab teavet ainevahetuse, ainete jaotumise ja eritumise kohta organismis. Hinnanguliselt viiakse USA-s pea 80% <strong>uute ravimite testidest<\/strong> l\u00e4bi koos lisatud radionukliididega, et oleks lihtsam j\u00e4lgida ravimite k\u00e4itumist organismis. Seet\u00f5ttu ei ole \u00fcllatav, et kiirgusallikad on m\u00e4nginud olulist rolli ka ravimite arengus.<\/p>\n<p>PET-tehnoloogia abil on v\u00f5imalik visualiseerida ja kvantitatiivselt uurida elusorganismi funktsiooni ja metabolismi ilma opereerimata. Metoodika on \u00fclitundlik ning seet\u00f5ttu on v\u00f5imalik erinevaid onkoloogilisi, neuroloogilisi jne muutusi lokaliseerida varajases staadiumis. Uuringus kasutatakse radioaktiivseid isotoope, mille lagunemisel tekivad positronid (elektroni antiosake). Kudedes \u00fcmbritseb teda hulgaliselt elektrone, millega kohtumisel toimub <a href=\"#\" data-bs-toggle=\"modal\" data-bs-target=\"#popup-modal\" data-title=\"&lt;strong&gt;annihilatsioon&lt;\/strong&gt;\" data-content=\"F\u00fc\u00fcsikas osakese ja antiosakese p\u00f5rkumisel toimuv protsess, milles m\u00f5lemad kaovad ja nende asemele tekivad teised osakesed. N\u00e4iteks elektroni ja positroni annihilatsioonis m\u00f5lemad kaovad ja tekib 2 (harvem 3) footonit (e gammakvanti).\"><strong>annihilatsioon<\/strong><\/a>. Selle tulemusena kiiratakse annihilatsioonipaigast vastassuundades kaks 511 keV energiaga <strong>footonit<\/strong>. PET-kaamera ringikujuline detektorite s\u00fcsteem on paigalolev ning selles neeldunud footonid tekitavad s\u00e4hvatuse, mis registreeritakse. Kogutud signaalid t\u00f6\u00f6deldakse arvutis ja genereeritakse\/konstrueeritakse kujutis \u2013 <strong>tomogramm<\/strong>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1253\" height=\"990\" class=\"alignnone wp-image-52\" style=\"margin-left: auto;margin-right: auto\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/pet_uuring.png\" title=\"PET-uuring ja sellega seotud andmekogumine (Wikipedia)\" alt=\"PET-uuring ja sellega seotud andmekogumine (Wikipedia)\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/pet_uuring.png 1253w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/pet_uuring-300x237.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/pet_uuring-1024x809.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/157\/pet_uuring-768x607.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1253px) 100vw, 1253px\"><\/p>\n<p>PET-uuringul \u00a0kasutatavad \u00a0isotoobid \u00a0on \u00a0l\u00fchikese \u00a0poolestusajaga, \u00a0mis \u00a0eeldab \u00a0nende \u00a0tootmiseks vajaliku kiirendi v\u00f5i ts\u00fcklotroni olemasolu PET-kaamera l\u00e4hikonnas. Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri hinnangul on kasutusel pea 300 erinevat radiofarmatseutikumi. Enamasti kasutatakse diagnostilistes protseduurides radionukliidi <strong>tehneetsium-99m<\/strong>, mille poolestusaeg on 6 tundi ja eraldatavate gammakiirte energia 0,14 MeV. Seda radionukliidi on suhteliselt lihtne toota ning ta seondub keemiliselt kergesti mitmesuguste kandeainetega. Eestis radiofaramatseutikume ei toodeta. Tuumameditsiinis kasutatavad vahendid tuuakse sisse v\u00e4ljaspoolt Eestit, peamiselt Soomest. L\u00fchikese poolestusajaga radiofarmatseutikumide transportimiseks kasutatakse lennutransporti. K\u00f5ige laialdasemalt on kasutusel (18F)-FDG, mis sisaldab molekule, mis on gl\u00fckoosi analoogiks. Samas peaaju uuringutel on eelk\u00f5ige kasutusel tehneetsium-99m.<\/p>\n<p>Tehneetsiumi uuringutel saadud individuaaldoosid on v\u00f5rreldavad kiirgusdiagnostika doosidega. Tuumameditsiini kollektiivdoos on siiski rohkem kui suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra madalam, sest protseduuride arv on palju v\u00e4iksem. Kui radionukliide kasutatakse pigem raviks kui diagnoosimiseks, puutub patsient kokku palju suurema aktiivsusega ja sihtkoed v\u00f5i elundid saavad palju k\u00f5rgemaid doose.<\/p>\n<p>Kilpn\u00e4\u00e4rme \u00fcletalitluse \u2013 <em>h\u00fcpert\u00fcroismi<\/em> ravi on arvatavasti k\u00f5ige\u00a0 levinum\u00a0 raviprotseduur, milles kasutatakse radionukliidi <strong>jood-131<\/strong>. Ehkki selistes protseduurides kasutatavatel radionukliididel on l\u00fchike poolestusaeg, peavad meedikud arvestama sellega, et aktiivsus j\u00e4\u00e4b radionukliide saanud patsiendi kehasse ka m\u00f5neks ajaks p\u00e4rast protseduuri l\u00f5ppu. Eriti peab seda arvestama p\u00e4rast raviprotseduuri, kui on vaja otsustada, kas patsiendi v\u00f5ib haiglast v\u00e4lja lubada. M\u00f5nikord on vajalik teavitada ka patsiendi perekonda ja s\u00f5pru, et nad v\u00f5taksid kasutusele kaitseabin\u00f5ud j\u00e4\u00e4kaktiivsusest tingitud juhusliku kiirguse v\u00e4ltimiseks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tuumameditsiini diagnostilise protseduuri korral antakse patsiendile radionukliide sisaldavat ainet ehk radiofarmatseutikumi, mida uuritav kude v\u00f5i organ omandab eelisj\u00e4rjekorras. Medikamenti manustatakse s\u00fcstimise, allaneelamise v\u00f5i sissehingamise teel. Manustatav radionukliid eraldab gammakiiri. Kui patsiendi \u00fcmber paigutada detektrorid, siis on v\u00f5imalik lihtsalt kindlaks teha &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":76,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/users\/76"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":142,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/142"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/kiirgusest_tuumajaamani\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}