Looduslik foon

Kõik ained maakoores sisaldavad radionukliide. Pinnases leiduvate radionukliidide poolt põhjustatavad doosid sõltuvad eelkõige pinnase geoloogilistest omadustest ja seega varieeruvad nad suurtes piirides. Teatud kivimid sisaldavad rohkem radionukliide kui teised. Näiteks suurimaid doose pinnases leiduvatest radionukliididest saavad elanikud Soomes, sest graniidis on tavaliselt radionukliidide kontsentratsioonid kõrgemad. Samas põhjustab loodulsik foon madalamaid doose Austraalia elanikele.

Uraan on hajutatud kivimites ja pinnases madalates kontsentratsioonides mõni osake miljoni kohta (o/m). Kui kontsentratsioon maagis ületab 1000 o/m, on majanduslikult otstarbekas seda kaevandada ja kasutada tuumareaktorites. Uraan-238 on mitmetest elementidest koosneva radionukliidide pika rea lähteaine, mis jõuab lagunemiste tulemusena stabiilse nukliidini plii-206. Ahela lagunemissaaduste hulgas on ka radioaktiivse gaasi radooni isotoop radoon-222, mis võib sattuda atmosfääri jätkates seal radioaktiivset lagunemist. Toorium on samamoodi maapinnas hajutatud. Toorium-232 on lähteaineks teisele radioaktiivsele reale, mille käigus tekib radooni teine isotoop, radoon-220, mida kutsutakse ka torooniks. Näiteks on suhteliselt uraanirikas diktüoneemakilt, mida on võimalik Põhja-Eesti pankrannikul ka näha.

Maapinnas asuvad radionukliidid eraldavad suure läbistusvõimega gammafootoneid, mis kiiritavad meid pidevalt ning enam-vähem ühtlaselt üle kogu organismi. Et enamik ehitusmaterjalide toorainest kaevandatakse maapõuest, siis on needki kergelt radioaktiivsed ja seetõttu saavad inimesed kiirgust nii siseruumides kui ka väljas.

Looduslikest gammakiirtest saadud keskmine doos aastas jääb suurusjärku 0,5 mSv. Tegelikud väärtused varieeruvad märgatavalt. Osa inimesi võib saada keskmisest mõned korrad suuremaid või väiksemaid doose. Vähestes kohtades, kus radionukliidide kontsentratsioon maapinnas on looduslikult suhteliselt kõrge, nagu Kerala Indias ning Prantsusmaa ja Brasiilia teatud piirkonnad, võib põhjustatav doos olla kuni 20 korda maailma keskmisest suurem.

Iraanis asuvat Ramsari peetakse üheks kõrgema loodusliku kiirguse fooniga kohaks. Linn asub Iraani põhjaosas, Kaspia mere kaldal. Peamiselt on kõrged doosid seotud looduslike kuumaveeallikatega. Hinnanguliselt võivad aastased doosid elanikule olla kuni 260 mGy. Allikatest tulevas kuumas vees on lahustunud Ra-226, lisaks temale on veel väiksemates kogustes uraani ja tooriumi. Piirkonnas on üle 9 teadaoleva kuumaveeallika ning neid on alati kasutatud raviomaduste tõttu. Piirkonda ja selle elanikke on põhjalikult uuritud, kuid pole tõestatud, et doosid oleksid põhjustanud elanikele tervisekahjustusi. Pigem näivad need uuringud tõestavat, et selle piirkonna elanike eluiga on pikem ning inimesed on ka tavapärasemast tervemad.