Kiiritusravi
Kiiritusravi on röntgenkiirte, gammakiirte, elektronide ja teiste ioniseeriva kiirguse liikide kasutamine haiguste, peamiselt pahaloomuliste kasvajate ravis. Kiiritusravi võib kasutada kahel viisil: väliselt või sisemiselt. Paljud haiged saavad mõlemaid kiiritusravi viise, kuid sagedamini kasutatakse välist kiiritusravi. Välise kiiritusravi puhul suunatakse ioniseeriv kiirgus kasvajani aparaadist, mis on kehapinnast eemal. Sisemise kiiritusravi korral viiakse kiirgusallikas vahetusse kontakti kasvajaga kas kehaõõnes või koesiseselt. Suured kiirgusdoosid võivad rakke hävitada või neid kahjustada, pidurdades rakkude kasvu ja paljunemist. Vähirakud on tundlikumad kiirguse kahjustavale toimele, sest need kasvavad ja paljunevad kiiremini, kui neid ümbritsevate tervete kudede rakud. Normaalsed rakud paranevad kiirguse kahjustavast toimest kiiremini ja täielikumalt kui vähirakud.
Enne kiiritusravi viiakse läbi simulatsioon, mille käigus määratletakse patsiendi keha täpne piirkond, mis allutatakse kiiritusravile. Simulatsioonile järgneb kiiritusdoosi ning režiimi arvestus koos füüsiku ja dosimetristiga. Kuna kiiritusravi puhul on oluline, et kiiritatakse kogu aeg sama kohta, siis selle jaoks kasutatakse erinevaid abivahendeid.
Ravi ettevalmistamise raames määratakse kindlaks ka ravikuuri pikkus, mis on igal haigel erinev. Enamasti toimub 5 kiiritusseanssi nädalas ning keskmine ravikuuri pikkus on 4 - 6 nädalat.
Välise kiiritusravi jaoks kasutatakse Eestis kiirendeid. Varasematel aastatel on kasutatud ka gamma-kiirgusallikaid, kuid tänaseks on need seadmed kõik kasutuselt kõrvaldatud. Kiirendis luuakse väga kõrge võimsusega röntgen- või elektronkiirgus. Kiirgus suunatakse aparaadist täpselt doseerituna kiiritatavasse piirkonda. Raviseanss kestab tavaliselt vaid mõne (1-10) minuti. Allpool on toodud kaks fotot kiirenditest. Nüüdseks on mõlemad kiirendid kasutusel, kuid fotol on teine nendest alles paigaldamise faasis.
Tänapäevaste kiirenditega on võimalik kiiritusravis tagada see, et kiiritatakse ravi vajavat piirkonda. Kollimaatorite kasutamine võimaldab tekitada erinevaid kujutisi ning uuemad kiirendid võimaldavad ka kolmemõõtmelist ravi planeerimist.
Mõne kasvajaliigi puhul rakendatakse sisemist kiiritusravi. Sel juhul viiakse radioaktiivne preparaat vahetusse kontakti kasvajaga. Sisemise kiiritusravi eeliseks on suurema kiiritusdoosi saamine lühema ajaga, kusjuures ümbritsevad terved koed saavad tunduvalt väiksema kiiritusdoosi kui välise kiiritusravi puhul. Sisemist kiiritusravi kasutatakse pea ja kaela piirkonna, söögitoru, pärakukanali, emakakaela ja emakavähi korral, samuti kilpnäärme, eesnäärme ja rinnanäärme vähi ravis. Kohaliku tuimastuse all viiakse kehaõõnde esmalt aplikaator ehk preparaadi hoidja ja fikseeritakse see. Seejärel ühendatakse aplikaator elastsete torude abil aparaadiga, kus asuvad radioaktiivsed preparaadid. Protseduur kestab 30-60 minutit ja toimub meditsiinipersonali pideva järelvalve all.