{"id":99,"date":"2024-04-03T23:32:21","date_gmt":"2024-04-03T20:32:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/kaasavad-oppemeetodid\/"},"modified":"2024-04-03T23:39:08","modified_gmt":"2024-04-03T20:39:08","slug":"kaasavad-oppemeetodid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/kaasavad-oppemeetodid\/","title":{"rendered":"Kaasavad \u00f5ppemeetodid"},"content":{"rendered":"

Koostaja Mari Karm<\/p>\n

Keskkonna ja j\u00e4tkusuutliku arengu temaatika puhul on \u00fchelt poolt oluline \u00f5ppijate teadlikkus (teadmised), ent samav\u00f5rd t\u00e4htis on \u00f5pitu m\u00f5istmine ja m\u00f5tteviisi kujunemine. Seet\u00f5ttu on \u00f5petajal\/\u00f5ppej\u00f5ul oluline eesm\u00e4rgip\u00e4raselt l\u00e4bi m\u00f5elda nii teemad (mida \u00f5pitakse?) kui ka \u00f5petamisviis, st \u00f5ppemeetodid (kuidas \u00f5pitakse?). Konstruktivistliku \u00f5pik\u00e4situse kohaselt on \u00f5ppimine aktiivne protsess, mis algab kogemisest ja selle kogemuse t\u00f5lgendamisest. Uusi teadmisi konstrueeritakse olemasolevatest teadmistest l\u00e4htuvalt, enda senise maailmapildi kontekstis (Bransford, Brown & Cocking, 2000). Kui \u00f5ppijad kogevad midagi uut, k\u00f5rvutavad nad seda oma varasemate teadmiste ja kogemustega ning konstrueerivad uut teadmist v\u00f5i struktureerivad oma seniseid teadmisi \u00fcmber, et luua uus t\u00e4henduslik arusaam. Selles protsessis toetuvad \u00f5ppijad oma eelteadmistele, kuigi need eelteadmised v\u00f5ivad olla argised, mitteteaduslikud, l\u00fcnklikud v\u00f5i lausa v\u00e4\u00e4rad. \u00d5ppimine v\u00f5ib kaasa tuua varasemate seoste l\u00f5hkumise v\u00f5i \u00fcmber kujundamise ning uute seoste loomise (Spence, 2001). Sellest tulenevalt on oluline, et me kasutaks \u00f5ppemeetodeid, mis v\u00f5imaldavad \u00f5ppijatel saada uusi kogemusi, reflekteerida oma olemasolevate kogemuste \u00fcle, k\u00f5rvutada uusi kogemusi varasemate teadmiste ja kogemustega, m\u00e4rgata seoseid ning kujundada m\u00f5testatud tervikpilt (nt \u00f5ppek\u00e4igud, vaatlused, katsed, arutlused, lugemine, seled, projektid).<\/p>\n

Pikemaks ajaks ja paindlikumalt kasutatavana j\u00e4\u00e4b meelde vaid teadmine, mida on m\u00f5istetud: seostatud eelnevaga, interpreteeritud olemasoleva taustal ja seostes. See t\u00e4hendab, et \u00f5ppida ei tule mitte lihtsalt fakte ja \u00fcksikuid elementaarseid seoseid, vaid ka seda, mida need seosed annavad ja mis neist j\u00e4reldub ning miks need on selliseks kujunenud (Kikas, 2004).<\/p>\n

Sotsiaalkonstruktivistlikus \u00f5pik\u00e4situses r\u00f5hutatakse sotsiaalse konteksti ja teiste inimeste kaasm\u00f5ju \u00f5ppimisele. K\u00f5rvutades oma teadmisi ja arusaamasid kaas\u00f5ppijate omadega, t\u00e4psustub, selgineb v\u00f5i t\u00e4ieneb arusaamine maailmast. Teistega suhtlemisel saadavad ideed, keelekasutus ja m\u00f5isted struktureerivad, v\u00f5imendavad v\u00f5i piiravad m\u00f5tlemist (S\u00e4lj\u00f6, 2003). Kaaslastelt \u00f5ppimist saame toetada erinevate r\u00fchmat\u00f6\u00f6de ja projektide kaudu.<\/p>\n

Sotsiaalkonstruktivistliku l\u00e4henemise kohaselt toetab \u00f5ppijatevaheline suhtlemine teadmiste loomist. Oma teadmisi, hoiakud, v\u00e4\u00e4rtusi, ideid s\u00f5nastades ja v\u00e4ljendades saavad \u00f5ppijad teadlikuks oma teadmiste l\u00fcnkadest v\u00f5i v\u00e4\u00e4rarusaamadest ning see t\u00f5ukab neid oma hoiakute \u00fcle m\u00f5tlema ja uusi teadmisi otsima. Arusaamade loomisel on v\u00e4ga t\u00e4htis toimuva vestluste t\u00fc\u00fcp ja tase \u2013 teadmiste t\u00e4ienemiseni viivad vaid sisukad vestlused (Arvaja, 2005), mist\u00f5ttu on oluline, et \u00f5ppijatel oleks arutlusteemade kohta v\u00f5imalik eelnevalt lugeda sisukaid materjale ning et arutlused oleks juhitud suunavate k\u00fcsimustega.<\/p>\n

Lugemise toetamine<\/strong><\/p>\n

Lugedes toimub t\u00e4henduse konstrueerimine, t\u00e4henduseni ei j\u00f5uta passiivselt, vaid seda luuakse aktiivselt. Aktiivne lugeja p\u00fcstitab lugedes eesm\u00e4rke, esitab k\u00fcsimusi, ennustab, seostab, teeb kokkuv\u00f5tteid ja p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu teksti struktuurile. Mitmesuguste v\u00f5tete kasutamise kaudu saab \u00f5petaja\/\u00f5ppej\u00f5ud toetada \u00f5ppijate m\u00f5tlemisprotsessi lugemise k\u00e4igus, suunata neid m\u00e4rkama olulist ja vajalikku informatsiooni ning arendada \u00f5ppija kui lugeja ja autori (teksti) vahelist suhtlust. Lugemismaterjali on olemas palju, ent allikad on erineva kaalu ja v\u00e4\u00e4rtusega ning \u00f5ppijad vajavad <\/strong>konkreetseid n\u00f5uandeid tekstide kriitiliseks anal\u00fc\u00fcsiks ning oskusi s\u00f5numi usaldusv\u00e4\u00e4rsuse hindamiseks. <\/em><\/p>\n

\u00d5ppijate arutlused muutuvad sisukamaks, kui me suuname neid k\u00f5igepealt sobivaid informatiivseid v\u00f5i intrigeerivad materjale l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tama. \u00d5ppijate t\u00e4helepanu ja anal\u00fc\u00fcsioskust saab suunata erinevate eel\u00fclesannete abil.<\/p>\n

Ennustamine<\/strong><\/p>\n

\u00d5ppijatel palutakse lugeda ainult teksti pealkiri v\u00f5i esimene l\u00f5ik ning ennustada selle p\u00f5hjal, millest antud tekstis juttu v\u00f5ib tulla, milliseid probleeme k\u00e4sitletakse. \u00d5ppijatel v\u00f5ib paluda ka moodustada k\u00fcsimusi, millele nad teksti lugemise j\u00e4rel loodavad vastuseid saada. Seej\u00e4rel loetakse teksti ning arutletakse, kuiv\u00f5rd l\u00e4ks ennustus t\u00e4ppi, millistele k\u00fcsimustele \u00f5nnestus vastus saada ning mille kohta tuleks veel materjali juurde otsida.\u00a0<\/p>\n

Enne ja p\u00e4rast<\/strong><\/p>\n

\u00d5ppemeetod enne ja p\u00e4rast<\/em> (kahtlased v\u00e4ited)<\/em> aitab \u00f5ppijatel teadvustada oma eelteadmisi ja arvamusi (hoiakuid) ning suunab neid teksti t\u00e4helepanelikult lugema v\u00f5i kuulama.<\/p>\n

Enne uue materjali uurimist esitab \u00f5petaja\/\u00f5ppej\u00f5ud \u00f5ppijatele k\u00e4sitletava teema kohta rea v\u00e4iteid v\u00f5i seisukohti. Iga \u00f5ppija otsustab, milliste v\u00e4idetega ta on n\u00f5us ja millistega mitte.<\/p>\n

P\u00e4rast materjali l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist (nt teksti lugemine, loeng, arutelu) loevad \u00f5ppijad uuesti samu v\u00e4iteid ja otsustavad, millisel seisukohal nad n\u00fc\u00fcd on.<\/p>\n

J\u00e4rgneb \u00fchine arutelu, seisukohtade p\u00f5hjendamine v\u00f5i faktide t\u00e4psustamine.<\/p>\n

Mida ja milleks autor kirjutab? (Bean 2001)<\/strong><\/p>\n

Artiklite puhul v\u00f5ib paluda \u00f5ppijatel kirjutada l\u00f5ikude kohta l\u00fchikokkuv\u00f5tteid kahest aspektist. K\u00f5igepealt toovad nad v\u00e4lja, mida autor antud l\u00f5igus \u00fctleb ehk kirjutavad l\u00f5igu kohta l\u00fchikese sisukokkuv\u00f5tte.<\/p>\n

Seej\u00e4rel kirjeldavad \u00f5ppijad l\u00f5igu eesm\u00e4rki v\u00f5i \u00fclesannet teksti kui terviku seisukohalt (nt antud l\u00f5ik kinnitab autori p\u00f5hiv\u00e4idet; v\u00f5tab kokku vastaspoole vaatenurga; esitab statistilist andmestikku seisukoha kinnituseks; selgitab analoogia abil eelmise l\u00f5igu ideed).<\/p>\n

K\u00fcsimused autorile<\/strong><\/p>\n

\u00d5ppijatel palutakse artikli (v\u00f5i m\u00f5ne muu kirjat\u00fcki) lugemise j\u00e4rel kirjutada \u00fcles k\u00fcsimusi, mida nad tahaksid autorile esitada. R\u00fchmat\u00f6\u00f6 v\u00f5i \u00fchise arutelu k\u00e4igus p\u00fc\u00fctakse neile k\u00fcsimustele ka vastused leida, vajadusel t\u00e4iendavaid materjale otsides ja l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tades.<\/p>\n

Usun ja kahtlen (n\u00f5ustun \/ ei n\u00f5ustu)<\/p>\n

\u00dclesanne suunab lugejat olema teksti suhtes \u00fchtaegu avatud ja skeptiline. \u00d5ppijatel palutakse lugedes leida tekstist nii poolt- kui ka vastuargumente, tugevusi ja n\u00f5rkusi, v\u00e4iteid, millega nad on n\u00f5us, ja v\u00e4iteid, milles nad kahtlevad. \u00dclesande t\u00e4itmiseks v\u00f5ib kasutada tabeleid, skeeme ja teisi visuaalseid lahendusi.<\/p>\n

Kas ma usun autorit? (Bean 2001)<\/strong><\/p>\n

\u00dclesande eesm\u00e4rk on juhtida \u00f5ppijaid m\u00e4rkama, et k\u00f5ik tekstid p\u00fc\u00fcavad muuta inimeste vaateid ja m\u00f5jutada lugejaid mingis k\u00fcsimuses.<\/p>\n

    \n
  1. Autori arvates usun\/arvan ma enne teksti\/artikli lugemist, et \u2026.<\/li>\n
  2. Artikli\/teksti lugemise j\u00e4rel lootis\/tahtis autor, et ma arvaks\/usuks, et \u2026.<\/li>\n
  3. Autor oli \/ ei olnud edukas minu vaadete muutmisel. Miks?<\/li>\n<\/ol>\n

    Lugemis\u00fclesannet andes v\u00f5ib suunavaid v\u00e4iteid s\u00f5nastada vastavalt loetavale tekstile ja lugemise eesm\u00e4rgile.<\/p>\n

    Kokkuv\u00f5tete kirjutamine<\/p>\n

    \u00d5ppijatel palutakse kirjutada loetud artiklist kokkuv\u00f5te. \u00dclesande erip\u00e4ra on, et kokkuv\u00f5tte pikkus m\u00e4\u00e4ratletakse v\u00e4ga t\u00e4pselt \u2013 n\u00e4iteks 250 s\u00f5na v\u00f5i 25 s\u00f5na (\u00fcks lause). See suunab \u00f5ppijaid otsima peamist ideed ja m\u00f5tet ning s\u00f5nastama seda v\u00e4ga t\u00e4pselt.<\/p>\n

    Kokkuv\u00f5tete kirjutamine ja v\u00f5rdlemine<\/strong><\/p>\n

    \u00d5ppijatel palutakse lugeda kodus materjali ning kirjutada v\u00e4lja iga l\u00f5igu p\u00f5hiidee (kokkuv\u00f5te). Tunnis v\u00f5rreldakse kodus kirjutatud kokkuv\u00f5tteid, arutletakse kokkuv\u00f5tete \u00fcle ning seej\u00e4rel kirjutatakse iga l\u00f5igu kohta uus t\u00e4iendatud ja t\u00e4psustatud kokkuv\u00f5te.<\/p>\n

    Sele<\/strong><\/p>\n

    K\u00e4sitletud teemadest v\u00f5i arutlustest kokkuv\u00f5tete tegemist, seoste loomist ja tervikpildi kujunemist saame toetada selede kasutamise kaudu. Selede (jooniste, skeemide, graphic organizers, mind maps, concept maps<\/em>) kasutamine \u00f5ppimisel t\u00e4hendab seda, et \u00f5ppija on aktiivselt kaasatud tabeli, joonise v\u00f5i skeemi loomisesse (st \u00f5petaja\/\u00f5ppej\u00f5ud ei anna \u00f5ppijatele enda loodud skeemi valmis kujul k\u00e4tte).<\/p>\n

    Selesid saab kasutada n\u00e4htuste v\u00f5rdlemisel, osadeks jaotamisel, info r\u00fchmitamisel, j\u00e4rgnevuse esiletoomisel, p\u00f5hjuse ja tagaj\u00e4rje seoste ilmestamisel, probleemide lahendamisel.<\/p>\n

    Seled aitavad \u00f5ppijatel <\/strong>aru saada, kuidas info\u00fchikud (n\u00e4htused, ideed) omavahel seostuvad, seostada olemasolevaid ja uusi teadmisi, toetada \u00f5pitava m\u00f5istmist ja meenutamist, korrastada oma seisukohti, arvamusi ja arusaamu, lahendada probleeme ning arendada oma m\u00f5tlemisoskust.<\/p>\n

    Seled aitavad \u00f5petajatel\/\u00f5ppej\u00f5ududel <\/strong>selgitada ja illustreerida abstraktseid m\u00f5isteid, juhtida \u00f5ppijate t\u00e4helepanu \u00fchele \u00f5pitava osale, samal ajal suunates neid tajuma kogu tervikut, ning toetada \u00f5ppijaid materjali struktureerimisel.<\/p>\n

    Selede kasutamist v\u00f5ib korraldada mitmel viisil:<\/strong><\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5petaja\/\u00f5ppej\u00f5ud on loonud sobiva sele p\u00f5hja, jagab \u00f5ppijatele koopia ning kasutab seda \u00f5petamisel;<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5petaja\/\u00f5ppej\u00f5ud ja \u00f5ppijad loovad sobiva sele materjali \u00f5ppimise k\u00e4igus koost\u00f6iselt, arvestades materjali sisu ja erip\u00e4ra ning \u00f5piv\u00e4ljundeid.<\/p>\n

    \u2013\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0\u00a0 \u00f5ppijad loovad selesid iseseisvalt individuaalse v\u00f5i r\u00fchmat\u00f6\u00f6na.<\/p>\n

    Kokkuv\u00f5tete ja \u00fclevaadete tegemiseks sobib h\u00e4sti m\u00f5ttekaart (vt sele 1)<\/p>\n

    \"untitled.jpg\"\u00a0<\/p>\n

    Sele 1. M\u00f5ttekaardi iseloomustus.<\/em><\/p>\n\n

    V\u00f5rdlusoskuste arendamiseks on v\u00f5imalik leida mitmesuguseid selede kujundusi ning neid vastavalt vajadusele kohendada, s\u00f5ltuvalt n\u00e4iteks v\u00f5rreldavate n\u00e4htuste hulgast v\u00f5i v\u00f5rdluse konkreetsusest (n\u00e4iteks sele 2, sele 3).<\/p>\n

    \"2.jpg\"\u00a0<\/p>\n

    Sele 2. Kahe n\u00e4htuse v\u00f5rdlemine koos v\u00f5rdlusaluse esitamisega.<\/em><\/p>\n\n

    Nt V\u00f5rrelge vajadusep\u00f5hise tarbimise ja taaskasutuse p\u00f5him\u00f5tteid<\/p>\n

    \"3.jpg\"\u00a0<\/p>\n

    Sele 3. Kolme n\u00e4htuse v\u00f5rdlemine (\u00fchisosa on keskel)<\/em> <\/strong><\/p>\n\n

    Nt V\u00f5rrelge omavahel P.Singeri, A.Leopoldi ja A.Schweitzeri keskkonnaeetikaga seotud seisukohti.<\/p>\n

    Selede abil saavad \u00f5ppijad tegevusi j\u00e4rjestada ja s\u00fcsteemi luua (nt sele 4)<\/p>\n

    \"4.jpg\"\u00a0<\/p>\n\n

    Sele 4. L\u00e4\u00e4nemere reostumise protsess\/\/taaskasutuse, uuskasutuse ring<\/em><\/p>\n\n

    Seled on v\u00e4ga head vahendid arutelude ettevalmistuseks, n\u00e4iteks enne diskussiooni koostavad \u00f5ppijad sele, kuhu koguvad kokku nii poolt- kui ka vastuargumendid (nt sele 5).<\/p>\n

    \"5.jpg\"\u00a0<\/p>\n

    Sele 5. Kas Euroopa naaritsat tasub kaitsta? Kas \u00fcksiku liigi kaitsmine tasub ennast \u00e4ra?<\/em><\/p>\n\n

    Lugemis\u00fclesande erinevad etapid v\u00f5ib vormistada \u00fche selena. K\u00f5igepealt t\u00e4idavad \u00f5ppijad pealkirja v\u00f5i esimese l\u00f5igu lugemise p\u00f5hjal ennustuse osa. Seej\u00e4rel p\u00fcstitab iga \u00f5ppija individuaalselt k\u00fcsimused, millele ta loodab tekstist vastuseid leida. Seej\u00e4rel loetakse teksti ning m\u00e4rgitakse vastavatesse sektoritesse uus info ning enda jaoks olulised t\u00e4helepanekud. Viimaste sektorite t\u00e4itmisele v\u00f5ib eelneda \u00fchine arutelu. (nt sele 6)<\/p>\n

    \"7.jpg\"\u00a0<\/p>\n\n

    Selede loomiseks v\u00f5ib saada ideid mitmelt veebilehelt, ent edukalt saab neid ise joonistada, kasutades n\u00e4iteks SmartArt vahendeid.<\/p>\n

    \u00a0Veebiaadresse<\/p>\n

    http:\/\/graphicorganizers.com<\/a><\/p>\n

    http:\/\/www.educationoasis.com<\/a><\/p>\n

    http:\/\/www.worksheetlibrary.com\/subjects\/graphicorganizers<\/a><\/p>\n\n

    ARUTELU KAVANDAMINE JA JUHTIMINE<\/strong><\/h2>\n

    Arutelude kasutamine toetab \u00f5pitava materjali p\u00f5hjalikumat l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamist ning arendab iseseisva m\u00f5tlemise oskusi. Arutelu k\u00e4igus tulevad esile \u00f5ppijate erinevad seisukohad ning h\u00e4sti l\u00e4biviidud m\u00f5ttevahetuses \u00f5pitakse neid erinevusi aktsepteerima: arutelus ei pea erimeelsusi v\u00e4ltima ning selle eesm\u00e4rgiks ei pea olema \u00fcksmeelselt \u00fchele arvamusele j\u00f5udmine. Arutelule iseloomulik joon on dialoogilisus ja \u00f5ppijate aktiivne suuline enesev\u00e4ljendus.<\/p>\n

    Arutelu kasutamine \u00f5ppet\u00f6\u00f6s toetab mitme eesm\u00e4rgi saavutamist:<\/p>\n