{"id":86,"date":"2024-04-03T23:32:20","date_gmt":"2024-04-03T20:32:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/keskkonnakaitse-ja-saastev-areng\/"},"modified":"2024-04-03T23:39:09","modified_gmt":"2024-04-03T20:39:09","slug":"keskkonnakaitse-ja-saastev-areng","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/keskkonnakaitse-ja-saastev-areng\/","title":{"rendered":"Keskkonnakaitse ja s\u00e4\u00e4stev areng"},"content":{"rendered":"<p class=\"Default\">Koostajad Alvina Reihan ja Marija Kl\u00f5ga<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong><strong>Sihtr\u00fchm <\/strong><\/strong>Kesk- ja kutsekoolide \u00f5petajad<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>\u00d5ppeaine nimetus eesti k<\/strong> Keskkonnakaitse ja s\u00e4\u00e4stev areng<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>\u00d5ppeaine nimetus inglise k<\/strong> Environmental protection and sustainable development<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>Kontrollivorm<\/strong>\u00a0 Arvestus<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>\u00d5ppeaine eesm\u00e4rgid<\/strong>\u00a0 Anda \u00fclevaade \u00f6koloogia kui keskkonnakaitse teoreetilise aluse peamistest kontseptsioonidest. Luua ettekujutus aine ja energiaringe olemusest, \u00f6koloogiliste protsesside s\u00fcsteemsest olemusest, keskkonnaprobleemide ruumilisest globaalsest olemusest. Tekitada arusaam keskkonnatervise, majanduskeskkonna ja sotsiaalsf\u00e4\u00e4ri fundamentaalsest seotusest<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>\u00d5ppeaine \u00f5piv\u00e4ljundid<\/strong> Oskab eristada v\u00f5tmemuutujaid keskkonnamudelite tarbeks. Oskab kasutada strateegilise keskkonnam\u00f5ju ja keskkonnam\u00f5ju hindamise metoodikaid. Oskab kasutada keskkonnaalaseid \u00f5igusakte. Oskab leida ja kasutada keskkonnainformatsiooni. M\u00f5istab v\u00f5\u00f5rkeelset keskkonnaalast terminoloogiat<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>\u00d5ppeaine sisu l\u00fchikirjeldus<\/strong> Kursuse eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade keskkonnakaitsest ja s\u00e4\u00e4stvast arengust (keskkonnakaitse ja s\u00e4\u00e4stva arengu ajalugu, p\u00f5him\u00f5tted ning keskkonnaeetika Eestis ja mujal maailmas) ja \u00f6koloogilistest alustest. K\u00e4sitletakse s\u00fcsteemse m\u00f5tlemise teooriaid, looduskeskkonna ja s\u00e4\u00e4stva arengu indikaatoreid ja loodusressursside s\u00e4\u00e4stvat kasutamist ja kaitset (\u00f5hureostus ja -kaitse, s\u00e4\u00e4stev energeetika ja selle tarbimine, s\u00e4\u00e4stev veevarude kasutamine, taastuvad ja taastumatud ressursid, j\u00e4\u00e4tmehooldus, ajalooline reostus) ning bioloogilise mitmekesisuse ning maastikuhoolduse k\u00fcsimusi. Samuti k\u00e4sitletakse seoseid \u00fchiskonna ning s\u00e4\u00e4stva arengu vahel, selgitatakse s\u00e4\u00e4stvama tootmise ja tarbimise (PVT ja PVP) v\u00f5imalusi ja seda, millised on s\u00e4\u00e4stva arengu majandushoovad; ehitusega ja teiste tegevustega kaasnevat m\u00f5ju inimesele ja looduskeskkonnale. \u00dchtlasi antakse \u00fclevaade rohelisest keemiast, toidu ning tervise seostest looduskeskkonnaga<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>Meetodid<\/strong>\u00a0 Aktiiv\u00f5ppemeetodid, IKT, loeng, harjutustund, r\u00fchmat\u00f6\u00f6, ekskursioon ettev\u00f5ttesse, juhtumi anal\u00fc\u00fcs.<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>\u00d5ppematerjalid:<\/strong><\/p>\n<p class=\"Default\">T. Vuorisalo. <strong>Keskkonna\u00f6koloogia<\/strong>. Tallinn, 1999<\/p>\n<p class=\"Default\">P. Antilla, M. Ojanen, M. Puhakka, T. Vuorisalu, T. Frey. <strong>Globaalsed keskkonnaprobleemid<\/strong>. Tallinn, 1996<\/p>\n<p class=\"Default\">R. Santti, J. Suominen, R. Tenovuo, M. Ahotupa, O. Tenovuo, A. Saava. <strong>Muutuv keskkond ja tervis<\/strong>. Tallinn, 1996<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>Hindamismeetod<\/strong> Kirjalik arvestust\u00f6\u00f6 (mitteeristav hindamine). Arvestust\u00f6\u00f6 koosneb kuni k\u00fcmnest k\u00fcsimusest, mis h\u00f5lmavad kogu l\u00e4bitud programmi.<\/p>\n<p class=\"Default\">R\u00fchmat\u00f6\u00f6<\/p>\n<p class=\"Default\">R\u00fchm valib \u00fche ettev\u00f5tte, anal\u00fc\u00fcsib ettev\u00f5tte keskkonnaalaseid aspekte, rakendatud meetmeid<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>Hindamis\u00adkriteerium<\/strong><\/p>\n<p class=\"Default\">\u00a01. Arusaamine loodusest kui terviks\u00fcsteemist ja inimeste m\u00f5ju loodusressurssidele \/ s\u00f5ltuvust loodusressurssidest;<\/p>\n<p class=\"Default\">2. Oskus seletada peamiste keskkonna\u00adprobleemide olemust ja v\u00f5imalikke lahendusi kodumaal ja globaalsel tasandil;<\/p>\n<p class=\"Default\">3. Oskus selgitada s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tteid ja nende kasutamise\/mitte\u00adkasutamise m\u00f5ju igap\u00e4evaelus<\/p>\n<p class=\"Default\">R\u00fchm pakub lisameetmeid keskkonnale tekitatud kahju minimeerimiseks. R\u00fchmat\u00f6\u00f6: esitamine elektrooniliselt \u2013 \u2026 kuu viimane n\u00e4dal, kaitsmine loengutunnis \u2013 \u2026 esimene n\u00e4dal.<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>Arvestatud<\/strong><\/p>\n<p class=\"Default\">1. \u00d5pilane oskab selgitada looduse toimimise peamisi seadusp\u00e4rasusi ja loodusressursside t\u00e4htsust inimeste elus.<\/p>\n<p class=\"Default\">2. \u00d5pilane oskab selgitada keskkonna\u00adprobleemide p\u00f5hjuseid, nende seoseid inimarengu aspektidega ning<\/p>\n<p class=\"Default\">pakub keskkonna\u00adprobleemidele enda lahendusi.<\/p>\n<p class=\"Default\">3. \u00d5pilane oskab selgitada s\u00e4\u00e4stva arengu p\u00f5him\u00f5tteid ning keskkonnahoidliku eluviisi printsiipe.<\/p>\n<p class=\"Default\">R\u00fchmat\u00f6\u00f6 on esitatud \u00f5igeks ajaks ja edukalt kaitstud<\/p>\n<p class=\"Default\"><strong>Mittearvestatud<\/strong><\/p>\n<p class=\"Default\">1.\u00d5pilase teadmised keskkonna\u00adressurssidest ja teenustest ning inimese tegevuse m\u00f5just keskkonnale on ebapiisavad<\/p>\n<p class=\"Default\">2.\u00d5pilane ei suuda selgitada keskkonna\u00adprobleemide olemust ja ei oska pakkuda keskkonna\u00adprobleemidele lahendusi.<\/p>\n<p class=\"Default\">3. \u00d5pilane ei tea, kuidas rakendada s\u00e4\u00e4stva arengu ja keskkonnahoidliku eluviisi p\u00f5hiprintsiipe igap\u00e4evaelus<\/p>\n<p class=\"Default\">Eeldus arvestusele p\u00e4\u00e4semiseks on t\u00e4itmata<\/p>\n<p class=\"Default\">Hindamisele p\u00e4\u00e4semise eeldused: Hindamisele p\u00e4\u00e4semise eelduseks on r\u00fchmat\u00f6\u00f6 \u00f5igeaegne kaitsmine.<\/p>\n<p class=\"Default\">L\u00f5pphinde kujunemine: Arvestus kujuneb kirjaliku arvestust\u00f6\u00f6 tulemuse alusel.<\/p>\n<p class=\"Default\">\n<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Koostajad Alvina Reihan ja Marija Kl\u00f5ga Sihtr\u00fchm Kesk- ja kutsekoolide \u00f5petajad \u00d5ppeaine nimetus eesti k Keskkonnakaitse ja s\u00e4\u00e4stev areng \u00d5ppeaine nimetus inglise k Environmental protection and sustainable development Kontrollivorm\u00a0 Arvestus \u00d5ppeaine eesm\u00e4rgid\u00a0 Anda \u00fclevaade \u00f6koloogia kui keskkonnakaitse teoreetilise aluse peamistest &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":42,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-86","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/users\/42"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=86"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1026,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/86\/revisions\/1026"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=86"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}