{"id":153,"date":"2024-04-03T23:32:24","date_gmt":"2024-04-03T20:32:24","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/assaku-lasteaia-looduse-opperada\/"},"modified":"2024-04-03T23:39:06","modified_gmt":"2024-04-03T20:39:06","slug":"assaku-lasteaia-looduse-opperada","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/assaku-lasteaia-looduse-opperada\/","title":{"rendered":"Assaku lasteaia looduse \u00f5pperada"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: left\" align=\"center\"><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"554\" height=\"342\" class=\"alignnone wp-image-570\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/logo-1.jpg\" title=\"logo.jpg\" alt=\"logo.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/logo-1.jpg 554w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/logo-1-300x185.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 554px) 100vw, 554px\"><\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: left\" align=\"center\"><strong>ASSAKU LASTEAED<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: left\" align=\"center\"><strong><\/strong>Koostajad: Hedi Kuhlap, Tiiu Veliste, Marju Kruusman, Gerli Tiivits, Kadri Majas<\/p>\n<p><strong><\/strong><em>Sisukord<\/em><\/p>\n<p>Assaku lasteaia looduse \u00f5pperaja p\u00f5him\u00f5tted\u00a0\u00a0 3<\/p>\n<p>Assaku lasteaia looduse \u00f5pperaja eesm\u00e4rgid\u00a0\u00a0 3<\/p>\n<p>\u00d5ues\u00f5ppest \u00fcldiselt\u00a0 4<\/p>\n<p>N\u00f5uandeid \u00f5ues\u00f5ppe juhendajale\u00a0\u00a0 5<\/p>\n<p>Assaku lasteaia looduse \u00f5pperada\u00a0 5<\/p>\n<p>Assaku koolimaja kivi 6<\/p>\n<p>Elupuu\u00a0\u00a0 6<\/p>\n<p>Lehis\u00a0 7<\/p>\n<p>M\u00e4gim\u00e4nd\u00a0\u00a0 8<\/p>\n<p>Tatari vaher\u00a0 9<\/p>\n<p>K\u00e4nnud\u00a0\u00a0 10<\/p>\n<p>Linnuvaatluspunkt\u00a0 10<\/p>\n<p>Kompostinurk\u00a0 15<\/p>\n<p>\u00d5unapuu\u00a0\u00a0 16<\/p>\n<p>Kask\u00a0 16<\/p>\n<p>Kirss\u00a0 18<\/p>\n<p>Sirel 20<\/p>\n<p>Suur kivi 20<\/p>\n<p>Kuusk\u00a0 21<\/p>\n<p>K\u00e4elise tegevuse punkt, t\u00f6\u00f6koda\u00a0 23<\/p>\n<p>P\u00e4rn\u00a0\u00a0 24<\/p>\n<p>Hobukastan\u00a0\u00a0 25<\/p>\n<p>Tamm\u00a0\u00a0\u00a0 27<\/p>\n<p>Spordiplats\u00a0 28<\/p>\n<p>Kasutatud allikad\u00a0\u00a0 29<\/p>\n<p style=\"text-align: left\" align=\"center\"><strong>\u201e\u00d5pperada on elurikas \u00f5pikeskkond \u2013 vahend tutvumiseks loodusega\u201c<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: left\" align=\"center\">Jaan Eilart (1986), <em>Looduse \u00f5pperajad.<\/em><\/p>\n<p>Assaku lasteaia looduse \u00f5pperaja p\u00f5him\u00f5tted<\/p>\n<ul>\n<li>Laps m\u00f5istab looduses k\u00e4imise t\u00e4hendust l\u00e4bi tegevuse, elamuse ja l\u00e4bim\u00f5eldud kogemuse.<\/li>\n<li>Laste meeltele tuleb pakkuda nii palju kui v\u00f5imalik: n\u00e4htavat silmailu, kuuldavat k\u00f5rvale, maitsvat keelele ja kombitavat s\u00f5rmedele.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Assaku lasteaia looduse \u00f5pperaja eesm\u00e4rgid<\/p>\n<ul>\n<li>Riikliku ja lasteaia \u00f5ppekava parem t\u00e4itmine.<\/li>\n<li>Inimeste tegevuse\/tegevusetuse j\u00e4lgede m\u00e4rkamine ja tagaj\u00e4rgedele m\u00f5tlemine.<\/li>\n<li>Looduse vastu huvi ja uudishimu tekitamine.<\/li>\n<li>S\u00e4\u00e4stliku ja loodushoidliku eluviisi \u00f5petamine.<\/li>\n<li>Loodusarmastuse ja loodusest saadava r\u00f5\u00f5mu, ilu ja elamuste pakkumine.<\/li>\n<li>Isamaalisuse kasvatamine kodu, kodu\u00fcmbruse ja kodumaa vastu.<\/li>\n<li>Kodukoha looduse ja vaatamisv\u00e4\u00e4rsustega tutvumine.<\/li>\n<li>Laste tervise s\u00e4ilitamise (k.a ohtude teadvustamise) ja tugevdamise eest hoolitsemine.<\/li>\n<li>Laste s\u00f5navara rikastamine, sh \u00fcldm\u00f5istete (<em>mets, puu, kivi, lill<\/em> jne) ja liigim\u00f5istete (puu: <em>kask, tamm, vaher<\/em> jne; lill: <em>\u00fclane, sinilill, kullerkupp<\/em> jne) selgeks tegemine.<\/li>\n<li>Looduse r\u00fctmi tutvustamine \u2013 aastaajad, \u00f6\u00f6 ja p\u00e4ev, esemete ja n\u00e4htuste p\u00f5hjuslikud seosed ning j\u00e4rgnevussuhted (p\u00f5hjus \u2013 tagaj\u00e4rg), ilmastikun\u00e4htused.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00d5ues\u00f5ppest \u00fcldiselt<\/p>\n<p>\u00d5ues\u00f5pe t\u00e4iendab traditsioonilist pedagoogikat, kus \u00f5ppet\u00f6\u00f6 toimub tavaliselt nelja seina vahel. \u00d5ues\u00f5ppest peab saama \u00f5ppimise loomulik osa. Me k\u00f5ik kanname endas m\u00e4lestusi maastikest, mis on meie m\u00e4llu s\u00f6\u00f6binud ning elavad seal oma elu, olenemata meie enda asukohast. Need v\u00f5ivad olla p\u00e4rit juba lapsep\u00f5lvest: tasandikud, metsad, asulad, suurlinnad, m\u00e4ed, rannad v\u00f5i meri. Me ise saame maastiku osaks \u2013 n\u00fc\u00fcd ja praegu. Maastik on m\u00e4lestus inimestest. \u00d5ues\u00f5pe rakendab maastikku sellisena, nagu see on, ja v\u00e4\u00e4rtustab k\u00f5igi meelte abil kogetud terviklikku n\u00e4gemust.<\/p>\n<p>Loodus on \u00f5pikeskkond, mis pakub palju v\u00f5imalusi. Siiski pole loodus k\u00f5igi jaoks loomulik keskkond, mist\u00f5ttu tuleb hoolega j\u00e4lgida, et k\u00f5ik tunneksid ennast looduses h\u00e4sti. Oluline on \u00f5ppida vaheldumisi toas ja \u00f5ues. \u00d5ues \u00f5ppimine pakub liikumist v\u00f5imaldavat \u00f5pikeskkonda, kus keha paneb m\u00f5tte t\u00f6\u00f6le. \u00d5ues\u00f5ppe pedagoogika on l\u00e4henemisviis, mis k\u00e4sitleb \u00f5ppimist elamuse ja adumise koostoimena, toetudes ehedates olukordades saadud vahetutele kogemustele.<\/p>\n<p>\u00d5ues\u00f5pe on t\u00e4nap\u00e4eval laialt levinud \u00f5piviis, mis muutub lasteaia- ja koolielus \u00fcha tavalisemaks. Aina enam lasteaedu ning koole m\u00f5istavad vaheldusrikka \u00f5ppimise olulisust. \u201e\u00d5ppimine kogu kehaga\u201c t\u00e4hendab paljude jaoks liikumise, teadmiste omandamise ning \u00f5uekeskkonna \u00fchendamist \u00fchtseks tervikuks. Kuiv\u00f5rd ka teaduslikes uuringutes viidatakse sellele, et \u00f5uetegevused ja liikumine on kasulikud \u00f5ppimisele, tervisele ja liikumismeele arengule, siis pole \u00f5ppimise \u00f5ueviimisel enam \u00fchtki takistust. Probleemiks on vaid see, kas \u00f5petajad v\u00f5tavad \u00f5ues\u00f5ppe meetodid omaks. Vaja on ainult s\u00f6akust, et proovida.<\/p>\n<p>Loodust saab kogeda ja tundma \u00f5ppida k\u00f5igi meeltega. Loodus \u00e4ratab meie uudishimu erinevatel viisidel, alates esimesest kummardusest ilusa kivi korjamiseks kuni avastuseni, et puuliigid p\u00f5levad eri kiirusega. Looduselamuse v\u00f5ib saada kadakapuust tehtud v\u00f5ileivanuga nuusutades v\u00f5i mere \u00e4\u00e4res silmapiiri vaadates. Looduses leidub l\u00f5hna-, v\u00e4rvi-, ja vormielamusi, mis tekitavad mitmesuguseid tundeid. Seal kogetakse ohtlikke olukordi, turvalisust, uusi vaatenurki, \u00fchtekuuluvustunnet ja uusi v\u00e4\u00e4rtusi. Seda k\u00f5ike tahamegi \u00f5ues\u00f5ppega r\u00f5hutada.<\/p>\n<p>\u00d5ues\u00f5ppe l\u00e4htealus on avastus\u00f5pe. Oluline on osaleda \u00f5ppimises \u201ekogu kehaga\u201c ning peegeldada endas \u00f5pitut ja kogetut. See t\u00f5stab motivatsiooni ja suurendab arusaamist \u00fcmbruse mitmekesisusest \u2013 loodusest, keskkonnast, kultuurist ja \u00fchiskonnast. \u00d5ues \u00f5ppet\u00f6\u00f6d pidades tuleb olla paindlik ning valmistuda selleks, et varem planeeritu ei pruugi \u00f5nnestuda. \u00d5uetegevuste juhtimine, nagu iga teinegi juhtimine, s\u00f5ltub sellest, kuidas me inimestesse suhtume, milline on meile omane k\u00e4itumisviis. Oluline on ka grupi mikrokliima. Toetava suhtumise puhul ei karda osalejad ennast piinlikku olukorda panna.<\/p>\n<p>N\u00f5uandeid \u00f5ues\u00f5ppe juhendajale<\/p>\n<ul>\n<li>N\u00e4ita, et sulle meeldib looduses viibida \u2013 ole entusiastlik!<\/li>\n<li>Ole uudishimulik ning uuri loodust koos osav\u00f5tjatega, v\u00f5ta m\u00e4ngudest osa!<\/li>\n<li>Kasuta kujutlusv\u00f5imet ja fantaseeri innustunult!<\/li>\n<li>Kasuta olukordi enda kasuks ja kui v\u00f5imalik, arenda neid veelgi edasi!<\/li>\n<li>Kas grupp on liiga suur? Jaga r\u00fchmadeks!<\/li>\n<li>Kui keegi teine soovib midagi n\u00e4idata, tee peatus ja kogu grupp kokku!<\/li>\n<li>\u00c4ra k\u00f5nele vastu tuult! R\u00e4\u00e4gi lastega k\u00fckakil, et oleksite samal tasandil!<\/li>\n<li>Seisa ise n\u00e4oga p\u00e4ikese poole, et osav\u00f5tjad n\u00e4eksid paremini. K\u00f5ige parem on, kui p\u00e4ike paistab k\u00fcljelt, siis n\u00e4evad k\u00f5ik \u00fcksteist h\u00e4sti.<\/li>\n<li>M\u00f5tle ajakava l\u00e4bi ja pea sellest kinni, siis pole tarbetut ootamist.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Assaku lasteaia looduse \u00f5pperada<\/p>\n<p>Loodusraja skeemile on m\u00e4rgitud 19 tegevuspunkti, mida on kirjeldatud metoodikajuhendis. Tegevuspunkti asukoht on fikseeritud loodusrajal. Kirjeldus sisaldab antud punktiga haakuva teema eri valdkondi puudutavaid teadmisi, igal \u00f5petajal on \u00f5pperaja punktide juures tegevusteks vabad k\u00e4ed. \u00d5petajad saavad \u00f5pperada siduda \u00f5ppekavaga ning \u00f5ppe- ja kasvatust\u00f6\u00f6 valdkondadega. Teema k\u00e4sitlemise ulatus s\u00f5ltub laste eelteadmistest ning vanusest. Metoodikajuhendit saab kasutamise k\u00e4igus (m\u00e4ngude, arutlus- ja vestlusteemade, seoste jms) pidevalt t\u00e4iendada.<\/p>\n<p><strong>Assaku koolimaja kivi<\/strong><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"285\" height=\"190\" class=\"alignnone wp-image-571\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/kivi.jpg\" title=\"kivi.jpg\" alt=\"kivi.jpg\"><\/p>\n<p>Kirjeldus: tutvustada lastele Assaku lasteaia ajalugu, r\u00e4\u00e4kida Assaku lasteaia p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtustest.<\/p>\n<p>Assaku lasteaia hoone ajalugu ulatub 1917. aastasse, kui tolleaegse Lehmja kooli nime all valmis esimene koolihoone. 1947. aastal avati praegune hoone Lehmja 8klassilise koolina, mis suleti 1980. a. J\u00e4rgnevatel aastatel pakuti majas turistidele majutusteenust. Praegune lasteaiahoone taasavati koolina 1991. aastal. Lehmja kool tegutses 2004. aasta s\u00fcgiseni, mil see liideti J\u00fcri g\u00fcmnaasiumiga.<\/p>\n<p>Assaku lasteaed asutati 2008. aastal Rae valla T\u00f5rukese lasteaia filiaalina. Lasteaed asus moodulehitises ning osaliselt renoveeritud koolihoone ruumides. Moodulites oli 4 r\u00fchma, kus oli kohti 54 lapse jaoks.<\/p>\n<p>Praegu on lasteaias 7 r\u00fchma, kogu vana koolihoone on laste kasutuses. 2012. aasta 3. septembrist on Assaku lasteaed iseseisev Rae valla hallatav haridusasutus, kus on kohti 119 lapsele.<\/p>\n<p><em>M\u00f5istatus<\/em><\/p>\n<p>Tehakse mind kivist, puust ja veel paljust-paljust muust,<\/p>\n<p>vahel suur ja vahel v\u00e4ike, minu sisse paistab p\u00e4ike,<\/p>\n<p>ikka \u00fchel kohal p\u00fcsin, mis mu nimi, sinult k\u00fcsin? (maja)<\/p>\n<p><strong>Elupuu<\/strong><\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"160\" height=\"239\" class=\"alignnone wp-image-572\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/elupuu.jpg\" title=\"elupuu.jpg\" alt=\"elupuu.jpg\"><\/p>\n<p>Elupuu on igihaljas okaspuuliik, mis kuulub k\u00fcpressiliste sugukonda. Ta v\u00f5ib kasvada kuni 20 m k\u00f5rguseks. T\u00e4nu mitmele suurep\u00e4rasele sordile on elupuust saanud \u00fcks populaarsem igihalja heki puu. Ta suudab kasvada \u00fcsna varjulises kasvukohas ning talub heitgaasiderikast \u00f5hku ja k\u00fclma, tehes sellega oma nimele au. Elupuu kodumaa on P\u00f5hja-Ameerika. Eestis elupuid p\u00e4rismaiselt ei kasva: neid leidub meil istutatuna hekkides, parkides ja haljasaladel ning surnuaedades.<\/p>\n<p class=\"ert\">Elupuud on v\u00e4ga kerge kevadel \u00e4ra tunda tema erkkollaste v\u00f5rsete j\u00e4rgi. Noori taimi ja m\u00f5nda sorti tuleb kaitsta varakevadise p\u00e4ikese eest. Selleks on tark asetada p\u00e4rast uut aastat neile \u00fcmber kuuseoksi v\u00f5i katta nad \u00f5hukese valge riidega. Hiirerikkal talvel v\u00f5ivad n\u00e4ljast hullunud hiired toituda noorte elupuude koorest. Elupuuoksad on kargel talvep\u00e4eval vaatamist v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n<p class=\"ert\">Elupuu lehed on soomusjad, noortel taimedel n\u00f5eljad, nende k\u00e4bid on v\u00e4ikesed, munajad v\u00f5i piklikud. Soomuste keskel on tugeval\u00f5hnalist \u00f5li sisaldav \u00f5lin\u00e4\u00e4re.<\/p>\n<p class=\"ert\"><span style=\"color: #ff0000\"><em>Ettevaatust!<\/em><\/span><strong><\/strong><\/p>\n<p class=\"ert\">Kui oled elupuu soomustega v\u00f5rseid katsunud, tuleb k\u00e4ed \u00e4ra pesta: elupuu k\u00f5ik osad on m\u00fcrgised.<\/p>\n<p class=\"ert\">Elupuude kergesti t\u00f6\u00f6deldavat, m\u00e4danemisele vastupidavat puitu kasutatakse silla- ja paadiehituses ning liiprite, sindlite, aknaraamide, vaatide jm valmistamiseks.<\/p>\n<p><strong>Lehis<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"223\" height=\"149\" class=\"alignnone wp-image-573\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/lehis.jpg\" title=\"lehis.jpg\" alt=\"lehis.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>Lehis, varasema nimega <em>lehtm\u00e4nd, <\/em>kuulub heitleheliste okaspuude perekonda. Enamik lehiseid on k\u00f5rged, sirge t\u00fcve ja h\u00f5reda v\u00f5raga. Lehised on v\u00e4ga valgusn\u00f5udlikud puud ja kasvavad 15\u201350 m k\u00f5rguseks. <a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/V%C3%B5rse\" title=\"V\u00f5rse\">V\u00f5rsed<\/a> on kahekujulised: pikad v\u00f5rsed on 10\u201350 cm pikad ja kannavad palju <a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Pung\" title=\"Pung\">pungi<\/a>, l\u00fchikesed v\u00f5rsed on 1\u20132 mm pikad ja \u00fche pungaga.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Okas\" title=\"Okas\">Okkad<\/a> on n\u00f5elasarnased, 2\u20135 cm pikad, helerohelised ja pehmed. L\u00fchikestel v\u00f5rsetel moodustuvad 20\u201350 okkast koosnevad tarjad. Pikkadel v\u00f5rsetel kasvavad okkad \u00fckshaaval ja paiknevad v\u00f5rse suhtes spiraalselt. Hiliss\u00fcgisel t\u00f5mbuvad okkad kollakaks ja kukuvad maha. Talvel oleksid lehised t\u00e4iesti raagus, kui mitte k\u00e4bid okstele p\u00fcsima ei j\u00e4\u00e4ks.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/K%C3%A4bi\" title=\"K\u00e4bi\">K\u00e4bid<\/a>\u00a0on p\u00fcstised. Varakevadel on isak\u00e4bid kollakad ja \u00fcmarad, emask\u00e4bid piklik-munajad, roosakad v\u00f5i purpurpunased. Valminult on k\u00e4bid pruunid. Eestis on lehis v\u00f5\u00f5rpuuliik. Levinuim liik Eestis on Euroopa lehis.<\/p>\n<p><strong>Kevadise \u00f5ues\u00f5ppe<\/strong><strong> vaatluse ajal p\u00fc\u00fca tunnuste abil m\u00e4\u00e4rata<\/strong>, milline on emas- ja isask\u00e4bi ning milline on juba valminud k\u00e4bi. Korja maha kukkunud k\u00e4bisid, et neid teiste okaspuude k\u00e4bidega v\u00f5rrelda ja vahvaid asju meisterdada.<\/p>\n<p><em>V\u00e4ike v\u00f5istlusm\u00e4ng:<\/em><\/p>\n<p>v\u00f5ta \u00f5ue kaasa m\u00f5ni \u00e4mber v\u00f5i muu anum. Korjake eelnevalt maha kukkunud lehisek\u00e4bid koos lastega kokku ja jagage v\u00f5rdseteks osadeks. Moodustage meeskonnad ja proovige k\u00e4bisid kiiruse peale \u00e4mbrisse loopida. Meeskond, kelle k\u00e4bihunnik k\u00f5ige kiiremini \u00e4mbrisse j\u00f5uab, on v\u00f5itja<\/p>\n<p>Hurraa!<\/p>\n<p><strong>M\u00e4gim\u00e4nd<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"159\" height=\"238\" class=\"alignnone wp-image-574\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/magimand.jpg\" title=\"magimand.jpg\" alt=\"magimand.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>M\u00e4gim\u00e4nd on m\u00e4nni perekonda kuuluv p\u00f5\u00f5sakujuline okaspuu, mis on k\u00f5ikidel aastaaegadel \u00fchtviisi tumeroheline. Ta on v\u00e4ga vastupidav ja eluj\u00f5uline, harilikult mitmet\u00fcveline p\u00f5\u00f5saspuu. Vabalt ja soodsal kohal kasvades areneb m\u00e4gim\u00e4nd kuni 5 m k\u00f5rguseks ja paari meetri laiuseks. V\u00e4ga k\u00f5rgel m\u00e4gedes kasvav m\u00e4gim\u00e4nd pole enam p\u00fcstjas puu, vaid madalal maapinna kohal laiuv p\u00f5\u00f5sas.\u00a0Okste koor on \u00f5huke, mustjashall v\u00f5i tuhkhall, vanematel puudel on koor l\u00f5henenud. V\u00f5rsed on karvadeta, hallikasmustad v\u00f5i punakaspruunid. Pungad on munajad ja kaetud valge vaiguga. Okkad on kahekaupa, 3\u20136 cm pikkused, tumerohelised ja sirged ning p\u00fcsivad v\u00f5rsetel 3\u20136 aastat.<\/p>\n<p>K\u00e4bid on 2\u20134 cm pikkused, munajad v\u00f5i \u00fcmmargused, v\u00e4rvilt kastanpruunid ja l\u00e4ikivad. Seemned on mustad, helepruunide tiivakestega. K\u00e4bisid hakkab puu kandma 6\u201310 aasta vanuselt.<\/p>\n<p>Looduslikult kasvab m\u00e4gim\u00e4nd Kesk- ja L\u00f5una-Euroopa m\u00e4gedes. Ta armastab p\u00e4ikest, aga kannatab v\u00e4lja ka m\u00f5ningase varju. Reeglina ei karda m\u00e4gim\u00e4nd haigusi ega satikaid, kuid p\u00e4ikesevalguse v\u00e4hesuse korral v\u00f5ib siiski haigestuda. M\u00e4gim\u00e4nd talub vapralt tugevaid tuuli, liivast ja kehva pinnast. Liialt r\u00e4ngaks katsumuseks on talle kuumus ja kuivus samaaegselt. \u00dclem\u00e4\u00e4ra niisket pinnast ei pane m\u00e4gim\u00e4nd pahaks. Ka talve peab ta raske lumekoorma all h\u00e4sti vastu. M\u00e4gim\u00e4nd ei talu vanade okste tugevat k\u00e4rpimist. Kui soovid m\u00e4ndi oma tahtmist m\u00f6\u00f6da kujundada, tuleb seda teha igal aastal. K\u00e4rbitakse vaid noori v\u00f5rseid, mis n\u00e4evad v\u00e4lja nagu v\u00e4ikesed pehmed pulgad .<\/p>\n<p class=\"ert\">Mere\u00e4\u00e4rsel liivasel pinnasel saab m\u00e4gim\u00e4nnist kujundada v\u00e4ga kena heki. Ka parkides ja koduaias on ta v\u00e4ga populaarne. V\u00e4idetavalt takistab m\u00e4gim\u00e4nni okastes leiduv ja \u00fcsna kergesti lenduv t\u00e4rpentin rohu kasvu ja seemnete idanemist. Niimoodi hoolitsevat laiutada armastav m\u00e4gim\u00e4nd selle eest, et teised taimed temalt ruumi \u00e4ra ei v\u00f5ta. M\u00e4gim\u00e4nni puit on v\u00e4ga tugev ja raskesti t\u00f6\u00f6deldav ning seda kasutatakse p\u00f5hiliselt k\u00fctteks. Pungasid katval vaigul on palsameerivad omadused. V\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral kasutatakse okkaid m\u00e4nni\u00f5li tootmiseks.<\/p>\n<p class=\"ert\"><em>M\u00f5istatus:<\/em><\/p>\n<p class=\"ert\">Ise v\u00e4ljas, varbad varjul? (puu ja juured)<\/p>\n<p class=\"ert\">Kellel kobe kasukas? (m\u00e4nnil)<\/p>\n<p class=\"ert\">\u00dcks p\u00f5rsas ja seitsek\u00fcmmend silma seal peal? (m\u00e4nd)<\/p>\n<p class=\"ert\">K\u00e4bi \u00f5huniiskuse m\u00f5\u00f5tja katse:<\/p>\n<p class=\"ert\">Vaja l\u00e4heb m\u00e4nnik\u00e4bi, plastiliini, lauajuppi, paberit, pliiatsit.<\/p>\n<p class=\"ert\">Otsi k\u00e4bi, kinnita see plastiliiniga p\u00fcstiselt lauajupi k\u00fclge ja aseta \u00f5ues varjulisse kohta. M\u00e4rgi \u00fcles, missugune ilm hetkel on ja kas k\u00e4bi on avatud v\u00f5i suletud. Peale ilmamuutust kontrolli k\u00e4bi v\u00e4ljan\u00e4gemist.<\/p>\n<p class=\"ert\">Mida m\u00e4rkad? Kuiva ilmaga on k\u00e4bi soomused laialt harali, vihmase ilmaga aga liibuvad \u00fcksteise vastu. Niimoodi toimibki \u00f5huniiskuse m\u00f5\u00f5tja. K\u00e4bid reageerivad alati enne ilmamuutust, seega v\u00f5ib neid kasutada koduse ilmajaamana.<\/p>\n<p class=\"ert\">Miks k\u00e4bi nii k\u00e4itub? Vihma korral on oht, et seemned ei lenda piisavalt kaugele ja l\u00e4hevad m\u00e4danema, sellep\u00e4rast ongi soomused kokku t\u00f5mbunud. Kuiva ilma ajal aga lendlevad valminud seemned laiali ja nendest kasvavad uued puud.<\/p>\n<p class=\"ert\">Sama katse jaoks sobivad ka kuusek\u00e4bid.<\/p>\n<p><strong>Tatari vaher<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"315\" height=\"210\" class=\"alignnone wp-image-575\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/tatari_vaher.jpg\" title=\"tatari_vaher.jpg\" alt=\"tatari_vaher.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/tatari_vaher.jpg 315w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/tatari_vaher-300x200.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 315px) 100vw, 315px\"><\/strong><\/p>\n<p>Miks muutuvad vahtralehed s\u00fcgisel kollaseks? Talvel, kui vesi on mulla sees\u00a0 k\u00fclmunud, ei saa puu lehtede jaoks piisavalt vett, mist\u00f5ttu peab ta s\u00fcgisel lehed langetama. Enne seda v\u00f5tab puu oma lehtedest \u00e4ra k\u00f5ik t\u00e4htsad toitained, et need j\u00e4rgmiseks aastaks s\u00e4ilitada. Selleks lagundab ta lehes rohelised v\u00e4rvained ning alles j\u00e4\u00e4vadki ainult kollane ja punane v\u00e4rv.<\/p>\n<p>Tatari vaher on puu, mis kasvab 10 m k\u00f5rguseks. Tatari vaher kasvab Eestis ka p\u00f5\u00f5sana. Selle sile koor on tumehall v\u00f5i must. Tatari vaher on istutatud ilupuudena parkidesse ja aedadesse. Puu \u00f5itseb juunis, p\u00e4rast pungade puhkemist.<\/p>\n<p><em>\u00dclesanne<\/em><\/p>\n<p>Joonista \u00fcks lehtpuu ja \u00fcks okaspuu, leia erinevused ja sarnasused.<\/p>\n<p><strong>K\u00e4nnud<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"276\" height=\"184\" class=\"alignnone wp-image-576\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/kannud.jpg\" title=\"kannud.jpg\" alt=\"kannud.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>Vahel on nii, et inimene peab puu maha v\u00f5tma. Selleks v\u00f5ib olla mitu p\u00f5hjust. N\u00e4iteks v\u00f5ivad akna taga kasvavad k\u00f5rged puud varjata tuppa paistvat p\u00e4ikest ja valgust. M\u00f5ned puud on majale liiga l\u00e4hedal ning v\u00f5ivad tormiga maja peale langeda. M\u00f5nikord v\u00f5ib puudel haigusi esineda.<\/p>\n<p>Kui puu tuleb langetada, j\u00e4\u00e4vad puust alles k\u00e4nnud. K\u00e4ndusid v\u00f5ib kasutada mitmesugustes m\u00e4ngudes ning isegi aiam\u00f6\u00f6blina.<\/p>\n<p>K\u00e4nnu pealt saab lugeda r\u00f5ngaid.<\/p>\n<p><em>Luuletus:<\/em> \u201eMeie kiisul kriimud silmad\u201c.<\/p>\n<p>Linnuvaatluspunkt<\/p>\n<p><strong>Kuldnokk<\/strong><\/p>\n<p>Kuldnokk saabub meile varakult \u2013 m\u00e4rtsi keskel. See lind on oma nime saanud kollase noka j\u00e4rgi. Kuldnokal on must, metallil\u00e4ikega sulestik.<\/p>\n<p>Kuldnokad j\u00e4tavad p\u00e4rast pesitsemist pesapaiga maha, kogunevad salkadesse ja siirduvad oktoobrikuus sobivaile jahimaadele, kus viibivad kuni hiliss\u00fcgiseni. Kuldnokad ei lenda kaugele, nad talvituvad enamasti Taanis, Inglismaal ja Saksamaal. Kuldnokad toituvad peamiselt putukatest ja ussidest, aga suvel r\u00fcndavad ka marjaaedu.<\/p>\n<p><em>M\u00f5istatus<\/em><\/p>\n<p>On r\u00e4ndlind, on musta v\u00e4rvi, elab vana puu \u00f5\u00f5nsuses v\u00f5i inimese tehtud pesakastis? (kuldnokk)<\/p>\n<p>Tulen siis, kui kevad k\u00e4es. R\u00f5\u00f5mustad, et mind sa n\u00e4ed. Vilistan ja laulu lasen, otsin pehmet pesaaset. Kindlasti sa tunned mind, olen l\u00f5bus laululind. (kuldnokk)<\/p>\n<p><em>\u00dclesanne<\/em><\/p>\n<p>Joonista lind ja pesapaik<\/p>\n<p><strong>P\u00f5ldl\u00f5oke<\/strong><\/p>\n<p>P\u00f5ldl\u00f5okese ilmumisega kaob p\u00f5ldudelt ja niitudelt talvine vaikus, sest l\u00f5oke on v\u00e4simatu laulja. Nii p\u00e4ikesepaistelise kui ka pilves ilmaga kostab varahommikust hilis\u00f5htuni linnu r\u00f5\u00f5mus l\u00f5\u00f5ritamine. Ta alustab laulu lendu t\u00f5ustes ja j\u00e4tkab seda k\u00f5rgel \u00f5hus v\u00e4risevail tiivul lenneldes. Ikka k\u00f5rgemale ja k\u00f5rgemale t\u00f5ustes n\u00e4ib ta l\u00f5puks liikumatu t\u00e4pina. V\u00e4sima hakates paneb l\u00f5oke tiivad kokku ja laseb end alla kukkuda, ise kogu aeg l\u00f5\u00f5ritades. Maapinnale j\u00f5udes l\u00f5petab ta laulu.<\/p>\n<p>L\u00f5oke on v\u00e4ike lind, tema nokk ja jalad on helepruunid. Selline kaitsev\u00e4rvus muudab linnu maapinnal silmatorkamatuks.<\/p>\n<p>Maa peale rohu sisse ehitab l\u00f5oke kuivadest k\u00f5rtest pesa. Emalind pesitseb suve jooksul kaks kaks korda ning muneb korraga 3\u20135 muna. P\u00f5ldl\u00f5okese toiduks on oras, seemned ja putukad.<\/p>\n<p><em>\u00dclesanne<\/em><\/p>\n<p>Joonista l\u00f5okese pesa.<\/p>\n<p><strong>Suitsup\u00e4\u00e4suke<\/strong><\/p>\n<p>Suitsup\u00e4\u00e4sukese \u00fclapool on must ja tugeva sinise metallil\u00e4ikega, alapool on valge, kurgualune punakaspruun ja saba on s\u00fcgavalt harkis.<\/p>\n<p>Suitsup\u00e4\u00e4suke pesitseb inimasulate juures. Porist ja savist valmistab ta \u00fclalt lahtise pesa, mille vooderdab seest rohuk\u00f5rte, sulgede ja muu pehme materjaliga.<\/p>\n<p>Mai l\u00f5pul muneb emalind 4\u20136 muna. Koorunud pojad on algul paljad ega saa silmi avada. Poegi toidetakse, kuni nad on saanud peaaegu t\u00e4iskasvanuks ja juba ise lennata oskavad. Septembris lahkuvad nad meilt kaugele Aafrikasse talvituma.<\/p>\n<p><strong>R\u00e4\u00e4stap\u00e4\u00e4suke<\/strong><\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4stap\u00e4\u00e4skese \u00fclapoolel on valge laik, alapool on \u00fcleni valge, ilma punaka kurgualuseta, saba on n\u00f5rgalt harkis. R\u00e4\u00e4stap\u00e4\u00e4sukesed pesitsevad suurte hulkadena mitmel pool P\u00f5hja-Eestis paekalda k\u00fcljes, aga v\u00f5ivad pesi ehitada ka kivihoonete r\u00e4\u00e4sta alla. R\u00e4\u00e4stap\u00e4\u00e4sukese pesa on \u00fcleni suletud, ainult \u00fclal on \u00fcmmargune lennuauk.<\/p>\n<p><em>M\u00f5istatus<\/em><\/p>\n<p>Ora ees, k\u00e4\u00e4rid taga, kerakene keskel?<\/p>\n<p><em>Vanas\u00f5na<\/em><\/p>\n<p>P\u00e4\u00e4suke toob p\u00e4evasooja.<\/p>\n<p><em>\u00dclesanne<\/em><\/p>\n<p>Joonista suitsup\u00e4\u00e4suke.<\/p>\n<p><strong>\u00d6\u00f6bik<\/strong><\/p>\n<p>\u00d6\u00f6bikut ei n\u00e4e me just tihti, sest ta hoiab v\u00f5sa varju ja sulandub t\u00e4nu oma tagasihoidlikule v\u00e4limusele \u00fcmbrusega kokku. \u00d6\u00f6bik teeb pesa maapinnale, tihedasse p\u00f5\u00f5sastikku. Pesitsusajal laulab \u00f6\u00f6bik ka \u00f6\u00f6sel, vaiksel \u00f6\u00f6l v\u00f5ib tema laksutamist kuulda kilomeetri taha. Nagu inimlapsed, peavad ka \u00f6\u00f6bikupojad laulmist \u00f5ppima vanalinde j\u00e4ljendades. Kui \u00f5petaja on hea, siis oskavad selle metsa \u00f6\u00f6bikud paremini laulda kui m\u00f5ne teise metsa omad. Toiduks otsib \u00f6\u00f6bik okstelt ja lehtedelt putukaid ja nende r\u00f6\u00f6vikuid, \u00e4mblikke, ussikesi ja muud. Juuni algul muneb emalind 5\u20136 muna ja haub neid kaks n\u00e4dalat. Pojad lahkuvad pesast noorelt \u2013 12 p\u00e4eva vanuselt. \u00d6\u00f6bik lahkub l\u00f5unamaale juba augustis.<\/p>\n<p><em>\u00dclesanne<\/em><\/p>\n<p>Joonista \u00f6\u00f6bikule pesa.<\/p>\n<p><strong>Kurg<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"217\" height=\"324\" class=\"alignnone wp-image-577\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/kurg.jpg\" title=\"kurg.jpg\" alt=\"kurg.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/kurg.jpg 217w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/kurg-201x300.jpg 201w\" sizes=\"auto, (max-width: 217px) 100vw, 217px\"><\/strong><\/p>\n<p>Kurg on r\u00e4ndlind. Ta on \u00fcleni valge, vaid tiiva kattesuled on mustad. Kurel on pikk kael, pikad jalad ja pikk nokk ning ta teeb valju h\u00e4\u00e4lt. K\u00f5ik kured on suured, nad kaaluvad 3\u201315 kg. Pesa ehitavad nad k\u00f5rgele posti otsa. Mai l\u00f5pus muneb emalind munad, mida hauvad m\u00f5lemad vanemad.<\/p>\n<p>S\u00fcgise saabudes kogunevad kured parvedesse ning lendavad kolmnurgas l\u00f5unamaale. Kured toituvad mitmekesiselt, s\u00f5ltuvalt sellest, mida parajasti saada on: roomajaid, kahepaikseid, kalu, teravilja ja rohttaimi.<\/p>\n<p><em>Vanas\u00f5na<\/em><\/p>\n<p>Kured l\u00e4inud, kurjad ilmad.<\/p>\n<p><strong>Vares<\/strong><\/p>\n<p>Vareseid on mitu liiki. Hallvarese keha on hall, kuid pea, kurgualune, tiivad ja saba on mustad. Neil on teravatipuline tugev nokk. Mustvares ja k\u00fcnnivares on \u00fcleni mustade l\u00e4ikivate sulgedega linnud. Vareseid leidub pea k\u00f5ikjal maailma, v\u00e4lja arvatud Antarktikas, Uus-Meremaal ja L\u00f5una-Ameerikas. Vareseid peetakse lindudest k\u00f5ige targemaks, aga h\u00e4\u00e4l pole neil musikaalne \u2013 nad kraaksuvad. Oma pesa ehitavad nad p\u00f5\u00f5sastikku v\u00f5i puude v\u00f5rasse ning on k\u00e4rmed saaki m\u00e4rkama. Nende mitmekesisele s\u00f6\u00f6gilauale sobivad \u00e4mblikud, v\u00e4ikesed linnud, munad, n\u00e4rilised, raipeliha ja inimeste toiduj\u00e4\u00e4gid.<\/p>\n<p><em>M\u00f5istatus<\/em><\/p>\n<p>Vanamees istub aia peal, hallid r\u00e4tikud jalas? (vares)<\/p>\n<p><strong>Varblane<\/strong><\/p>\n<p>Varblased on v\u00e4ikesed pruunikashallid linnud, keda leidub pea k\u00f5ikjal. Pesa ehitavad nad rohulibledest, taimevartest ja v\u00e4ikestest oksaraagudest. Varblased toituvad seemnetest. Neil on suured h\u00e4sti kohastunud jalad.<\/p>\n<p><strong>Leevike<\/strong><\/p>\n<p>Leevikest n\u00e4eme talvel linnumajakeses teri nokkimas. Toidulaualt ajab isane leevike eemale k\u00f5ik linnud peale emaleevikese. Suvel peidab leevike end okaspuumetsa, sest pesa meeldib talle rajada kuuseoksale. Mune haududes ei raatsi ema pesalt isegi mitte ohu korral lahkuda, vaid j\u00e4\u00e4b truult mune valvama. Toiduks tarvitab leevike seemneid, pungi, \u00f5isi, noori lehti ja marju. Poegadele viiakse toiduks putukaid. Kevadel kasvavad leevikesele nokalahu k\u00fclgedele paunad, nii saab poegadele korraga rohkem toitu tuua. Leevikese puhul on huvitav, et ka emaslind laulab. Linnumaailmas aga emaslinnud enamasti ei laula.<\/p>\n<p><strong>Harakas<\/strong><\/p>\n<p>Harakas on meie tuntumaid linde. Harakad elavad paaris ja veedavad terve elu koos. Juba detsembris hakkavad nad kevadeks valmistuma ja pesa ehitama. Pesa k\u00fcljed ja lagi koosnevad okstest, sisse-v\u00e4lja saab kahe ava kaudu. Pesa p\u00f5hja teevad harakad savist. Rahvatarkus \u00fctleb: \u201eKui harakas ehitab v\u00e4ikese pesa, tuleb soe ja kuiv suvi, kui k\u00f5rge pesa, tuleb vihmane suvi.\u201c Harakate toidulauale kuuluvad vihmaussid, teod, putukavastsed, marjad, puuviljad, toiduj\u00e4\u00e4gid ja m\u00f5nikord ka teiste lindude munad ja linnupojad. Harakasse suhtuti kui p\u00fchasse lindu, kes toob \u00f5nne. Tema pesa v\u00f5i munade r\u00fc\u00fcstamine t\u00f5i aga \u00f5nnetust. Kui harakas k\u00e4distab ukse juures, v\u00f5ib oodata k\u00fclalisi.<\/p>\n<p><em>Tegevus<\/em><\/p>\n<p>Aeg ja koht: igal aastaajal, r\u00fchmaruumis, m\u00f5nusa ilma korral \u00f5ues.<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rk: toetada last \u00fcmbritseva maailma m\u00f5istmisel ja tervikliku maailmatunnetuse kujundamisel.<\/p>\n<p>Tunni eesm\u00e4rk:<\/p>\n<ul>\n<li>Laps tunneb \u00fcmbritseva vastu huvi,<\/li>\n<li>Laps saab teadmisi lindude kohta,<\/li>\n<li>Laps oskab v\u00f5rrelda harakat ja varest.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Valdkond: keel ja k\u00f5ne<\/p>\n<p>Meetod: vaatlus, jutu kuulamine, s\u00f5na <em>oksjon<\/em> selgitamine (st kes pakub kauba eest rohkem).<\/p>\n<p>Eelnev kodune \u00fclesanne: haraka vaatlus<\/p>\n<p>Vahendid: pildid harakast ja varesest, CD plaat \u201eHelid ja h\u00e4\u00e4led\u201c<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6 k\u00e4ik:<\/p>\n<ul>\n<li>Lapsed istuvad vaibal v\u00f5i toolidel.<\/li>\n<li>\u00d5petaja loeb ette J\u00fcri Randi jutukese \u201eHaraka oksjon\u201c.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Harakal oli kuusev\u00f5ras pesa. Pool s\u00fcgist ja terve talve oli harakas sinna vara kandnud. N\u00fc\u00fcd, kui kevad k\u00e4es, ei j\u00e4\u00e4nud munadele enam ruumi. Harakas otsustas oksjoni korraldada ja vara maha m\u00fc\u00fca. \u201eSaapapael\u201d kuulutas harakas. \u201eEsimest, teist ja kolmandat korda!\u201d<\/p>\n<p>Peoleo lendas saapapaelaga minema. Peoleo pesa oli paju harude vahel. Peoleo m\u00f5tles paelast kiigen\u00f6\u00f6ri teha.<\/p>\n<p>\u201ePikk, k\u00f5ver nael!\u201d kisas harakas. Kuldnokk tassis k\u00f5veriku naela \u00e4ra. Kuldnoka ukseava eest oli \u00f5rrepulk puudu, kuldnokk lootis naelast abi saada.<\/p>\n<p>\u201eKolm kukesulge!\u201d l\u00e4ks oksjon edasi. \u201eKroon ja kaks sulge!\u201d Kaup muudkui kadus. Pesa oli juba p\u00e4ris t\u00fchi, kui harakale l\u00f5puks p\u00e4he torkas, et kanges kauplemisehoos oli ta unustanud raha k\u00fcsida.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd ta siis lendab ja otsib ostjaid. \u201eRaha, raha! Tooge raha!\u201d karjub harakas v\u00f5serikus ja padrikus. K\u00fcllap oled sinagi ta kisa kuulnud.<\/p>\n<p>Vestlus:<\/p>\n<ul>\n<li>Milline on pildil harakas, milline vares? V\u00f5rdle neid.<\/li>\n<li>H\u00e4\u00e4litsuste kuulamine. Milline h\u00e4\u00e4litsus kuulub varesele, milline harakale?<\/li>\n<li>M\u00f5istatus: Mustem kui s\u00fcsi, valgem kui lumi, k\u00f5rgem kui kirikutorn? (harakas)<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kelle kohta m\u00f5istatus k\u00e4ib?<\/p>\n<p>Harakas on metsas nagu valvur. Ta hoiatab oma k\u00e4distamisega k\u00f5iki metsaelanikke. N\u00e4iteks juhul, kui metsa tuleb jahimees.<\/p>\n<p><strong>Kodutuvi<\/strong><\/p>\n<p>Kodutuvid kuuluvad tuviliste sugukonda. Peale kodutuvi on olemas turteltuvi, kaelustuvi, \u00f5\u00f5netuvi ja veel palju teisi tuviliike. Tuvidel on priske keha, v\u00e4ike pea, tugevad jalad ja suurte lennulihastega rinnak. Nad on kiired ja j\u00f5ulised lendajad. Nende suled on j\u00e4igemad ja siledamad kui enamikul lindudel. Paljud tuviliigid ehitavad okstest h\u00f5reda pesa, toituvad puuviljadest, teraviljadest ja p\u00e4hklitest ning teevad pehmeid h\u00e4\u00e4litsusi. Kaelustuvi h\u00e4\u00e4litsus on \u201ekoo-koo-koo, koo-koo.\u201c Vanasti kasvatati tuvisid toiduks, kirjatuvideks, v\u00f5istlusteks, iluks ja n\u00e4itamiseks. Tuvisid elab metsades, linnades, farmides, aedades ja m\u00e4gistel aladel.<\/p>\n<p><strong>Kompostinurk<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"227\" height=\"150\" class=\"alignnone wp-image-578\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/untitled-17.jpg\" title=\"untitled.jpg\" alt=\"untitled.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>Mis on kompostihunnik ja miks seda vaja on? Me k\u00f5ik soovime, et meie \u00fcmbrus oleks puhas ja kaunis. Igal inimesel tekib palju pr\u00fcgi. Pr\u00fcgi on see, mida inimene enam ei kasuta ning soovib \u00e4ra visata. Pr\u00fcgi kohta v\u00f5ib \u00f6elda ka \u201ej\u00e4\u00e4tmed\u201c. Osa pr\u00fcgist on loodusele kahjulik, osa aga kahjutu. Kahjutu pr\u00fcgi on see, mis aja jooksul k\u00f5duneb ja muutub mullaks. K\u00f5ik see, mis k\u00f5duneb, tuleks viia \u00fchte hunnikusse v\u00f5i kasti \u2013 kompostihunnikusse. Kompost on v\u00e4ga viljaks muld, mis sobib taimede kasvatamiseks. Kompostihunnikusse sobivad: toiduj\u00e4\u00e4gid, puulehed, umbrohi.<\/p>\n<p>Kompostihunnikus elavad s\u00f5nniku-ussid. Nad on vihmausside moodi. Nad toituvad j\u00e4\u00e4tmetest \u2013 kartuli-, banaanikoortest, kohvipaksust jne. Neile k\u00f5lbavad isegi paberist taskur\u00e4tikud, kohvifiltrid ja \u00f5huke majapidamispaber. Ussid muudavad k\u00f5ik, mis neile s\u00f6\u00f6giks anda, mullaks. Pr\u00fcgi tuleb osata sorteerida. Oluline on, et s\u00e4\u00e4stlik kasutamine muutuks harjumuseks. Kompostihunnikus elab ka palju teisi putukaid, nt sajajalgseid ja p\u00f5rnikaid, samuti tigusid, usse, \u00e4mblikke jne.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.elfond.ee\/images\/looduse_sobra_tv.pdf\">http:\/\/www.elfond.ee\/images\/looduse_sobra_tv.pdf<\/a><\/p>\n<p><strong>\u00d5unapuu<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"249\" height=\"166\" class=\"alignnone wp-image-579\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/ounapuu-1.jpg\" title=\"ounapuu.jpg\" alt=\"ounapuu.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>V\u00f5ta \u00fcks \u00f5un, l\u00f6\u00f6 hambad sisse ja maitse. Kas see pole mitte magus, mahlane ja v\u00e4rske! Miks on \u00fchele puule kasulik nii maitsvat vilja kasvatada? Eks ikka selleks, et see \u00e4ra s\u00f6\u00f6daks. Metsikuna kasvav ounapuu just tahabki, et m\u00f5ni loom v\u00f5i lind \u00f5una nahka pistaks. \u00d5una sees on peidus seemned, mis looma k\u00f5hus terveks j\u00e4\u00e4vad ja koos v\u00e4ljaheitega v\u00e4lja tulevad \u2013 n\u00fc\u00fcd juba uues ja v\u00f5ib-olla viljakamas kohas, kus puul on parem kasvada. Kunagi s\u00f5id ka inimesed metsikuid \u00f5unu. Parema maitsega \u00f5unte seemned pistsid nad aga oma kodu l\u00e4hedal mulda. Tasapisi kujunesid sel moel koduounapuud, millest omakorda aretati palju \u00f5unasorte, nagu \u201eKuldrenett\u201c v\u00f5i \u201eValge klaar\u00f5un\u201c.<\/p>\n<p class=\"Standard\"><em>M\u00f5istatus<\/em><\/p>\n<p class=\"Standard\">Pesa maas, munad taevas? (ounapuu)<\/p>\n<p><strong>Kask<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"191\" height=\"286\" class=\"alignnone wp-image-580\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/kask.jpg\" title=\"kask.jpg\" alt=\"kask.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>Kaski on mitu liiki. K\u00f5ige heledam t\u00fcvi, k\u00f5ige siledamad ja pehmemad oksad on sookasel. Kasvamiseks sobib talle niiskem paik. Arukasel on krobelisemad oksad, mis on kaetud justkui v\u00e4ikeste t\u00fc\u00fcgastega. Arukask kasvab kuivematel aladel kui sookask. M\u00f5lemat liiki leidub peaaegu k\u00f5ikjal. Madal kask on tavaliselt k\u00f5ver ega kasva kuigi k\u00f5rgeks, k\u00fcll aga kasvab ta ka k\u00f5ige raskemates tingimustes. Vaevakask on liik, mis kasvab kidurate p\u00f5\u00f5sastena soos. K\u00f5ik need liigid panevad m\u00f5tlema, kas t\u00f5esti v\u00f5ib \u00fcks kask nii erinev v\u00e4lja n\u00e4ha. Enamasti on kask siiski k\u00f5rgekasvuline ja kauni kujuga. Meie kultuuris s\u00fcmboliseerib kask valgust ja r\u00f5\u00f5mu. Kasemetsas ehk kaasikus on valge ja \u00f5hurikas. Maapinnale langeb palju valgust ning seal kasvab enamasti palju igasuguseid taimi.<\/p>\n<p class=\"Standard\"><em>M\u00f5istatus<\/em><\/p>\n<p class=\"Standard\">Kodu mul metsas, aias ja aasal, l\u00e4hed sauna, v\u00f5tad mind kaasa, ehteks tuppagi kevadel tood, maitsvat ja magusat mahla jood?<\/p>\n<p class=\"Standard\"><em>Tegevus<\/em><\/p>\n<p class=\"Standard\">Aeg ja m\u00e4ngukoht: lasteaia m\u00e4nguala<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rk: arendada t\u00e4helepanu, soodustada esemete tunnetuslikku arengut ja aidata last looduse tundma\u00f5ppimisel.<\/p>\n<p>Valdkonnad: loodus, laulmine, vaatlemine.<\/p>\n<p>Teema: kasepuu vaatlus suvel.<\/p>\n<p>Vahendid: \u00f5petaja meisterdatud p\u00e4ike. \u00dclesanded lastele (on p\u00e4ikese k\u00f5hu peal asuvas taskus), luubid, kaseleht, kastekannud veega.<\/p>\n<p>Sisu: jalutusk\u00e4ik kasepuude kasvukohta.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6 k\u00e4ik:<\/p>\n<p>\u00f5petaja on v\u00e4rvilisest paberist valmistanud ilusa kollase p\u00e4ikese, mille ta n\u00fc\u00fcd kaela riputab. P\u00e4ikese k\u00f5hupealsesse taskusse on ta peitnud paberit\u00fckid v\u00e4ikeste \u00fclesannetega. \u00d5petaja kutsub lapsed endale ligemale ja p\u00f6\u00f6rab t\u00e4helepanu ilusale ilmale. Ta esitleb lastele p\u00e4ikesepiigat ja kutsub lapsed koos p\u00e4ikesega jalutusk\u00e4igule, avastusretkele puude vahele, ning teeb ettepaneku otsida \u00fcles \u00fcks eriline puu. Sellel puul on valge, mustade triipudega t\u00fcvi. \u00d5petaja jalutab koos lastega puude juurde, ise selgitades, mis tal kotis kaasas on (luubid, kastekannud). L\u00f5busalt jutustades j\u00f5utakse puude juurde. \u00d5petaja k\u00fcsib lastelt: \u201eKus seisab eriline puu?\u201c Lapsed otsivad ja leiavad erilise puu. \u00d5petaja palub lastel koguneda puu \u00fcmber ja v\u00f5tta \u00fcksteisel k\u00e4test kinni. Siis teeb \u00f5petaja ettepaneku laulda ja palub lastel kaasa laulda.<\/p>\n<p><em>Kes aias, kes aias?<\/em><\/p>\n<p><em>Puukene aias.<\/em><\/p>\n<p><em>Mis nimi, mis nimi?<\/em><\/p>\n<p><em>Kask on tema nimi.<\/em><\/p>\n<p><em>Mis v\u00e4rvi on ta t\u00fcvi?<\/em><\/p>\n<p><em>Musta-valge kirju.<\/em><\/p>\n<p>\u00d5petaja teeb puule pai ja lapsedki kallistavad puud. \u00d5petaja v\u00f5tab kotist v\u00e4lja kastekannu ja luubid ning jagab lastele luubid k\u00e4tte. Lapsed hakkavad kohe uudistama. \u00d5petaja palub laste t\u00e4helepanu ja v\u00f5tab p\u00e4ikese taskust esimese \u00fclesande:<\/p>\n<p>*Vaata luubiga, milline on puut\u00fcvi ja kes elab puut\u00fcve peal? Lapsed vaatlevad puut\u00fcve ja katsuvad, kui krobeline on koor. Puukoort uurides leiavad lapsed ootamatult t\u00fcvel ringi sibavad sipelgad. \u00d5petaja k\u00fcsib lastelt, kust need sipelgad k\u00fcll tulevad? Lapsed hakkavad koos \u00f5petajaga uurima sipelgate teekonda puut\u00fcvel ja avastavad, et sipelgad tulevad maa seest. \u00d5petaja v\u00f5tab p\u00e4ikese taskust teise \u00fclesande ja loeb selle ette:<\/p>\n<p>*Vaata puu otsas kasvavaid kaselehti ja leia puu alt samasuguseid lehti. \u00d5petaja tutvustab lastele, missugune on kaseleht: v\u00e4ike, roheline ja siksakilise servaga. Lapsed hakkavad puu alt lehekesi otsima ja keegi lastest leiabki maha langenud lehekesi. Lapsed ulatavad lehekesed \u00f5petajale. \u00d5petaja kutsub lapsed kokku, et lehekesi uurida. Millised erinevused on leitud lehekestel? Lehed on erineva suurusega, ka v\u00e4rvusel on tekkinud vahe. M\u00f5ni on kollasem, m\u00f5ni p\u00e4ris roheline. \u00d5petaja k\u00fcsib lastelt, miks lehed kollaseks l\u00e4hevad? \u00d5petaja seletab lastele, et kui p\u00e4ike paistab palavalt ja vihma pole kaua sadanud, l\u00e4hevad lehed kollaseks. \u00d5petaja p\u00f6\u00f6rab laste t\u00e4helepanu p\u00e4ikesele \u2013 kui palavalt see praegu paistab. Siis v\u00f5tab ta p\u00e4ikese taskust kolmanda \u00fclesande ja loeb selle ette:<\/p>\n<p>*Katsu mulda puu all, kas see on m\u00e4rg v\u00f5i kuiv. Kui see on kuiv, siis v\u00f5ta kastekann ja kasta puud, anna talle juua. Lapsed katsuvad mulda ja avastavad, et muld on kuiv. \u00d5petaja v\u00f5tab suure vett t\u00e4is kastekannu ja kallab vee laste v\u00e4iksematesse kastekannudesse. Lapsed hakkavadki puud kastma. \u00d5petaja n\u00e4itab, kuidas tuleb vett juurtele valada. \u00d5petaja r\u00e4\u00e4gib veel, kuidas puu oma juurte abil vett joob. Puu on ka elusolend \u2013 tema oksi ja lehti ei tohi murda, sest puu tunneb valu ja saab haiget. Kui lapsed on kastmise l\u00f5petanud, teeb \u00f5petaja ettepaneku kasepuukest kallistada, sest lastel on aeg hakata minema. Lapsed lehvitavad puule, aga lubavad teda varsti j\u00e4lle vaatama tulla.<\/p>\n<p><strong>Kirss<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"260\" height=\"175\" class=\"alignnone wp-image-581\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/kirss.jpg\" title=\"kirss.jpg\" alt=\"kirss.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>Kirsipuud tunnevad eestlased k\u00fcll mitusada aastat, kuid veel kauem on teda kasvatatud Hiinas ja Jaapanis. Jaapanis on kirss ilupuu ning kevadine kirsside \u00f5itsemisaeg on seal rahvuslik iluaeg. Meil kasvatatakse kirssi tema maitsva vilja p\u00e4rast. Mahlakas viljaliha \u00fcmbritseb k\u00f5va kesta, mis kaitseb kirsi seemet. Meie kutsume kestaga seemet kirsikiviks ja s\u00fclitame selle v\u00e4lja. Kirsikivist v\u00f5ib kasvada uus kirsipuu. Jaapanis austatakse \u00fcht kirsipuud seet\u00f5ttu, et ta l\u00e4ks kasvama kirsikivist, mille s\u00fclitas v\u00e4lja keiser ise. Kirsipuule endale pole t\u00e4htis, kuidas tema seeme mulda sattus. Tema tahab kasvamiseks palju valgust ja seda, et kevadine \u00f6\u00f6k\u00fclm \u00f5isi \u00e4ra ei v\u00f5taks.<\/p>\n<p><em>Tegevus<\/em><\/p>\n<p>\u00d5ppek\u00e4ik<\/p>\n<p>Koht ja aeg: \u00f5ues, igal aastaajal, tervel \u00f5uealal<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rk: laps tutvub puu kuju ja v\u00e4limusega \u2013 koore, v\u00f5ra, seemnete, lehtede, \u00f5itega jne. Puude kasulikkus keskkonnale.<\/p>\n<p>Valdkond: keel ja k\u00f5ne, \u00f5ppek\u00e4ik<\/p>\n<p>Teema: puud<\/p>\n<p>Ettevalmistus: territooriumi m\u00e4rgistus koos lastega, erinevate lehekujutistega kaardid, pliiats, paber.<\/p>\n<p>Meetod: vaatlemine, arutelu, uurimine, v\u00f5rdlemine, katsetamine, praktiline tegevus<\/p>\n<p>Vahendid: puud, puupakk (mis on kaasas vanuse m\u00e4\u00e4ramiseks), lindid<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6 k\u00e4ik:<\/p>\n<p>1) Bussist v\u00e4ljudes p\u00f6\u00f6rab \u00f5petaja bussipeatuses s\u00f5idutee \u00e4\u00e4res t\u00e4helepanu m\u00fcrale, heitgaasidele (l\u00f5hnad, h\u00e4\u00e4led). Arutelu parkide \u00f6koloogilisest t\u00e4htsusest.<\/p>\n<p>2) Jalutamine pargis \u2013 l\u00f5hna tajumine, h\u00e4\u00e4lte kuulamine (vaikus, puude sahin, lehtede kohin). Katse: h\u00f5\u00f5ru puuleht v\u00f5i rohulible s\u00f5rmede vahel puruks ja nuusuta l\u00f5hna.<\/p>\n<p>3) \u00d5petaja jaotab lastele lehekaardid \u2013 laps leiab oma puu. Lehe kirjeldamine, m\u00f5ne teise lehega v\u00f5rdlemine (2 last v\u00f5rdlevad oma puulehti). Puu nime \u00fctlemine (nime saab kontrollida lehekaardi seest). Lehekaardid korjatakse kokku.<\/p>\n<p>4) Lapsed saavad pliiatsi ja paberi (mis on valmistatud puust), teevad puukoore j\u00e4ljendi, kirjutavad juurde puu nime. Pargipuud on istutatud. Nad annavad varju, kaitsevad ereda p\u00e4ikese ja vihma eest ning puhastavad linnades \u00f5hku.<\/p>\n<p>5) M\u00e4ng \u201eVarju \u2013 p\u00e4ikese k\u00e4tte!\u201c<\/p>\n<p>6) M\u00f5istatused eri puude kohta (3\u20134 m\u00f5istatust)<\/p>\n<p>7) Lapsed korjavad herbaariumi jaoks lehti. Vastavalt aastaajale v\u00f5ib kaasa korjata ka \u00f5isi ja vilju. V\u00f5ib teha oma puuraamatu, kuhu saab lisada kooren\u00e4idise, lehe, \u00f5ie, vilja jne.<\/p>\n<p><strong>Sirel<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"244\" height=\"162\" class=\"alignnone wp-image-582\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/sirel.jpg\" title=\"sirel.jpg\" alt=\"sirel.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p class=\"Standard\">Sirel \u2013 uimastava l\u00f5hnaga aiakaunitar. Sirelit peaksid k\u00fcll k\u00f5ik tundma. Enamik sireli liike kasvab looduslikult Aasias. Sireli nimetus arvatakse tulenevat kreekakeelsest s\u00f5nast <em>syrinx<\/em>, mis t\u00e4hendab seest \u00f5\u00f5nsat toru ja viitab sireli \u00f5\u00f5nsatele okstele. Sireleid iseloomustab tugev \u00f5iel\u00f5hn ja uhked p\u00f6\u00f6ris\u00f5isikud. Paljude jaoks on \u00fcllatav ehk seegi, et sireli ainus Eestis looduslikult kasvav sugulane on harilik saar.<\/p>\n<p class=\"Standard\">P\u00e4ikesepaisteline koht soodustab sireli rikkalikumat \u00f5itsemist. V\u00e4ikesed l\u00f5hnavad \u00f5ied asuvad suurtes, enamasti kahekaupa asuvates tihedates kuni 20 cm pikkustes p\u00fcramiidjates p\u00f6\u00f6ristes. \u00d5ied on v\u00e4rvuselt lillad, sinised, violetjad v\u00f5i valged. Sirel \u00f5itseb maist juunini. Vili on kahepesaline kupar, mis avaneb kaheks pooleks, m\u00f5lemas pooles on kaks tiivaga seemet. Viljad valmivad augustis-septembris. Sireli puit on k\u00f5va, tihke, raske ja kergesti poleeritav. Kasutatakse jalutuskeppide, rehapulkade jms tegemisel.<\/p>\n<p class=\"Standard\"><strong><em>Usutakse, et viie kroonlehega sireli\u00f5ie leidmine toob \u00f5nne.<\/em><\/strong><\/p>\n<p><strong>Suur kivi<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"261\" height=\"174\" class=\"alignnone wp-image-583\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/suur_kivi.jpg\" title=\"suur_kivi.jpg\" alt=\"suur_kivi.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p class=\"Standard\">Suur kivi asub aia \u00e4\u00e4res, eemal k\u00e4rarikkast ronimispuude alast. Suure kivi peal on m\u00f5nus istuda, jalgu k\u00f5lgutada ja vaiksemat olemist nautida. Vajadusel saab ennast kivi taha s\u00f5prade eest kavalalt \u00e4ra peita. Samuti on see hea koht avastamaks, mida p\u00e4ike suudab teha. P\u00e4ikeselise ilmaga saab katsuda, kuidas kivi on soojaks muutunud. K\u00fclmema ilmaga saab tunda, et ka kivi on k\u00fclmaks muutunud. Nii saab luua huvitavaid seoseid selle kohta, kuidas p\u00e4ike meid \u00fcmbritsevat m\u00f5jutab.<\/p>\n<p class=\"Standard\"><em>M\u00e4ng<\/em><\/p>\n<p class=\"Standard\">Mina ja kivikuningas.<\/p>\n<p class=\"Standard\">Kirjeldus:<\/p>\n<p class=\"Standard\">juhtm\u00e4ngija jookseb k\u00f5rgemale kohale (\u00f5ues kivile, toas toolile v\u00f5i muule k\u00f5rgemale kohale) ja h\u00fc\u00fcab: ,,Mina olen kivikuningas\u201c. M\u00e4ngijad jooksevad juhtm\u00e4ngija juurde ja kordavad: ,,Sina oled kivikuningas, kuidas saada kivikuningaks?\u201c Kuningaks saab siis, kui laps t\u00e4idab mingi tingimuse, n\u00e4iteks: ,,\u00dctle oma nimi, siis saad kivikuningaks!\u201c<\/p>\n<p class=\"Standard\">Veel teemasid: nimeta nimi ja elukoht; k\u00fcsi m\u00f5istatus; \u00fctle vanas\u00f5na; r\u00e4\u00e4gi, mis seljas on; kas poiss v\u00f5i t\u00fcdruk; r\u00e4\u00e4gi, mida n\u00e4ed (s\u00f5nakaardil, loomapildil, seenepildil jne).<\/p>\n<p class=\"Standard\"><em>Vanas\u00f5nad:<\/em><\/p>\n<p class=\"Standard\">\u00dckski kivi ei t\u00f5use ilma t\u00f5stmata.<\/p>\n<p class=\"Standard\">Veerev kivi ei sammaldu.<\/p>\n<p class=\"Standard\">M\u00f5istatused<\/p>\n<p class=\"Standard\"><em>Mis see on? Vanem kui mina, vanem kui sina, sinu vanemad ja nende vanemad? (kivi)<\/em><em><\/em><\/p>\n<p class=\"Standard\"><em>Suvel soe, talvel k\u00fclm, iseendal \u00fcksk\u00f5ik? (kivi)<\/em><em><\/em><\/p>\n<p class=\"Standard\"><em>Vesi limpsib jalgu, j\u00e4\u00e4 uuristab keha, kummagi eest ei saa p\u00f5geneda? (kivi)<\/em><\/p>\n<p><strong>Kuusk<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"165\" height=\"247\" class=\"alignnone wp-image-584\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/kuusk-1.jpg\" title=\"kuusk.jpg\" alt=\"kuusk.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p><strong>Kuuse rahvap\u00e4rased nimetused on ka <\/strong><em>kuus, kuusepuu <\/em>ja<em> n\u00f5glapuu<\/em><strong>.<\/strong><strong><\/strong><\/p>\n<p>Kuusk on k\u00f5igile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti k\u00f5ige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel v\u00e4ga tihe v\u00f5ra, mis teeb kogu metsaaluse h\u00e4maraks. Teiseks on kuused sageli aukartust\u00e4ratavalt suured ja v\u00f5imsad. Kolmandaks v\u00f5ib kuuse pinnapealse juurestiku t\u00f5ttu leida metsast sageli tuule poolt koos juurtega mullast v\u00e4lja rebitud puid. K\u00f5ik see koos metsa vaikse kohinaga loob metsasviibijale just kuusemetsale iseloomuliku tunde.<\/p>\n<p>Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas kasvukohas v\u00f5istelda m\u00e4nniga, samuti ohustavad teda kevadised \u00f6\u00f6k\u00fclmad. Kuusel on v\u00e4ga palju erinevaid parasiite, kellest suurem osa s\u00f6\u00f6b tema puitu. Nii v\u00f5ib metsas sageli n\u00e4ha murdunud kuuset\u00fcve, mis on seest t\u00e4iesti m\u00e4danenud.<\/p>\n<p>M\u00f5nel suurel kuuseoksal, t\u00fcve l\u00e4hedal, v\u00f5ib asuda orava pesa.<\/p>\n<p>Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui m\u00e4nnipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea k\u00f5laga. Vanematel aegadel tehti temast seet\u00f5ttu lehmadele krappe kaela ja lokulaudu. T\u00e4nap\u00e4evalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, sellest tehakse kannelde ja viiulite k\u00f5lalaudu. Kuusepuidust valmistatakse uksi ja aknaid, p\u00f5randaid ja lagesid, ka majade puitseinad tehakse peaaegu alati kuusest. Samuti valmistatakse kuusepuust paberit. Kuusek\u00e4bidest saab meisterdada huvitavaid suveniire.<\/p>\n<p>Julgelt v\u00f5ib s\u00fc\u00fca kuuse helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega C-vitamiini allikad.<\/p>\n<p><em>M\u00f5istatused<\/em><\/p>\n<p>Siis, kui talvel mets on paljas, tema ikkagi on haljas, metsale on ehteks ju tema roheline kuub. (kuusk)<\/p>\n<p>K\u00f5ik heidavad r\u00f5ivad maha, aga kolm ei heida. (kuusk)<\/p>\n<p><em>Tegevus<\/em><\/p>\n<p>Aeg ja koht: igal aastaajal, \u00f5uealal<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rk: toetada lapse loomulikku huvi hankida teadmisi ning saada kogemusi \u00fcmbritseva elu, looduse ja \u00fchiskonnan\u00e4htuste kohta.<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rgid:<\/p>\n<ul>\n<li>\u00f5ppida tundma puid nende silueti, t\u00fcve, okste ja koore j\u00e4rgi;<\/li>\n<li>v\u00f5rrelda kuuske ja m\u00e4ndi.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Valdkond: keel ja k\u00f5ne, mina ja keskkond, matemaatika, liikumine, kunst<\/p>\n<p>Vahendid: pildid kuusest ja m\u00e4nnist (Puude mapp), kontuurjoonistused kuusest ja m\u00e4nnist, m\u00f5lema puu k\u00e4bid, paberid ja rasvakriidid<\/p>\n<p>Tegevus \u00f5ues:<\/p>\n<p>1. \u00d5ues vaadeldakse loodust, iseloomustatakse loodust vastavalt aastaaegadele.<\/p>\n<p>2. \u00d5petaja kirjeldab lastele kuuske ja m\u00e4ndi, nimetamata, kumb on kuusk ja kumb on m\u00e4nd. Lapsed p\u00fc\u00fcavad \u00f5petaja jutu p\u00f5hjal ise \u00e4ra arvata, millisest puust r\u00e4\u00e4gitakse, ning moodustavad samal ajal vastava puu \u00fcmber k\u00e4est kinni hoidvate laste ringi.<\/p>\n<p>Kuusk (\u00f5petaja kirjeldab puud)<\/p>\n<p>M\u00e4nd (\u00f5petaja kirjeldab puud)<\/p>\n<p>3. Seej\u00e4rel vaadeldakse puid l\u00e4hemalt. Lapsed vaatlevad ja v\u00f5rdlevad m\u00f5lema puu t\u00fcve, oksi, okkaid, k\u00e4bisid. Koos arutatakse l\u00e4bi, mis on sarnast, mis erinevat.<\/p>\n<p>4. Lapsed korjavad kuuse- ja m\u00e4nnik\u00e4bisid (igaks juhuks on ka \u00f5petajal endal k\u00e4bid kaasas). Lapsed jaotatakse r\u00fchmadesse. R\u00fchmat\u00f6\u00f6s moodustavad lapsed kuusek\u00e4bide ja m\u00e4nnik\u00e4bide hulgad, loendavad neid, muudavad hulkade suurust vastavalt \u00f5petaja korraldustele ning laovad k\u00f5ige l\u00f5pus k\u00e4bidest mingi kujundi.<\/p>\n<p>5. M\u00e4ng k\u00e4bidega \u2013 t\u00e4psusvisked. Samad r\u00fchmad on v\u00f5istkonnad, iga tabamus m\u00e4rklauale (\u00f5petaja m\u00e4\u00e4ratud puut\u00fcvele) annab punkti. K\u00f5ige enam punkte kogunud v\u00f5istkond v\u00f5idab.<\/p>\n<p>6. \u201cPuukoor paberil\u201d \u2013 puukoore joonistamine paberile rasvakriitide abil. \u00d5hem valge paber (suurusega A4) kinnitatakse teibiga puut\u00fcve k\u00fclge, seej\u00e4rel joonistatakse rasvakriidiga paber \u00fcle. M\u00f5lema puu puukoorte joonistamine, et hiljem neid omavahel v\u00f5rrelda.<\/p>\n<p>7. Iga laps korjab metsast kaasa m\u00f5ne m\u00e4nni ja kuuse okka.<\/p>\n<p>Tegevus r\u00fchmas:<\/p>\n<p>1. Lapsed jutustavad kuusest ja m\u00e4nnist, tuuakse v\u00e4lja m\u00f5lema iseloomulikud jooned.<\/p>\n<p>2. Iga laps joonistab rasvakriitidega \u00fchele paberile kuuse ja teisele m\u00e4nni (paber suurusega A3, pilt tehakse \u00fchele poole paberi peale).<\/p>\n<p>3. M\u00f5lema puu pildi k\u00f5rvale kleebitakse metsas joonistatud puukoore pilt ning eelnevalt korjatud okkad.<\/p>\n<p><strong>K\u00e4elise tegevuse punkt, t\u00f6\u00f6koda<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"297\" height=\"197\" class=\"alignnone wp-image-585\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/tookoda.jpg\" title=\"tookoda.jpg\" alt=\"tookoda.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>K\u00e4eline tegevus ning rahulolu millegi kasutamisk\u00f5lbliku valmistamisest ja looduslike materjalide kasutamisest on kasulik v\u00e4ga mitmel p\u00f5hjusel. Esiteks pakub k\u00e4eline tegevus v\u00f5imalust omaette v\u00f5i koos r\u00fchmaga midagi tarvilikku meisterdada, teiseks on valmistatud esemel esteetiline v\u00e4\u00e4rtus. Kolmandaks on tulemus k\u00e4ega katsutav ning tekitab heameelt, et millegi valmistamisega on ise hakkama saadud.<\/p>\n<p>V\u00e4rske v\u00f5i kuivatatud looduslik materjal: puulehed, puukoored, kasetoht, puuseened, seemned (vahtraninad), viljad, k\u00f5rred, kivikesed, sammal, samblikud, varred, taimed, \u00f5ied, \u00f5isikud, k\u00e4bid, t\u00f5rud, munad, oksad, teokarbid, p\u00e4hklikoored, takjanupud, urvad, liiv, kruus, turvas, linnusuled jne.<\/p>\n<p><em>Tegevus<\/em><\/p>\n<p>Aeg ja koht: igal aastaajal, toas v\u00f5i \u00f5ues, k\u00e4elise tegevuse punktis.<\/p>\n<p>Valdkond: matemaatika, keskkond ja mina.<\/p>\n<p>Sisu: eseme asukoha m\u00e4\u00e4ramine pildil.<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rk:<\/p>\n<ul>\n<li>3\u20134a laps oskab v\u00f5rrelda m\u00f5isteid <em>suurem-v\u00e4iksem<\/em><\/li>\n<li>5\u20136a laps oskab tasapinnal orienteeruda;<\/li>\n<li>tunneb m\u00f5isteid <em>\u00fcleval-all, paremal-vasakul<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Vahendid: suurem teemapilt, \u201eKodus\u201c, \u201eT\u00e4naval\u201c, \u201eTalus\u201c vm, \u00fcks suurem ja \u00fcks v\u00e4iksem kivi.<\/p>\n<p>M\u00e4ngu k\u00e4ik:<\/p>\n<p>3\u20134a laps vaatleb suurt teemapilti. \u00d5petaja asetab kivid pildile ja k\u00fcsib: \u201eKus on suurem kivi?\u201c, \u201eKus on v\u00e4iksem kivi?\u201c Laps kirjeldab kivide asukohta \u2013 nimetab esemeid, mille k\u00f5rval asub suurem kivi, mille k\u00f5rval asub v\u00e4iksem kivi. 5\u20136a laps asetab kivid teemapildile vastavalt juhendamisele. \u00d5petaja jutustab juttu, mille sisse on p\u00f5imitud k\u00e4sklused. Kivi tuleb teemapildile paigutada vastavalt saadud juhendusele \u2013 nt kuuldud objektist paremale, vasakule, \u00fcles- v\u00f5i allapoole. 6\u20137a lapsed v\u00f5ivad sama m\u00e4ngu m\u00e4ngida paarides. Kes juhendab, see kontrollib m\u00e4ngu \u00f5igsust, p\u00e4rast vahetatakse osad.<\/p>\n<p><strong>P\u00e4rn<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"307\" height=\"204\" class=\"alignnone wp-image-586\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/parn.jpg\" title=\"parn.jpg\" alt=\"parn.jpg\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/parn.jpg 307w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/parn-300x199.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 307px) 100vw, 307px\"><\/strong><\/p>\n<p>P\u00e4rn on r\u00f5\u00f5mu ja armastuse puu. Rahvasuu r\u00e4\u00e4gib, et p\u00e4rna sees elavad haldjad ja p\u00e4kapikud ning seep\u00e4rast peab puu eest h\u00e4sti hoolitsema. P\u00e4rn oli sageli aias ilupuuks ning ka kaitseks p\u00e4ikese eest. S\u00fcdamekujulised lehed pole s\u00fcmmeetrilised, \u00fcks k\u00fclg on pikem. Juulis \u00f5itsemise ajal kattub puu helekollaste l\u00f5hnavate \u00f5itega. P\u00e4rna\u00f5ietee soojendab ja pakub k\u00fclmadel talve\u00f5htutel suve h\u00f5ngu. P\u00e4rna viljaks on p\u00e4hklikesed, mis tiivakestega edasi lendavad. Puit on hele ja pehme ning sobib k\u00e4sit\u00f6\u00f6ks, keskajal valmistati p\u00e4rnast p\u00fchakute pilte. P\u00e4rnaniint kasutati n\u00f6\u00f6ri punumiseks. Lehtedega toideti talvel kitsi ja lambaid. Lehtedega oksad l\u00f5igati maha, p\u00e4rnasid ka p\u00fcgati. P\u00e4rnast saab oivalist joonistuss\u00fctt.<\/p>\n<p><strong>Hobukastan<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"271\" height=\"180\" class=\"alignnone wp-image-587\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/hobukastan.jpg\" title=\"hobukastan.jpg\" alt=\"hobukastan.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>Hobukastan ei olegi p\u00e4ris meie maa puu. Ta on meile toodud soojematelt maadelt ning seep\u00e4rast on ta rohkem linna- kui metsapuu. Oma nime on puu saanud sellest, et tema vilju anti hobustele k\u00f6ha raviks.<\/p>\n<p>Hobukastani seemnetest ehk rahvakeeli <em>kastanimunadest<\/em> raskemaid seemneid pole \u00fchelgi Eestis kasvaval taimel. Kastanimunade \u00fcmber on roheline ogadega koor. Tasub meeles pidada, et see on m\u00fcrgine ning hammastega selle kallale minna ei maksa. Kastanimunast hakkab uus puu kasvama harva, vaid soojal kevadel ja tuulest varjatud kohtades. Kastanimunad on puu all vaid s\u00fcgisel. Kevadel v\u00f5ib hobukastanipuu \u00fcmber n\u00e4ha sumisemas sadu mesilasi, sest siis katavad suured uhked valged \u00f5isikud terve puu. Eemalt paistavad ta \u00f5ied nagu valged t\u00f5rvikud. L\u00e4hemalt vaadates n\u00e4eme \u00f5ies ka punast ja kollast v\u00e4rvi.<\/p>\n<p><em>Vanas\u00f5nad<\/em><\/p>\n<p>K\u00f5rge puu p\u00fc\u00fcab palju tuult.<\/p>\n<p>Kuda puu, n\u00f5nda vili.<\/p>\n<p>Iga puu kannab oma v\u00f5sud.<\/p>\n<p><em>M\u00f5istatus<\/em><\/p>\n<p>Kas sa seda puud tead, millel k\u00fc\u00fcnla \u00f5ied peal ja ka pallid toredad, okkalised, karedad? (kastan)<\/p>\n<p><em>M\u00e4ng<\/em><\/p>\n<p>Reasta kastanid kinnisilmi.<\/p>\n<p>M\u00e4ngijad sorteerivad n\u00f5usse vajaliku arvu eri suuruses kastanimune. M\u00e4ngualused pannakse maha. M\u00e4ngijate k\u00e4eulatusse asetatakse n\u00f5u kastanitega, m\u00e4ngijate silmad seotakse kinni.<\/p>\n<p>M\u00e4ngijad tegutsevad vastavalt korraldustele: kastanid reastatakse alates v\u00e4iksemast\/suuremast, vasakult paremale, paremalt vasakule, vasaku\/parema k\u00e4e abil jne.<\/p>\n<p><em>Tegevus<\/em><\/p>\n<p>Puud kevadisel \u00f5pperajal.<\/p>\n<p>Aeg: kevadel, puude \u00f5itsemise ajal.<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rk: toetada last \u00fcmbritseva maailma m\u00f5istmisel, tervikliku maailmatunnetuse kujundamisel.<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rgid:<\/p>\n<ul>\n<li>laps \u00f5pib \u00f5ite abil puid eristama,<\/li>\n<li>laps saab teada puude vajalikkusest inimestele ja loodusele,<\/li>\n<li>laps kinnistab \u00f5pitut \u00f5ppem\u00e4ngu abil,<\/li>\n<li>laps m\u00e4ngib \u201ePuude kallistamise m\u00e4ngu\u201c.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Valdkond: keel ja k\u00f5ne, liikumine, keskkond ja mina.<\/p>\n<p>Ettevalmistav osa: vaadeldavatele puudele asetatakse pildid nende viljadest; valmistatakse \u00f5ppem\u00e4ng \u201e\u00d5ied ja viljad\u201c (pildiloto).<\/p>\n<p>Sisu: puude \u00f5ite tundma\u00f5ppimine, lasteaia \u00f5ues.<\/p>\n<p>Vahendid: viljade pildid, suur riie v\u00f5i tekk.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6 k\u00e4ik:<\/p>\n<p>1. Ringk\u00e4ik \u00f5uealal.<\/p>\n<p>2. Pargis puude vaatlemine ja lehtede abil \u00e4ra tundmine: varem\u00f5pitu kordamine (vaher, tamm, kask, kastan)<\/p>\n<p>3. Puude \u00f5ite vaatlus. Missugused viljad arenevad \u00f5itest? Pildid viljadest.<\/p>\n<p>4. Liikumism\u00e4ng \u201ePuude kallistamise m\u00e4ng\u201c:<\/p>\n<ul>\n<li>Puude vahel joostes, k\u00f5ndides, h\u00fcpeldes liikumine.<\/li>\n<li>M\u00e4rguande peale l\u00e4heb iga laps \u00fche puu juurde ja kallistab seda.<\/li>\n<li>M\u00e4ng kordub.<\/li>\n<\/ul>\n<p>5. Kogunetakse kaasav\u00f5etud tekile jalgu puhkama ja m\u00f5istatusi arvama<\/p>\n<ul>\n<li>Uhke emand, roheline kleit seljas, punased p\u00e4rlid kaelas? (pihlakas)<\/li>\n<li>Valge poiss, rohelised juuksed? (kask)<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Vestlus lastega. Miks on puid vaja? Kuulatakse laste arvamusi.<\/li>\n<\/ul>\n<p>\u00d5petaja selgitab, et puud on \u00fcks osa meid \u00fcmbritsevast loodusest. Looduses toimub ringk\u00e4ik l\u00e4bi aastaaegade ja puudel on t\u00e4htis osa looduse tasakaalu s\u00e4ilitamisel. Puud annavad toitu lindudele ja loomadele. T\u00e4nu nendele puhastub \u00f5hk. Puud pakuvad varju ja kaitset k\u00f5rvetava p\u00e4ikese ja k\u00fclmade tuulte eest. Inimene saab puude l\u00e4heduses olles j\u00f5udu ja muutub rahulikumaks. Puud pakuvad meile ka palju silmailu.<\/p>\n<p>6. P\u00e4rast \u00f5pperajal k\u00e4imist on hea r\u00fchmas lotot m\u00e4ngida \u2013 see kinnistab looduses n\u00e4htut ja \u00f5pitut.<\/p>\n<p><strong>Tamm<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"171\" height=\"257\" class=\"alignnone wp-image-588\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/tamm.jpg\" title=\"tamm.jpg\" alt=\"tamm.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>Vanarahvas \u00fctleb, et tamm tahab kasvada, kasukas seljas ja pea paljas. Kasukaks on teised puud ja p\u00f5\u00f5sad tamme \u00fcmber. Paljas pea t\u00e4hendab, et tammele peab \u00fclalt langema valgust. Ja soe ilm meeldib tammele ka, seet\u00f5ttu Eestist p\u00f5hja pool tammesid eriti ei kasvagi.<\/p>\n<p>Tamm on puu, mis hakkab kevaditi viimaste hulgas rohetama. \u00d5ied puhkevad lehtedega samal ajal. \u00d5itsevad ainult need puud, mis on v\u00e4hemalt 50 aastat vanad. Tamme lehed on paksud ning kaetud pealt sitke kilega. See kaitseb lehte ega lase veel lehe seest \u00e4ra aurata.<\/p>\n<p>S\u00fcgiseks kasvatab tamm t\u00f5rud, mille otsas on m\u00fctsitaoline pehme kest ja mille sees on tamme seeme. Paljudele lindudele ja loomadele maitsevad t\u00f5rud v\u00e4ga. Selline ilus lind nagu paskn\u00e4\u00e4r varub tammet\u00f5rusid talveks. Kui t\u00f5ru ta noka vahelt pudeneb ja sobivasse kohta kukub, v\u00f5ib sellest uus tamm kasvada.<\/p>\n<p><em>Vanas\u00f5nad<\/em><\/p>\n<p>Puud tuntakse tema viljast.<\/p>\n<p>Puud metsas ei kasva k\u00f5ik \u00fchesugused, n\u00f5nda inimesed kah.<\/p>\n<p><em>M\u00f5istatused<\/em><\/p>\n<p>Talvel paljas, suvel haljas? (lehtpuu)<\/p>\n<p>Suvel viht, talvel luud? (lehtpuu)<\/p>\n<p>\u00dchel emal oli tuhat poega, k\u00f5igile andis kausikese, ainult ise j\u00e4i ilma? (tamm)<\/p>\n<p><em>M\u00e4ng<\/em><\/p>\n<p>Loodusorkester.<\/p>\n<p>Laps oskab puu l\u00e4hedusest leida mitmesuguseid puust l\u00e4htuvaid heli tekitavaid looduslikke materjale. Leitud vahendiga p\u00fc\u00fctakse tekitada heli, m\u00e4ngitakse kaaslastele pilli, lisaks saab laulda ja tantsida.<\/p>\n<p><strong>Spordiplats<\/strong><\/p>\n<p><strong><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"268\" height=\"179\" class=\"alignnone wp-image-589\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/107\/spordiplats.jpg\" title=\"spordiplats.jpg\" alt=\"spordiplats.jpg\"><\/strong><\/p>\n<p>Harjutused hoon\u00f6\u00f6riga (l\u00e4bi jooksmine; kahekesi l\u00e4bi jooksmine; h\u00fcppamine, kui n\u00f6\u00f6r paigal; \u00fcle h\u00fcppamine).<\/p>\n<p>Eesti rahvap\u00e4rimuslikke m\u00e4nge.<\/p>\n<ul>\n<li>Kapsas \u2013 varas varastab peremehelt k\u00f5ik kapsad. Kolmel korral p\u00fc\u00fcab ta kapsaaia v\u00f5tit saada. Viimasel korral l\u00e4heb peremees kaasa. Varas \u00fctleb: \u201eSiga lendab!\u201c Minnakse kohtusse, \u201ekaalutakse\u201c kapsaid, p\u00e4rast toimub j\u00f5u katsumine.<\/li>\n<li>Mooramaa mees \u2013 lepitakse kokku elukutse ja liigutus. Minnakse kuninga juurde t\u00f6\u00f6d otsima. Kui kuningas on elukutse \u00e4ra arvanud, p\u00fc\u00fcab ta kinni m\u00f5ne mooramaa mehe. K\u00f5ige kiirem, keda p\u00fc\u00fcda ei \u00f5nnestu, saab uueks kuningaks.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>Muruplatsil on lastel head v\u00f5imalused jooksmiseks. Muruplats sobib suurep\u00e4raselt \u00fchis\u00fcrituste korraldamiseks, rahulikuks vestluseks v\u00f5i ka lihtsalt kullim\u00e4ngudeks.<\/li>\n<li>Kullim\u00e4nge saab vaadata t\u00e4psemalt raamatust \u201e100 vahvat kullim\u00e4ngu\u201c (Eve K\u00fclmallik ja Eve Sepper).<\/li>\n<\/ul>\n<p>Kasutatud allikad<\/p>\n<ul>\n<li>B. Kuhn (2014). <em>Puud , p\u00f5\u00f5sad ja puhmad. <\/em>Tea kirjastus.<\/li>\n<li>M. M\u00e4nd (2005). <em>M\u00e4nge siit ja sealt.<\/em><\/li>\n<li>P. Siilak (2009). <em>Meisterdamine loodusmaterjalist.<\/em><\/li>\n<li>S. Aher, M. Enok, R. Igel (2006). <em>Aiatuuliku askeldused II. Juhiseid keskkonnam\u00e4ngudeks ja -tegevusteks lasteaias.<\/em><\/li>\n<li>S. Raadik (2008). <em>\u00d5pime \u00f5ues m\u00e4ngides.<\/em><\/li>\n<li>T. Saimre (2010). <em>1000 m\u00f5istatust, 500 vanas\u00f5na<\/em>. Tea kirjastus.<\/li>\n<li>Tuusti &amp; Lotman (2001). <em>Keskkonnam\u00e4ngude kogumik<\/em>.<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>http:\/\/entsyklopeedia.ee\/artikkel\/elupuu1<strong><\/strong><\/li>\n<li><a href=\"http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Harilik_sirel\">http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Harilik_sirel<\/a><\/li>\n<li>http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Lehis<\/li>\n<li>http:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/M\u00e4gim\u00e4nd<\/li>\n<li>http:\/\/lemill.net\/content\/exercises\/moistatusi-puudest-1\/view<\/li>\n<li>http:\/\/miksike.ee\/documents\/main\/lisa\/4klass\/3maakera\/rannas1.htm<\/li>\n<li>http:\/\/www.assaku.edu.ee\/est\/assaku-lasteaed<\/li>\n<li>http:\/\/www.calmia.ee\/Taimed\/elupuu\/harilik.html<\/li>\n<li>http:\/\/www.calmia.ee\/Taimed\/igihaljad_puud\/magimand.ht<\/li>\n<li>http:\/\/www.elfond.ee\/images\/looduse_sobra_tv.pdf<\/li>\n<li>http:\/\/www.miksike.ee\/documents\/main\/referaadid\/puud.html<\/li>\n<li>www.hot.ee\/tahtverelpk\/Parimusmangude_kasutamine.doc<\/li>\n<li>www.vikipeedia.ee<\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>B. Br\u00fcgge, M. Glantz, K. Sandell (2007). <em>\u00d5ues\u00f5pe.<\/em><\/li>\n<li>M. Heiskonen, T. Vaher. <em>T\u00f5rukese loodusrada.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n<ul>\n<li>S. Poopuu (2013). <em>Lasteaia looduse \u00f5pperada kui aktiiv\u00f5ppe vahend \u00f5ppe- kasvatust\u00f6\u00f6s.<\/em><\/li>\n<\/ul>\n<p class=\"Standard\">\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>ASSAKU LASTEAED Koostajad: Hedi Kuhlap, Tiiu Veliste, Marju Kruusman, Gerli Tiivits, Kadri Majas Sisukord Assaku lasteaia looduse \u00f5pperaja p\u00f5him\u00f5tted\u00a0\u00a0 3 Assaku lasteaia looduse \u00f5pperaja eesm\u00e4rgid\u00a0\u00a0 3 \u00d5ues\u00f5ppest \u00fcldiselt\u00a0 4 N\u00f5uandeid \u00f5ues\u00f5ppe juhendajale\u00a0\u00a0 5 Assaku lasteaia looduse \u00f5pperada\u00a0 5 Assaku koolimaja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":42,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-153","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/153","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/users\/42"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=153"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/153\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":959,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/153\/revisions\/959"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/keskkond\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=153"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}